Head sõnad

Liine andis mulle pühapäeval väljakutse märgata nädala jooksul iga päev midagi head. Varem on sellise väljakutse mulle esitanud PilleRiin, siis tegin märkmeid siia. Nüüd teen Facebooki, aga sinna ma isiklikke asju üldiselt postitada ei taha.

Tänane kõige parem hetk oli hommikune telefonikõne. Olin vaevalt poolteist tundi maganud pärast Oscarite jälgimist, kui mulle helistati ning mind kingituse eest tänati. Olin unine, aga meelde jäi, et ta ütles mulle midagi head. Hea tunne on teha head ja kuulda häid sõnu.

Armastusest ja sõprusest

Veel viimaseid minuteid on sõbra- ja valentinipäev. Päev, mil tahaks koos olla oma kõige kallimaga või parimate sõpradega. Päev, mis võib teatud juhtudel väga haiget teha.

Ma armasta(si)n kedagi. Südamest, ihu ja hingega, pühendunult. Teatud mõttes käisime läbi tulest ja veest. Paraku sai meie ühine tee otsa. Sain armastuselt korralikult klobida.

Ta on endiselt mu jaoks väga oluline. Ta oli mu parim sõber ja ma tahaksin väga, et ta ka jääks. Ta ütles, et olen ka temale väga oluline. Ainult et ma pole päris kindel, kas ta on valmis olema samamoodi minu parim sõber. Inimene, kes oleks igal hetkel ja igas olukorras olemas. Mõni selline ju võiks igaühel olla… Väga tahaksin, et saaksime teineteise jaoks alati olemas olla.

Vahel on vaja ära proovida kõik pähetulevad võimalused, enne kui loobud. Vahel on vaja lasta asjadel minna, et hing rahu saaks.

Tänase päeva veetsin oma kahe parima sõbrannaga. Tõdesin, et teatud vanuses (ha-ha) tuleb hoida neid häid inimesi, kes su ümber on. Viimasel ajal on mul raske olnud, aga õnneks olen näinud, et mu ümber on (tekkinud) neid häid inimesi. Aitäh! :)

Midagi teaduslikku ka siia lõppu: Armumine – narkootikum, mis lõpuks ohvri ära kurnab

Kuidas ma tagasi Kuu peale kipun

Viimane pool aastat on igapäevaselt komistuskive täis olnud. Neid jagub veel pikaks ajaks. Ma pole küll ühtegi aastahoroskoopi lugenud, aga olen kindel, et need ei ennusta nii keerulist aastat, kui ma tean tulevat. Sest ma tean, et tuleb.

Töö juures muutuvad olukorrad järjest pingelisemaks. Kui keegi pakuks mulle samaväärse palgaga meeldivat ja vähema vastutusega tööd, ma läheks kohe. Ma olen väsinud huntkriimsilm olemast ja valitsevast korralagedusest ja arusaamatustest. (Mõned head kolleegid aitavad vastu pidada.)

Majanduslikult pingeline seis ka ei kao kuhugi. Ma püüan olla kokkuhoidlik, kuid on asju, millest ma pole nõus loobuma (trenn, soe lõunasöök, natukene meelelahutust).

Kulude suurus tekitas pingeid ka burleskirühmas. See ala nõuab blingi, mis paraku maksab üksjagu. Kui on valida, kas ostan uued tantsukingad, kulda ja karda või söön kuu lõpuni, siis ma ikka eelistan süüa. Tunnen, et show korraldajad ootavad algajatelt proffide taset. Mina ei suuda sellistele ootustele vastata.

Tead, et ma pole oma kahte pikaajalisemat sõbrannat selle aastanumbri sees veel kordagi näinud? Kohtusime viimati pärast jõule. Aastavahetuse veetsin üksinda kodus, sest mul oli tol päeval paha olla. Ja nüüd me polegi trehvanud. See pole hea. Samas olen kokku saanud mõne sõbraga, kellega polnud tükk aega trehvanud :)

Aga ma olen saanud tantsida! Nii-nii mõnus oli üle pika aja swingida. Mul on üks lemmiktantsupartner tekkinud… Talle vist ka meeldib minuga tantsida.

Ja kinos olen käinud kolm korda! Olen selle aastanumbri sees ainult mitmele Oscarile kandideerinud filme vaadanud. Kõik olid omal moel väga head ja mõnda kujukest väärt.

Ja mul on armas õekene, kes mind on aidanud ja toeks olnud.

Ja Sepalt sain eelmise suve pilte… Küll ma olin ilus punapea.

* Mõni ime, et ma kogu selles tohuvabohus tagasi kuu peale kipun, kui ma sealt kukkunud olen.

2014

2014. aasta saab kohe läbi. See oli mu jaoks raske aasta. Kaotasin nii mõndagi, ka iseenda. Kõikide nende suurte ja väikeste mõõnade ja kaotuste vahel oli siiski ka häid hetki.

  • Burleskitarid. Ma ei tea, kas see oli juhus või saatus, et ma 2013. aastal burleskitrenni läksin, aga ma ei kahetse sugugi. Sain seal tuttavaks imetoredate naistega. Kohtume kaks korda nädalas trennis ja see on alati tore. Maikuus toimunud esinemine oli väga lahe! Nii trenn ise kui ka need naised aitavad mõneks ajaks kõik mured unustada.
  • Swingtants. Septembris otsustasin katsetada järjekordset tantsustiili. Mulle hakkas see kohe meeldima ning nüüd oskan jälle midagi uut. Ka seal tantsukursusel on tore seltskond ning sõbralikud treenerid. Ja tantsida on hea!
  • Jooksmine. Seni olin vaid mõelnud, kuid tänavu tegin ära. Hakkasin suvel jooksmas käima. Kui endale sobiva rütmi sisse sain, siis oli see üsna mõnus enda jaoks võetud aeg. Aega läks, aga asja sai.
  • Sõbrad. Võib olla ma ei oska eriti hästi sõber olla või sõprust vastu võtta, kui mul endal raske, aga tegelikult on mul ikkagi head sõbrad olemas. Mõne inimese toetav sõna on päris oluliseks muutunud. Jajaa, ma mõtlen sind ka.
  • Üks mereäärne aed. Aasta esimeses pooles oli mul aeg-ajalt võimalus põgeneda ühte mereäärsesse aeda. Sain seal rahulikult olla ja vastu kive loksuvaid laineid vaadata. Tõsi, nüüd on selles aias veedetud aega liiga hingekriipiv meenutada.
  • Tööalaselt on ka mõned õnnestumised: rahvusvahelise projekti lõpetamine, mõned õnnestunud sündmused, toredate vabatahtlike seltskond, noore looduskaitsja märgi saanud endised õpilased (käisid mul jõulupühade ajal külas ka), et veel ikka töökoht olemas on.

Täna olen üksinda kodus nagu jõululaupäevalgi. Ainult et täna on mul kehv olla, endiselt köhin ja väike palavik on ka. Loodan, et uus aasta toob mulle rohkem tervist. Muus osas ma ei oska midagi arvata. Tuleb kuidagi hakkama saada.

Rahulikku aastavahetust!

Kolm head asja I

PilleRiin viskas mulle edasi teatepulga, mille saamisel tuleb iga päev kolm head asja üles kirjutada. Eks ma siis püüan :)

Neljapäev, 2. oktoober 2014

  • Ilm on sügiseselt kena. Hommikuti ja õhtuti on väga jahe, kuid päeval päike paistab, tuul ei lõõtsuta ning vihma ei saja. Puud on sel sügisel läinud kirjuks, mitte ühtlaselt kollaseks. Nii et täna võib sügisilmaga rahule jääda.
  • Tegin oma töölaua ja selle ümbruse veidi rohkem korda. Muidu olid asjad pilla-palla, aga nüüd sai ebavajalikku kraami likvideeritud või mujale tõstetud. (Üks sahtel ootab aga juba üle poole aasta korrastamist.)
  • Kolmas hea asi on loodetavasti veel ees.

Üldiselt on mul selline periood, kus ma olen kohati tuim ja kohati tõre. Ei lase kedagi ega midagi endale ligi, ei soovi endast ka suurt midagi välja anda. Selline… imelik aeg. Püüan ära teha, mis vaja, aga eriti ei tunne, et oleksin oma elus kohal. Nagu keedetud porgand, millel krõmpsu ei ole.

Sügis jätkub

Sügis on kohal, ta on igal pool. Nii õues kui toas, nii argistes tegemistes kui ka meeleolus.

Kas olen siis saanud teha seda, millest kuu aega tagasi mõtlesin? Jah, olen küll.

On uusi raamatuid, mis ootavad lugemist. (Tänan siinkohal Tartu linnavalitsust, kes mind lisaks muuseumitöötaja tänukirjale ka raamatupoe kinkekaartidega tunnustas.) Täna hakkasin lugema meenutusi Urmas Alenderist.

Paar nädalat tagasi pesin ka köögiakna ära.

Ostsin uued teksapüksid. Selgus, et skinny jeans ja slim lõige ei sobi mulle üldse. Sobivaim lõige on straight. Aitäh emale, kes vahel aitab sobivad rõivad välja valida!

Uue jaki ostsin ka. Tumepunane kunstnahast jakk, sobib suurepäraselt mu punaste saabastega.

Oktoobris hakkasin uuesti trennis käima. Praegu kaks korda nädalas, aeroobika pluss lihastrenn. Järgmisest nädalast lähen seltskonnatantsu kursusele. Ainult kümme aastat võttis aega, et selleks tantsupartner leida!

Kinos olen käinud lausa kolm korda.

Ühe korra vedasin end ka muusikaõhtule.

Massaaži olen saanud kaks korda. Seljavalude leevendamise eesmärgil.

Ainult et nüüd on tekkinud uus terviseprobleem, millele loodetavasti perearst seletuse leiab ning ravi ka.

Kui veel sooja pesa ka leiaks, oleks täitsa hästi.