Category Archives: :(

Mõnikord ei ole lood hästi.

Veidi

Posted on by

Veidi okkaliseks kisub tänane olemine. Hommikul paistis päike, oli selge, ärkasin vara. Nüüd sajab, on hall, jahe ja niiske.

Mõned oleksid kiusavad. Oleks ma suvel suurpuhastuse teinud, poleks mul kodu praegu nii räpane, poleks koid mu kõige soojemat villast kampsunit auklikuks söönud, oleks garderoob paremini sorteeritud, oleks vähem kila-kola. Oleks ma varem hakanud uut korterit otsima, oleks hubasem ja soojem elukoht juba olemas, oleks kõik asjad paremini sorteeritud-organiseeritud, oleks ehk rohkem motivatsiooni ja energiat kodu korras hoida. Oleks ma varem projekti aruandega alustanud. Oleks ma ülesandeid paremini delegeerinud. Oleks ma usinam söögitegija, oleks ma agaram trenni tegija, oleks ma enda suhtes hoolitsevam… Oleks seda, teist ja sajandat.

Vahel ajab hullult närvi, et ma ei suuda teha seda, mida ma tahan ja mõttes planeerin. Püüad parimat, aga välja kukub nagu ikka või kehvemini.

Oeh, blogi on vist enese väljaelamise kohaks saanud.

Mina ise ja mitte

Posted on by

On päevi-perioode, mil ma pole päris mina ise. Mõnikord avaldub mu okkalisem, pahelisem, kurjem, eemaletõukavam, kuutõbisem pool. Endal on paha ja kui juhtun teistega kokku puutuma, siis neil samuti. Mõtlen mõtteid, mis tekitavad ilmselt karmavõlga. Pillun sapiseid märkusi endamisi või ka väljaöeldes. On piinlik, häbi ja ebamugav olla.

Kas tõesti on loodus rütmi seadnud nii, et muidu kenad ja armsad naised on vahel kui mürgised maod? Või et mida toredam, seda mürgisem? Selles valguses ei imesta ma sugugi, kui vanadel kadunud aegadel naisterahvad teatud perioodiks pagendati.

Loen päevitades Fitzgeraldi raamatut “Sume on öö”, mille tegelased ongi meespsühhiaatrid ning skisofreenilised ja neurootilised naised. Võib olla see mõjutab mu mõttekulgu?

Elu polegi nii lihtne nagu 1990ndatel tundus, mõtlesin täna ühes suvalises ostukeskuse kohvikus istudes. Taustaks mängis see lugu.

Igapäevane väljaelamine

Posted on by

Et nagu… möh? Kas mina ei oska seletada või ei saa teine aru? Oleksin saanud selle lihtsa paranduse ise oluliselt väiksema ajakuluga ära saanud teha. Vestluses kaduma läinud… Kõiki probleeme siiski ei saa e-posti või vestlusprogrammi teel lahendada.

Loodetavasti juunis taastub mõistlik ja mõtlemisvõimeline seis.

Punase võimlemispalli saaga

Posted on by

Esimene osa

Juba ammu hakkas olemasolev kontoritool väsimuse märke ilmutama: istmekate on rebenenud, polster vajunud ning rattad tulid pidevalt alt ära. Uurisin ergonoomiliste kontoritoolide hindasid, kuid paraku ületavad need mu eelarvet. Kuna ma ei soovi suvalist odavat tooli, vaid ergonoomilist istet, siis kerkis alternatiivina esile võimlemispall. Uurisin erinevaid materjale ning otsustasin, et ostangi hoopis võimlemispalli koduseks kontoritooliks. See on ergonoomiline ja vähemalt 10 korda odavam kui kontoritool. Lisaks saab sellega ka võimelda.

Teine osa

Kust võimlemispalli osta? Spordipoest. Käisin läbi Tartu suuremate kaubanduskeskuste spordipoed, kuid selgus, et sobiva mõõduga pallid on igal pool otsas. Tundub, et kõik ostavad pidevalt 75 cm läbimõõduga võimlemispalle ja võimlevad kodus. Käisin umbes kuu aja jooksul poodides kaks-kolm korda, kuid palle polnud ikka juurde tulnud. Ühes poes lubati mulle pall laost tellida, kuid nädala jooksul pole nad ühendust võtnud.

Kolmas osa

Laupäeval oli Lõunakeskuses ostuöö, ja kuigi mu nädalavahetuse plaan oli end maailma eest kodus peita, läksin ma teatud lootusega siiski sinna. Rademari poes nägingi müügil võimlemispalli, mille suuruseks oli pakendil märgitud 75 cm, punast värvi (mida ma soovisingi), kaasas pump ja kasutusjuhend. Ostsin palli ära. Lõpuks ometi!

Neljas osa

Pühapäeval pumpasin palli täis. Asi tundus kahtlane, sest pall oli õhku täis, kuid kuidagi väike ja laua taga istumiseks liiga madal. Mõõtsin üle ja leidsin, et palli läbimõõt on 65 cm. Kuna pakendil oli eksitav info toote kohta, siis otsustasin, et viin selle poodi tagasi ning küsin asemele õige suurusega palli (kui neil kohapeal on) või raha tagasi. Sõitsin Lõunakeskusesse ning läksin oma soovi esitama. Kohapeal selgus, et just täna on Rademari poe server maas, nad ei saa kasutada arvuteid ja kassaaparaate ega seetõttu ka mu pretensiooni vastu võtta. Mul paluti 7 päeva jooksul tagasi tulla, et pretensioon uuesti esitada. Müüja sõnul saadetakse pall ekspertiisi ning siis näis, mis edasi. Müüja väitis, et väiksema mõõduga pall pakendis pole nende, vaid tootja viga. Nujah. Ühesõnaga tühi käik.

Olen punase 75 cm läbimõõduga võimlemispalli otsimisele ja ostmisele juba nii palju aega kulutanud, et see ületab juba palli rahalise väärtuse. Kuid mul on uut istet vaja ja ma tahan just sellist palli. Jabur, et ühe pealtnäha lihtsa toote ostmiseks nii palju tuleb aega ja meelerahu kulutada.

Eks näis, kuidas see lugu lõppeb.

Posted on by

Appi?

Mul on tunne, et igasuguseid probleeme, möödarääkivusi ja eriarvamusi on korraga liiga palju. Paraku tuleb mul suunata nende lahendamist või need lahendada. See uus roll nõuab märksa rohkem, kui ma suudan hetkel anda. Ma jooksen kokku, kui pinge väga kiiresti tõuseb ja tuleb kiiresti tegutseda. Ma ei saa niimoodi mõelda. Oli seda kõike ikka vaja?

—

Mis värk selle postkastiga on? Täna laekub ainult uudiskirju ja spämmi. Mitte ühtegi kirja…

See on lihtsalt üks halb nädal, eks?

Lihtsast keeruliseks

Posted on by

Nädalavahetused peaks olema lihtsad, mitte keerulised.

Esiteks oli plaan kodus olla, puhata ja natukene asjalik olla. Kõlab lihtsalt.

Siis tekkis plaan olla laupäeval kodus ja pühapäeval väljasõidul. Kõlab ka lihtsalt.

Siis selgus, et midagi ei klapi: nädalapäevad ja kuupäevad. Minu ajaarvamises, mitte kalendris.

Siis tuli üks kõne ja kaks sõnumit. Ja olingi omadega mudas: lihtsast plaanist sai keeruline sasipundar.

Oeh! Kas see on mingi ebatavaline oskus lihtsad asjad keeruliseks ajada?

Valu ja pisarad

Posted on by

Kolmapäevases trennis ilmselt tegin harjutusi valesti ja vigastasin end. Neljapäeval ärkasin kange kaela ja valusate lihastega. Reedeks polnud olukord paranenud, vaid hullemaks läinud. Valu oli selline, et tõi pisarad silma. Läksin perearsti juurde. Ta kirjutas retseptiravimi välja, soovitas puhata ja end soojas hoida. Täna on peaaegu kõik korras. Natukene annab selg tunda, paremat kätt ei saa igas suunas hästi liigutada, kuid oluliselt parem on olla.

Sellised ootamatused löövad meeleolu ka rivist välja. Tuleb kuidagi hakkama saada.

Üks selline päev

Posted on by

Täna on üks selline päev, mil viltu veab ja ma ärritun kergesti.

Ma ei ole kätte saanud tellitud ajakirja detsembrikuu numbrit. Järelpärimise vastuseks sain, et kirjakandja on selle minu postkasti toimetanud 1. detsembril. Kuid ajakirja pole kusagil.

Seoses sellega kerkis taas esile postiteenusega seotud probleem. Sageli on saadetised, peamiselt küll reklaamlehed postkasti pandud poolenisti, mitte korralikult sisse lükatud. Nii saab neid igaüks sealt kätte. Veel sagedmaini on aga reklaamlehed pandud otse vanapaberi korjamiseks mõeldud kasti, mis asub trepikojas postkastide all. See tähendab, et reklaamlehed ei jõuagi postkasti, vaid otse paberikogumiskasti. Tekib küsimus, kas postiljonil ei ole kohustust saadetisi otse postkasti panna?

See pani mind mõtlema, et äkki sattus mu ajakiri koos reklaamidega paberikasti. Olen seal juba sobranud, kuid oma ajakirja pole leidnud. Täna lähen sobran vanapaberikonteineris ka. Kui ma sealt ka oma ajakirja ei leia, siis on ilmselt keegi selle mu postkastist ära võtnud ja/või Eesti Posti töötajad ei tee oma tööd korralikult.

Ma tahan oma ajakirja!

Siinkohal ei hakka ma kirjeldama, milliseid tõrkeid esines kahe viimase kataloogitellimusega ja kuidas ma õpetasin postimüügifirmat oma kontaktvormi arusaadavalt vormistama.

Radiaatoriga on ka kehvasti: külma ilmaga ei suuda see ikkagi tuba normaalselt soojaks kütta. Laenuks saadud infrapunatermomeetriga mõõtes sain teada, et see radiaator on keskmiselt 7 kraadi jahedam kui teised. Seda on väga palju! Tahaks ühistuga kurjustada, et nad ei lahendanud seda probleemi ära, kuigi sügisel pidevalt selle teemaga nende jutul käisin ja nemad kohapeal ka. Eks kirjutan siis avalduse küttekulude vähendamise taotlemiseks. Või kütan elektriradiaatoriga ennast vaesemaks ja lasen maja pimedaks.

Ja siis see jõuluperiood. Oeh! Igasuguseid tegemisi on nii palju, et ei oska enam valida, millisele üritusele minna või kelle seltskonda eelistada. Hetkel tundub kõige lihtsam variant kõik kutsed hoopis tagasi lükata ja omaette kodus koristada. Jah, mul poleks selle vastu mitte midagi, kui ma kogu pühadeaja saaks oma kodu korda teha.

Tänan tähelepanu eest! Ma sain end välja elada ja lähen nüüd sööma.

Üsna vanaviisi

Posted on by

Täna, õigemini kolmapäeviti, tahaks natukene vinguda ja vigiseda. Ju siis on selline nädalapäev, mil juhe kõige enam kipub kokku jooksma.

Alles oli nädala algus ja mul mõttes tööd-tegemised päevade kaupa ära jagatud. Nüüd on juba kesknädal ja mul on mitu ülesannet nii töises plaanis kui kodus tegemata. Kuhu see aeg kaob? Tegutsen ja ühtäkki on alati kesköö käes. Magada ka ju vaja, nii et mitmed toimetused lükkuvad muudkui edasi.

Ja siis need inimesed! Hommikust alates on neid kuidagi palju ja pidevalt mu ümber, nad räägivad valjult, korraga ja läbisegi. Koosolekud peaks ju struktureeritud ja teatud korra järgi olema? Minule meeldib rahulikult ja vaikselt päeva alustada.

Oeh, mul on vist üleüldse liialt ambitsioone, tõsi – selliseid argiseid ja pisikesi. Saaks ainult kuidagi järje peale. Saaks iseennast ka nautida.

Vähemalt on kolmapäeviti trenn.