November

Kellele esimene lumi, kellele kolmas nohu.

Jah, ma olen jälle nohune. Olin septembris, olin oktoobris. Nüüd siis novembrinohu. Kipub traditsiooniks saama. Hm, kas jõulud toovad ka nohu?

Nohu ja muud tervisehädad on ilmselge märk sellest, et olen pikemat aega omadega läbi. Ületöötanud, emotsionaalselt ja vaimselt väsinud. Püüan rahulikult võtta, kuid teisalt on vaja toimetuste-tegemistega järje peale saada. Nii see ratas veereb.

Kui keegi tahaks mind spasse puhkama saata (aurusaun mõjub hingamisele hästi), siis ära ei ütleks.

Ja aitäh neile, kes aeg-ajalt mu vastu huvi tunnevad :)

Jälle tõbine

Neljapäevase õppeprogrammi külmas sügistuules ja rahutute lastega elasin üle. Õhtul käisin rock’n’rolli ja burleski peol ning seda ma enam nii hästi üle ei elanud. Reede hommikuks oli kurk valus ja nina nohune. Ju siis oli mingi haigusevimm enne sees, ent neljapäevane pikk ja tihe päev soodustas haiguse avaldumist. Reedel tuli kurguvalu trotsides siiski neljale huvilisele väljakuulutatud õpituba läbi viia. See oli ka kõik. Koju laekusin palavikus, paistes kurgu ja külmavärinatega. Trennid jäid vahele, nii kahju. Eks siis tohterdan end jälle…

Esimene sügisnädal

Esimene sügisnädal möödub nohusena kodus. Esmaspäeval käisin avalikul üritusel muuseumit esindamas, kuid õnneks mõni kolleeg mõistis mu mure tervise pärast ja lubas mul koju minna. Otsustasin kohe, et jään koju end ravima, mitte ei pinguta tööle minna. Mõistlik otsus, sest tervis hakkab tagasi tulema. Täna öösel sain esimest korda normaalselt magada, sest iga natukese aja tagant ei olnud nina kinni või vaja nuusata. Veidi olen veel nohune ja köhin, aga parem on olla.

Ja nii tore oleks, kui keegi lilledega ukse taha ilmuks ja hoolivust üles näitaks. Ei saa ma septembris ega haigena olles üle ega ümber filmist “You’ve Got Mail”.

Jooksuga

Hakkasin sel suvel jooksmas käima. Eelmisel aastal tegelesin teooriaga, sel aastal jõudsin tegudeni. Esialgu jooksin tavaliste tennistega, kuid sain kohe sinise varba ja hiljem ka kerge põrutuse. Kui esimest jooksutossudega rajale läksin, siis oli ikka suur vahe sees.

Täna käisin esimest korda jooksuvõistlusel. Algajana valisin 5 km distantsi ja eesmärk oli see ühtlases tempos joostes läbida. Kui üks võsavaheline lõik välja arvata, siis eesmärk sai täidetud ja algpunkt enda jaoks määratud. Aeg oli 30:40.

Joosta on mõnus, kui rütmi kätte saab. Aeg iseenda jaoks.

Sügis jätkub

Sügis on kohal, ta on igal pool. Nii õues kui toas, nii argistes tegemistes kui ka meeleolus.

Kas olen siis saanud teha seda, millest kuu aega tagasi mõtlesin? Jah, olen küll.

On uusi raamatuid, mis ootavad lugemist. (Tänan siinkohal Tartu linnavalitsust, kes mind lisaks muuseumitöötaja tänukirjale ka raamatupoe kinkekaartidega tunnustas.) Täna hakkasin lugema meenutusi Urmas Alenderist.

Paar nädalat tagasi pesin ka köögiakna ära.

Ostsin uued teksapüksid. Selgus, et skinny jeans ja slim lõige ei sobi mulle üldse. Sobivaim lõige on straight. Aitäh emale, kes vahel aitab sobivad rõivad välja valida!

Uue jaki ostsin ka. Tumepunane kunstnahast jakk, sobib suurepäraselt mu punaste saabastega.

Oktoobris hakkasin uuesti trennis käima. Praegu kaks korda nädalas, aeroobika pluss lihastrenn. Järgmisest nädalast lähen seltskonnatantsu kursusele. Ainult kümme aastat võttis aega, et selleks tantsupartner leida!

Kinos olen käinud lausa kolm korda.

Ühe korra vedasin end ka muusikaõhtule.

Massaaži olen saanud kaks korda. Seljavalude leevendamise eesmärgil.

Ainult et nüüd on tekkinud uus terviseprobleem, millele loodetavasti perearst seletuse leiab ning ravi ka.

Kui veel sooja pesa ka leiaks, oleks täitsa hästi.

Mustale linnule muu tõbi

Tervis on üldiselt parem kui näiteks neljapäeval, mil suutsin kahe seminari ettekande jaoks endale asendaja leida, kuid lõpuks pidin ikkagi andma ühe tele- ja ühe raadiointervjuu. Nohu on möödumas, kuid kurk on endiselt kare ja ajab veidi köhima. Pea on samuti veel vati sees, mistõttu unustan olulisi ja mitteolulisi asju ning olen muidu aeglane.

Ja see, kellega tänaseid seikasid jagada tahaks, on nii kaugel-kaugel.

Sügis on käes?

Ilmad on ootamatult jahedad.

Ettevalmistused uue õppeaasta tegevusteks käivad täie hooga.

Haiguste hooaeg on alanud: eile õhtusel rattasõidul sain külma ning kurk on valus. Pole täna sõnagi rääkinud, joon meega taimeteed ning tukun pidevalt.

Olemine on samuti kuidagi sügisene. Ei teagi, miks. Võib olla kujutan ette?

Soe olemine kuluks ära.