Tervis – tarviline vara.
Olukord on sama: ikka on väike palavik, väsimus, külmavärinad. Covidi kiirtest oli täna negatiivne. Nii et ikka ei tea, kas mingi viirus mu kätte saanud või lihtsalt stress sööb närve. Või midagi kolmandat.
Vana voodi ja madrats said täna eest ära. Vähem kola, jee. Nüüd tuleb muu kraam ka ära sorteerida.
Tunnikese tegin ka tööasju, et mitte omadega hätta jääda. Peas mõtlen tagavaraplaani üheks puhuks välja. Eks homme näeb, kas ja kuidas olukord laheneb.
Sajab. Vihm rabistab vaikselt vastu akent.
Pime. Märkamatult kaovad päevad käest.
Köh! Jälle on tervis kehv ja tõbi kallal.
Suvi saab läbi ja päikeseline aeg ka.
Maikuu hakkab juba lõppema, kuid mina endiselt köhin ega ole vahepeal terveks saanudki. Vereproovist ei leitud midagi ja rohkem uuringuid arst pole mulle määranud. Ainult mingeid rohtusid, ehk aitavad. Olen juba poolteist kuud haige olnud, peamiselt kurguvalu ja köhimisega (mingi hingamisteede jamaga) kimpus, nädala tagasi õnnestus nohu ka lisaks saada. Homme lähen lasterohkele sünnipäevale, näis mis sealt üles korjan…
Kop-kop!
Kes on?
Köh-köh!
Endiselt köhin. Käisin täna uuesti perearsti juures, andsin vereproovi. Loodetavasti saab esmaspäeval teada, mis pahalane mind nii kaua kiusanud on, ning uue ravi peale. Võhm on väljas, nii füüsiliselt kui vaimselt.
Klassikaline vingjahala-postitus.
Tervis – puudulik
Isiklik elu – puudulik
Tööelu – läbipõlenud
Kodu – endiselt iluremondi ootel, raamatud kastides, aknakatted puudu
Blogimine – tahaks, aga ei jaksa
Tänane arutelu mittesõbraga oli uue lehe keeramisest. Sain aru, et seda ka ma ei suuda või ei oska teha. Olen veel mineviku kummitustesse takerdunud.
Olen viimasel ajal pahur, väsinud ja tüdinud. Motivatsioon ükskõik mida teha on üsna kadunud. Peamiselt on kohusetunne ja “peab tegema”, mitte “tahan teha”. Paar päeva on mul kurk kriipinud ja olen aevastanud, seega jõin just tassitäie Coldrexit (osalt ka uniseks muutmiseks). Nii et ma jätan nüüd endiselt sorteerimata paberihunniku lauale ning vajun voodisse.