Tänasel Tartu linna muuseumitöötajate tänuüritusel juhtus selline ootamatu lugu.
Sain alles siis teada, kui linnapea minu nime ütles. Olen siiani jahmunud.
Aitäh!
Mõnikord on kõik hästi.
Minu 30. eluaasta saabus variant A järgi: oli ansambel ja tantsupidu. (Variant B oli ei mingit pidu.) Sünnipäeva tähistasin koos Marianniga, kel on 30. sünnipäev täpselt 3 nädalat pärast mind. Märtsitüdrukud :)
Meie ühisel peol olid kohal pereliikmed ja parimad sõbrad.
Oli lookas toidulaud, mis oli esimeseks vasikaks oma toitlustusfirmaga alustavale neiule. Olid head joogid. Oli väga maitsev astelpaju-toorjuustutort Anna Edasi kohvikust.
Oli palju-palju kollaseid tulpe (minu suur salaunistus sai tõeks).
Oli meeldivaid üllatusi nii külaliste, kingituste kui ka komplimentide näol.
Oli ansambel, tants ja trall.
Oli vahva viktoriin, mis selgitas välja, et meie sõbrad teavad meid täitsa hästi.
Oli rõõmus, vahva ja intensiivne pidu, mida tahaks uuesti kogeda.
Aitäh, sõbrad!
Teisipäevast neljapäevani olin tööreisil Riias. Jõulujärgne ja sõbrapäeva-eelne Läti pealinn võlus oma olemusega. Riia kesklinn oli puhas ja kena. Veel olid üleval värvilised jõulutuled puudel ning vanalinnas püsti ajutised talvekohvikud ja suveniiriletid. Polnud suvist turistide hordi, vaid kohalik rahvas oma igapäevaseid asju ajamas.
Lund on sealgi üksjagu nagu meil. Ainult et selle suure vahega, et kõik kõnniteed oli jääst ja lumest täiesti puhtad. Täiesti puhtad! Mitte mingit lume- ega jääkirmet, ainult asfalt. Lausa lust oli kukkumist kartamata ringi kõndida ja linna imetleda. Imetleda kesklinna parki ja mõelda, kuidas inimesed saavad jõe ääres mõnusalt aega veeta. Imelteda parte sealsamas jõe ääres. Imetleda suursuguseid maju. Riias on väga kena.
Välismaal poodlemisele eelistan mina pigem kohalikku elu-olu näha ning suveniiride asemel ostan ma sagedamini hoopis kohalikku toidukraami kaasa. Seekord haarasin kaasa Laima Riia palsamiga kommid ja ühe kohaliku mahesinihallitusjuustu, mis ootab mekkimist koos ühe Prismast ostetud mahesiidriga.
Tööseltskonnaga käisime kahes põnevas restoranis söömas. Esimesel õhtul osutus valituks Texase stiilis liharestoran. Seal mekkisin suitsutatud pardifileega salatit koos valge majaveiniga. Maitses hea ning kõht sai täis. Teisel õhtul paitas mu maitsemeeli keskaegses restoranis lambalihasupp. Pluss restoran, mis oli väga eheda atmosfääriga: suurte ja uhkete võlvidega keldris, kus oli avatud hiigelsuur kaev, kogu mööbel oli rohmakas ja puidust, valgustuseks vaid küünlad ning nõudki ajastule kohased.
Seekord ööbisime ühes Radisson Blu hotellis, mis oli tõeliselt hubane, mugav ning kena. Seal võiks edaspidigi ööbida, kui isiklik rahakott lubaks. Toas oli olemas ka veekeetja tee ja kohvi valmistamiseks ning ööbijad said võtta leili vaatega saunas.
Teistkordselt külastasin ka Läti loodusmuuseumi, mida soovitan kindlasti uudistama minna. Seal on paljud teemad eksponeeritud nii lihtsalt ja loogiliselt, et pikki tekste polegi vaja lisaks lugeda ning aru saab ikka. Eriti kena on putukate väljapanek ning zooloogia osakonnas saab samuti head topiste väljapanekut uudistada.
Sõbrapäeval naasesin Tartusse ning vastuvõtt oli parimast parim. Sel aastal oli väga tore sõbrapäeva nädalavahetus, sest kõik kulges naturaalselt ning sain seda nautida just nii, nagu soovinud olin. Tulemuseks on rõõmus, puhanud ja rahulik mina :)
Eile oli pikk päev ja õhtu, täis tugevaid emotsioone. Magamatust ka. Siiani ei suuda seda tunnete virr-varri maha laadida. Tahaks rõõmust ja uhkusest naerda ja nutta korraga. Üks lihtsalt on ütlemata tubli ja suurepärane.
Sel aastal ei lähe ma kooli. Ei õpilase, ei õpetajana. Esimest korda pärast 23 aastat. Paganama hea tunne on tegelikult.
Maasikad!
Värsked herned!
Šokolaadijäätis!
Hommikukohv!
Öine raamatulugemine!
Piiritajad!
Õilis logelemine :)
Ettevalmistused neljapäevaseks seminariks tekitasid täna ärevust, kas saan ikka kõigega valmis õigeks ajaks. Pabin-sabin. Küllap saan. Õnneks maandas seda õhtune üritus LMKs ja mõnus jutuajamine Bobikuga.
Bobikuga oleme vahel tööasjus kohtunud-rääkinud, kuid ääretult meeldiv oli jälle niisama juttu ajada. Nagu naabrid muiste. Tavaliselt tekib meil töistele radadele sattudes palju väikseid ja suuri ideid, mida võiks mõneks projektiks vormida, või arutame elu-olu üle. Täna samuti. Sellised jutuajamised on inspireerivad ja motiveerivad. Nagu väike isiklik TEDx üritus. Tekib tahtmine veel midagi korda saata, kuigi meil mõlemal on pidevalt korraga kümme asja käsil.
Hästi tore oli. Aitäh, Bobs! :)
Sel aastal saan oma PÖFFi-doosi kätte kontsentreeritud moel ehk kahe (viimase) päeva jooksul võtan maksimumi.
Täna juhendasin spontaansest ideest teoks saanud töötuba, kus filmi- ja filmifestivalide plakatitest meisterdasime kõige ägedamaid kinkekotte. See on väga lihtne, kui korra oled selgeks saanud kõik nipid. Lõbus oli ka!
Filmide vaatamisega on seni kehvasti läinud ehk pole jõudnud ega jaksanud muude tegemiste tõttu. Ent mulle pisteti mitu piletit pihku ja nüüd saan filme ka vaadata. Täna vaatasin ära 2.20 kestnud Prantsuse mammutmuusikali armastusest ja seksist ja suhetest ehk “Armastatud” ning kell 22 lähen vaatama “Nädalalõppu” ning kolmapäeval “Artisti”. Ja kaht filmi saaks veel vaatama minna…
Ainult et kell 4 öösel sõidan Soomemaa poole ja tagasi alles teisipäeva õhtul. Tegemist täis ööpäevad.
Aga – äge on! :) Mulle meeldivad FFid.
Mulle VÄGA meeldib digiTV meeldetuletussüsteem! Tänu sellele ma sain teada, et ETV hakkas otsast peale mu lemmikuks saanud sarja “Being Erica” näitama. Jess! Ma olen kenasti üles löödud*, mul on nautida klaasike valget veini ja lemmiksari. Nii jess reede õhtu!
* Osalesin ReUse Republic stiilimuutuses.
Maailmas on veel midagi peale jalgpalli ja sellest parematki.
Telesaade “So You Think You Can Dance” – minu isikliku arvamuse järgi on sealses saates osalevate koreograafide fantaasia ja tantsijate tase täiesti hämmastav.
Tiramisu – mmm!
Mõni Prantsuse film.
Hubane küünlavalgus.
Öökapiraamatud.