Sügis jätkub

Sügis on kohal, ta on igal pool. Nii õues kui toas, nii argistes tegemistes kui ka meeleolus.

Kas olen siis saanud teha seda, millest kuu aega tagasi mõtlesin? Jah, olen küll.

On uusi raamatuid, mis ootavad lugemist. (Tänan siinkohal Tartu linnavalitsust, kes mind lisaks muuseumitöötaja tänukirjale ka raamatupoe kinkekaartidega tunnustas.) Täna hakkasin lugema meenutusi Urmas Alenderist.

Paar nädalat tagasi pesin ka köögiakna ära.

Ostsin uued teksapüksid. Selgus, et skinny jeans ja slim lõige ei sobi mulle üldse. Sobivaim lõige on straight. Aitäh emale, kes vahel aitab sobivad rõivad välja valida!

Uue jaki ostsin ka. Tumepunane kunstnahast jakk, sobib suurepäraselt mu punaste saabastega.

Oktoobris hakkasin uuesti trennis käima. Praegu kaks korda nädalas, aeroobika pluss lihastrenn. Järgmisest nädalast lähen seltskonnatantsu kursusele. Ainult kümme aastat võttis aega, et selleks tantsupartner leida!

Kinos olen käinud lausa kolm korda.

Ühe korra vedasin end ka muusikaõhtule.

Massaaži olen saanud kaks korda. Seljavalude leevendamise eesmärgil.

Ainult et nüüd on tekkinud uus terviseprobleem, millele loodetavasti perearst seletuse leiab ning ravi ka.

Kui veel sooja pesa ka leiaks, oleks täitsa hästi.

Hooaeg

On alanud “tahaks kaissu”-hooaeg. Nii mõnus oleks ju õhtuti kaisus filmi vaadata, raamatut lugeda, ristsõnu lahendada.

Pesin lõpuks elutoa akna puhtaks. Vaade muutus märksa erksamaks. Veider, et ma võtan aknapesu ette siis, kui ilmad juba uuesti külmaks läinud.

Kui homme on palgapäev, lähen ostan uued teksaspüksid. Vahelduseks võib olla need liibuvama lõikega.  Trennis hakkan ka uuesti käima. Kinno läheksin ka meeleldi. Ja massaaž kuluks ära.

Sügis ja sellega kaasnev rutiin, tavad ja harjumused. Omamoodi hea.

Otsin elukohta

Põhimõtteliselt on talv käes ja mu praegune kodu hakkab järjest külmemaks muutuma. Kuna santehnikuid ja küttesüsteemide spetsialiste on (minul) peaagu võimatu leida ja appi saada, siis põhimõtteliselt olen uue kodu otsinguil.

Otsin 1-2-toalist korterit Tartus. Tahaksin, et see oleks soe ja hubane, korralik ja viisakas. Üür võiks olla soodne (kuni 250), kommunaalkulud samuti. Võib olla nii keskkütte kui ahjuküttega. Peaasi, et soe. Asukohana eelistan Karlovat, kesklinna või kesklinna lähiümbrust Emajõe paremal kaldal. Kuna liigun jala, siis on oluline, et igapäevased vajalikud kohad oleks jalutuskäigu kaugusel.

Olen tänulik iga pakkumise ja vihje eest!

Mustale linnule muu tõbi

Tervis on üldiselt parem kui näiteks neljapäeval, mil suutsin kahe seminari ettekande jaoks endale asendaja leida, kuid lõpuks pidin ikkagi andma ühe tele- ja ühe raadiointervjuu. Nohu on möödumas, kuid kurk on endiselt kare ja ajab veidi köhima. Pea on samuti veel vati sees, mistõttu unustan olulisi ja mitteolulisi asju ning olen muidu aeglane.

Ja see, kellega tänaseid seikasid jagada tahaks, on nii kaugel-kaugel.

Sügis on käes?

Ilmad on ootamatult jahedad.

Ettevalmistused uue õppeaasta tegevusteks käivad täie hooga.

Haiguste hooaeg on alanud: eile õhtusel rattasõidul sain külma ning kurk on valus. Pole täna sõnagi rääkinud, joon meega taimeteed ning tukun pidevalt.

Olemine on samuti kuidagi sügisene. Ei teagi, miks. Võib olla kujutan ette?

Soe olemine kuluks ära.

Ilmast

Täna on ilmselt selle suve kõige kuumem päev. Ilm.ee andmetel on Tartus hetkel 30 kraadi sooja, tajutav temperatuur on 33 kraadi. Toas on umbes 23-24 kraadi sooja, päike otse sisse ei paista, nii et toas on väga mõnus olla. Kui õue minna, siis lööb leitsak pahviks.

Mõtlengi, kas kasutada seda suurepärast suveilma päevitamiseks, mis võib lõppeda ka päikesepõletuse, peavalu ja kuumarabandusega. Või olla kohusetundlik ja minna tööasju ajama. Lihtsalt mõned veel tegemata toimetused kraabivad mu südametunnistust ja kohusetunnet. Olgugi et mul on puhkus.

Öösel on tARTuFF. Sel korral lausa kolm filmi, sest esmakordselt tehakse avafilmi taaslinastus. Tore, sest see jäigi mul nägemata. Ja lendavaid tähti pole ka veel näinud. Ja üks öine jutuajamine oleks ka armas.

tARTuFFist kirjutan kunagi hiljem pikemalt.

Korraks töölainel

Imelik on keset suve tööl olla (lühikese puhkuse viga). Igasuguseid vastutusrikkaid ja otsuseid vajavaid ülesandeid on täita. Olin juba unustanud, kui palju see võib füüsilist ja emotsionaalset energiat võtta. Peaasi, et end tühjaks ei lase pigistada.

Jah, üks veider päev. See unenägu ja argipäev…

Vahekokkuvõte

Aprill ja mai on möödas. Kaks kuud projektijuhi rollis, kaks kuud palju vanu ja uusi ülesandeid, kaks kuud rohkelt tööd. Eelmisel reedel sai üks etapp läbi. Sain nädalavahetusel puhata ja magada, kuid täna tunnen, et väheks jäi. Täna ei suutnud eriti asjalik olla ega end aktiivselt töölainele häälestada. Nüüd on aga vaja hakata tegelema kõikide nende pisiasjadega, mida edasi said lükatud.

Hea meelega kukus kodus voodisse pikali. Ootaks, kuni pesu end ise ära peseb ja parandab, aknad end ise ära pesevad, mööbel end ise ümber tõstab, kola ise jäätmejaama jõuab ning paberid end ise ära sorteeriks. Söök võiks ka igal õhtul ise valmis saada.

Oeh!

Jaa, ma tean, et kellegi silmis olen ma ikkagi hirmus tubli, isegi kui mitmed ülesanded tegemata on. Tahaks lihtsalt end ise ka hirmus tublina tunda.

Orav-rattas olekust väljasaamine võtab aega.