See, et 9. märtsil esinevad rokiklubis Dramamama ning Rockin’ Lady & Her Rivertown Boys, on puhas õelus. Tahaks ju mõlemat kuulama minna!
Eks tuleb ise veel vägevam pidu püsti panna :D
Category Archives: Igapäevane
Igapäevased tegemised ja mõtted.
Lihtsast keeruliseks
Nädalavahetused peaks olema lihtsad, mitte keerulised.
Esiteks oli plaan kodus olla, puhata ja natukene asjalik olla. Kõlab lihtsalt.
Siis tekkis plaan olla laupäeval kodus ja pühapäeval väljasõidul. Kõlab ka lihtsalt.
Siis selgus, et midagi ei klapi: nädalapäevad ja kuupäevad. Minu ajaarvamises, mitte kalendris.
Siis tuli üks kõne ja kaks sõnumit. Ja olingi omadega mudas: lihtsast plaanist sai keeruline sasipundar.
Oeh! Kas see on mingi ebatavaline oskus lihtsad asjad keeruliseks ajada?
Kuidas te siis aru ei saa?
Mõned inimesed käituvad nagu jobud. Igal juhul ei saa ma aru, kuidas nad asjadest aru ei saa. Kui sulle on saadetud kiri konkreetsete tegevusjuhistega, siis sa ju vastad sellele kirjale ja saadad oma vastused. Miks sa vastad valele inimesele? Ma pole isegi seda kirja sulle saatnud ju! Jobud, saadavad siin mõttetuid kirju ja kirju valedele inimestele. Oeh!
Vaidluses sündivat tõde, kuid kui kaua tuleb vaielda ja püüda oma seisukohta arusaadavaks teha, et jõuaks juba tõeni või vähemalt kokkuleppeni?
Tegelikult pole igapäevane töökeskkond enam kõige soosivam ega tervislikum, sest nii üla- kui allkorrusel käib remont: pidev puurimine, lõhkumine ja tolmutamine. Lärm ja tolm ei mõju hästi inimestele ega tehnikale, rääkimata pidevast segamisest. Tuleb vist mõneks ajaks raamatukokku või kohvikusse kolida.
Natukene väsinud. Muidu on kõik hästi.
Üks selline päev
Täna on üks selline päev, mil viltu veab ja ma ärritun kergesti.
Ma ei ole kätte saanud tellitud ajakirja detsembrikuu numbrit. Järelpärimise vastuseks sain, et kirjakandja on selle minu postkasti toimetanud 1. detsembril. Kuid ajakirja pole kusagil.
Seoses sellega kerkis taas esile postiteenusega seotud probleem. Sageli on saadetised, peamiselt küll reklaamlehed postkasti pandud poolenisti, mitte korralikult sisse lükatud. Nii saab neid igaüks sealt kätte. Veel sagedmaini on aga reklaamlehed pandud otse vanapaberi korjamiseks mõeldud kasti, mis asub trepikojas postkastide all. See tähendab, et reklaamlehed ei jõuagi postkasti, vaid otse paberikogumiskasti. Tekib küsimus, kas postiljonil ei ole kohustust saadetisi otse postkasti panna?
See pani mind mõtlema, et äkki sattus mu ajakiri koos reklaamidega paberikasti. Olen seal juba sobranud, kuid oma ajakirja pole leidnud. Täna lähen sobran vanapaberikonteineris ka. Kui ma sealt ka oma ajakirja ei leia, siis on ilmselt keegi selle mu postkastist ära võtnud ja/või Eesti Posti töötajad ei tee oma tööd korralikult.
Ma tahan oma ajakirja!
Siinkohal ei hakka ma kirjeldama, milliseid tõrkeid esines kahe viimase kataloogitellimusega ja kuidas ma õpetasin postimüügifirmat oma kontaktvormi arusaadavalt vormistama.
Radiaatoriga on ka kehvasti: külma ilmaga ei suuda see ikkagi tuba normaalselt soojaks kütta. Laenuks saadud infrapunatermomeetriga mõõtes sain teada, et see radiaator on keskmiselt 7 kraadi jahedam kui teised. Seda on väga palju! Tahaks ühistuga kurjustada, et nad ei lahendanud seda probleemi ära, kuigi sügisel pidevalt selle teemaga nende jutul käisin ja nemad kohapeal ka. Eks kirjutan siis avalduse küttekulude vähendamise taotlemiseks. Või kütan elektriradiaatoriga ennast vaesemaks ja lasen maja pimedaks.
Ja siis see jõuluperiood. Oeh! Igasuguseid tegemisi on nii palju, et ei oska enam valida, millisele üritusele minna või kelle seltskonda eelistada. Hetkel tundub kõige lihtsam variant kõik kutsed hoopis tagasi lükata ja omaette kodus koristada. Jah, mul poleks selle vastu mitte midagi, kui ma kogu pühadeaja saaks oma kodu korda teha.
Tänan tähelepanu eest! Ma sain end välja elada ja lähen nüüd sööma.
Tegemisi töö-, lisatöö-, huvialade ja isikliku elu rindel jagub küll ja küll. Muidugi, ma ei kasuta ära kõiki võimalusi, mis valikus, sest seda oleks liiga palju. Õnneks ei tunne ma aga sellist stressi nagu varem. Kui midagi tunnen, siis pigem väsimust, mis tuleneb mu enese suutmatusest ranget ja mõistlikku unerežiimi pidada. Mingi sisemine motivatsioon või püüdlikkus on ka natukene kõndima läinud ja jätnud mu mitte loorberitele, vaid kergekujulisele laiskusele lebama. Nii et ma võiks märksa rohkem iseenda seatud ülesandeid täita, kuid ikka leian vabandusi või avastan enne uinumist, et näed, see jäi jälle tegemata… Vanusega kaasnev las-siis-minna nähe?
Ah, ma lõpetan oma argise soigumise ja püüan midagi ära teha :) No et päkapikk lõpuks mu sussi üles leiaks.
Tuisk
Eilsest alates on väljas tuisanud. Tundsin juba õhtul, kuidas tuul paksudest kiviseintest läbi puhub. Hommik polnud teistmoodi. Nii et jäin omaalgatuslikult koju lumevangi. Ei tekkinud tahtmist nina õue pista. Tänapäeva tehnika võimaldas kodus töötada.
Tuiskab ikka veel. Tuiskab mitmes mõttes. Aknad on lund täis tuisanud. Maja välisuks on kinni tuisanud. Postkast on erinevaid kirju täis tuisanud. Tegemiste nimekirjad on laiali tuisanud ning rohkelt tegevusi täis tuisanud. Nädalavahetuse ajakava on täis tuisanud… Unistus õilsast logelemisest ja maailma lõpus asuvast kohvikust ootavad ilmsiks saamist.
Ma ootan nii väga.
Igav ei ole
Sel nädalal…
- teen oma põhitööd,
- koordineerin vabatahtlikke,
- levitan igasuguseid põnevaid linke tuttavate seas,
- käisin käreda külmaga jalgsi Eedenis ja tassisin koju viis suurt hoiukasti,
- nägin Anne kanalis parte ja luigepaari, taevas täiskuud,
- poodlesin ehituspoes,
- olin sõbrannale fotograafiakursusel modelliks,
- vaatasin huvitavat dokfilmi treeningu tegemisest,
- tähistasime kolleegi sünnipäeva,
- pidasin Sepa Facebooki seinal plaani korraldada mittetallinlaste streik Tallinna tasuta ühistranspordi vastu,
- käisin trennis (aga salsapeole ei viitsinud minna),
- sorteerin asju,
- tegelen kodus väiksemat sorti kõpitsemistöödega,
- lisaks on kavas kohtuda endiste õpilastega, sõbrannadega ja veel mõne hea inimesega ning uuesti ehituspoodi minna (nii põnev koht!)
… ja täna on alles kolmapäev. Igav juba ei hakka.
Khm
Õige natukene, tõesti ainult natukene tahaks patja tihkuda. Elaks end välja ja läheks edasi. Ära tüütavad juba need probleemid. Nendeks on:
külm ilm, kodu ja kontor,
pidev töömeeste otsimine radiaatorite parandamiseks, segistite väljavahetamiseks, elektriliste anomaaliate lahendamiseks,
tõbi (kolm nädalat juba hädine),
ootamatused tööga seoses ja mitu tööasja korraga.
Ikka puhata ja mängida soojas toas tahaks!
Punased sügissaapad
Pühapäeval oli nii ilus ilm, et kutsus õue jalutama. Jalutuskäik viis mind kesklinna ja millegipärast otsustasin kaubamajja kiigata. Ühes kingapoes jäid mulle silma tumepunased poolsaapad, paraja kontsa kõrgusega ning nööritavad. Sellised kenad moodsa aadlipreili saapad. Mõtlesin, et proovin lihtsalt niisama jalga, sest hinna poolest ületasid need niikuinii igasugust eelarvet.
Tõmbasin ühe saapa jalga, nöörisin kinni ja… saabas on täiesti paras, ei pigista ega loksu. Palusin vasaku jala saapa ka tuua, tõmbasin jalga ning… oh, kui mugavad saapad! Tippsisin mööda poodi ringi, püüdes mingit viga leida või veenduda, et need saapad ei passi hästi. Paraku tuli veenduda, et saapad on kenad, mugavad ja igati sobivad. Rootsi firma valmistatud, pärisnahast, korraliku kontsaga ja mustrilise tallaga. Mõtlesin veidi ja ostsin saapad ära.
Jess! Kaks päeva olen uute saabastega ringi käinud ja tõesti head saapad on. Just ideaalsed sügis-kevad hooajaks. Sobivad argi- ja pidupäevaks.
Ainult et eile nägin juhuslikult reklaami, mis ütles, et sellel nädalal oleks selle firmamärgi jalanõusid saanud soetada 20% soodsamalt. Vot, 24 tundi järelemõtlemisaega oleks rahaliselt kasulikum olnud. No mis teha: kui sul pole plaanis autot soetada, siis ei tasu Bugattiga proovisõitu teha :D
Sügisene
Esimene sügiskülmetus. Kaks päeva kraapis kurgus, tänase päevaga tekkis nohu. Palavikku pole. Eriti varajane külmetus.
Kogu aeg tahaks midagi soojemat selga panna ja kuuma duši all liguneda (sest vanni pole).
Tahaks punast sooja mantlit ja korralikke tänavakingi.
Tahaks punast veini ja tšilli-šokolaaditorti ja hubast filmiõhtut.