Igapäevased tegemised ja mõtted.
Et nagu… möh? Kas mina ei oska seletada või ei saa teine aru? Oleksin saanud selle lihtsa paranduse ise oluliselt väiksema ajakuluga ära saanud teha. Vestluses kaduma läinud… Kõiki probleeme siiski ei saa e-posti või vestlusprogrammi teel lahendada.
Loodetavasti juunis taastub mõistlik ja mõtlemisvõimeline seis.
Kodanikud spetsialistid, projektijuhid ja osakonna juhatajad! Säilitage normaalsus! Säilitage mõistus!
Lülita kõlarid sisse, keera heli valjemaks. Vajuta alloleva video “Play” nuppu ning … tantsi nagu Tiffer!
* Ettevaatust, tegemist on pinget leevendava looga!
Üks tige urin maailma peale.
Täiega tahaks tududa.
Ainult et tuleb hoopis kilode kaupa pabereid toota ehk vahearuannet koostada.
On alles päev!
Täna nägin selle kevade esimest liblikat. Liblikas oli kirju.
Töö juures jäin luku taha. Kabineti ukse lukk läks katki ja ma ei saanud enam sisse. Töömees muukis samal ajal teises majas lukku, sest üks mees oli vetsu kinni jäänud. See mees sai vetsust välja ja meie kabineti uks uue luku.
Postimehe esimene uudis on, et Pet Shop Boys esineb sel aastal Õllesummeril. Nii et ma ikkagi tõstan oma jala sellele üritusele.
Ma arvan, et täna juhtub veel palju. Loodan, et pigem head.
– – –
Täiendus kell 23.57.
Intensiivne ja tõsine 3,5 tundi kestnud töökoosolek.
ERLi filmiõhtu, kus suurel ekraanil oli suurepäraste kaadritega film “Planet Ocean”.
Jalutuskäik Tartu kesklinnas, õhtusöök ja meeldiv seltskondlik vestlus kahe toreda noormehe seltsis.
Ja punane vein.
Lõpp hea, kõik hea :)
Pingeline töönädal on läbi. Kui ma täna kell 19 koju jõudsin, tõmbasin pidžaama selga ja ronisin voodisse teki alla peitu. Sinna jään ma vist terveks nädalavahetuseks. Võiks ju minna täna ühe tuttavaga välja ja hommikuni pidutseda, kuid ma eelistan pingetest vabanemiseks rahu ja vaikust.
Loodan, et kevad toob midagi head.
Tänasest olen uuel ametikohal – projektijuht. Juhin nüüd projekti, millega ma viimased poolteist aastat tegelenud olen. Tuleb end kokku võtta ja asi purki panna. Palju õnne mulle kõigi poolt!
Kui sina ei aja karjääri taga, hakkab tema sind taga ajama. (Evusõna)
Kallis pea, palun ära hakka jälle valutama! Ma ju sõin hommikul, lõunal ja pärastlõunal. Ma ju käisin värskes õhus valutamas ega veetnud kogu tööaega arvuti taga. Ma tahtsin õhtul kinno minna, kuid filmi pole just mõnus vaadata, kui samal ajal pea valutab. Elamus saab sedasi kannatada. Eks ma siis jalutan toidupoodi, et osta midagi õhtusöögi jaoks, ning püüan täna kodus tööd mitte teha (kuigi mõne asjaga on enam kui kiire). Nii et, mu armas peakene, palun ära hakka valutama!
Kevad on käes: nägin täna punkarit. Oli teine noor ja punase harjaga, tagi peal oli konnapilt.
Kevadväsimus ründab. Või on see hoopis peatselt suurenev vastutus (aprillikuus kõik on uus)? Hetkel on pea paks ja mõte ei liigu, parema meelega veaks end voodisse pikali. Aga ei, aga ei… Lähen täna ikka trenni ja loodan sealt energiahoobi saada. Lähiajal läbin ka kaks tervisekontrolli: töötervishoiuarsti ning spordiarsti juures. Eks vaatame, mis mu keha neile ütleb. Üldiselt võiks ju kõik korras olla. Väikest kõpitsemist on alati.
Hah, kõpitsemine! Eile natukene lõhkusin ja natukene parandasin voodit. Jätkuvalt on oodatud soovitused sanitaartehnikute kohta, sest segistid tilguvad ja tagumine aeg on need ühe talguhoo korras ära vahetada.
Usu või ära usu (ma ise ei usu), aga hakkasin lugema skandaalset raamatut “Viiskümmend halli varjundit”. Ma ei loeks seda eluilmaski, kuid sõbranna andis laenuks. Teos ei avalda muljet. Kas seda üldse toimetatud on? Minu meelest on seal liialt kordusi. Sisu pole ka tugev ja tegelased on imelikud. Ei usu, et viitsin lõpuni lugeda. Mul paremaid palu raamaturiiulis ja -poes ootel. Kuklas tiksub mõte sel aastal hoopis Hemingway eesti keeles ilmunud teosed läbi lugeda.
Vot sedasi see kevad siin tulebki.