Millegipärast tunnen, et ma ei ole praegu hea õde. Ammu sai lubatud, et lähme koos vanaisa juurde ja et lähen õele jooksuraja äärde kaasa elama. Ainult et praegu on tööasjad üle pea ja hullult tahaks lihtsalt puhata, magada ja mitte muretseda mitte millegi pärast. Ma ei saa kõigega korraga hakkama :(
Category Archives: :(
Mõnikord ei ole lood hästi.
Mõni päev on parem kui teine. Kuigi kõik päevad võiks olla head. Palju paremad kui praegu. Viibin oma Kuu pimedamal poolel. Mõni päev on rahulikum, mõni päev löövad vahused lained üle pea kokku. Ise ka ei tea hommikul, milliseks päev võib kujuneda.
Ma ei harrasta isiklikku elu, tuli vastus ma-ei-tea-kust ühele kolleegi esitatud küsimusele. Mu harrastused on hetkel töö (sh keerulised töösuhted), paar trenni nädalas ja kodus asjatamine (nt ukselingi parandamine). Mõned sõpradega kohtumised ka.
Aeg parandavat haavu. Ükskõik, milliseid. Püüan tal lasta seda teha. Sest muud ma ei oska.
Ringiga tagasi
Karma toob kõik tagasi. See, et olen musti ja pahaseid mõtteid mõelnud, tuleb mulle kõik tagasi. Eile virutasin pesakasti meisterdades mitu korda endale vastu näppe. Õhtul tabas mind peavalu, millest püüdsin mitte välja teha, kui sõbrannadega kohvikus ja kontserdil aega veetsime. Täna on lihtsalt külm ja hall. Väga külm.
Ma vajan kevadet ja päikest. Muidu hakkan nutma. Päriselt.
Aprillitalv
Ajaloo huvides tuleb üles tähendada, et aprillikuu ilm on omadega täitsa sassis. Ühel hetkel paistab päike, järgmisel imestad, miks on äkki nii hämar. Lülitad lambid sisse ja siis märkad, et sajab tihedat lund. Ja sedasi terve päev kaks ilma vaheldumisi.
Üks neist suurtest lumepilvelaamadest viis tükikese mu sisemisest päikesest täna kaasa. Suu on kriips, pilk tuhmim ja jälle on külm olla.
Otseselt pole midagi pahasti. Natukene on jälle töid kuhjunud ja ma tean, et mõned nädalavahetused on juba töiste sõitude-käikudega sisustatud. Samas on olukord veel kontrolli all. Tervis on korras, kuid energiat võiks rohkem olla. Õhtuti olen üsna pläss, seega on eilne köögi koristamine hea saavutus.
Võiks kakaod teha ja voodipesu ära vahetada.
Ahjaa, mul käis naabri kass täna külas. Kuulsin õuest tema näugumist ja lasin ta majja sisse. Ta ettevaatlikult piilus minu korteriukse vahelt tuppa ja tuli lausa esikusse uudistama. Kui Siiam ja Väike siin veel elasid, siis ta kunagi sisse ei tulnud, vaatas eemalt trepi pealt.
Magnettormid
Hakka või uskuma, et magnettormidel ongi mingi mõju. Kas see tuleneb sellest, et ma tean magnettormi toimumise aega ja süüdistan seda ebaõnnes või see tõepoolest mõjutab? Ilmselt magnettormide ja kehvade päevade teadlik jälgimine võib mingi vastuse anda.
Kolmapäevast on viltu vedanud mitmete asjadega. Alates sellest, et kohvikus olin ettekandjate jaoks nähtamatu ja mulle toodi tühi pudrupott, ning lõpetades sellega, et olen oluliste inimestega täiesti raksu läinud. Lisaks väike palavik, valus kurk, üldine kehv enesetunne. Absoluutselt kehv (sünnipäeva)nädal.
Nii eelmise suurema kui ka sel nädalal toimunud magnettormi järel vastasin küsimustikule, mis on osa Keskkonnatervise Instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli läbiviidavast teadusuuringust. Nad uurivad magnettormide mõju tervisele. Hiljem on võimalik saada tagasisidet, kui palju magnettorm just mind mõjutab. Eks näis, mis nemad ütlevad.
Tahaks magada nii kaua, kuni see jama kõik läbi saab.
Viga/Error
Mul on juba külmakahjustus. Mu aju on omadega täitsa sassis. Ma mõtlen täiesti jaburaid ja absurdseid asju välja. No ei ole vaja, tüdruk! Juhtmed keerdus, kõvaketas tuksis. Kus mõistust saab välja vahetada?
Pooleks katki
Kuivatades libises üks punane taldrik näppude vahelt ja kukkus kraanikaussi. Keskelt pooleks, katki.
Killud toovad õnne, aga mina valasin vaikides pisaraid.
Kas see tähendab kaht poolikut õnne?
Kräpp
Mõni päev/nädal läheb toimekalt ja üsna edukalt, aga siis ikka juhtub mingi jama, mis lausa vanduma ajab.
Näed vaeva, teed tööd, korraldad ühe ettevõtmise. Need, kellele korraldad, muudkui uurivad, millal midagi toimuks. Ja siis, kui toimub, pole nad absoluutselt huvitatud. Nii et homme on ees äraütlemised teistele inimestele, kes on ka oma panuse andnud. Kui piinlik.
Mõtled, et teeks midagi head. Ostad katsetamiseks šokolaadikeeksipulbri, keerad taigna kokku, pistad ahju. Maitseelamus pole just see, mis võiks (umbes nagu Pillekale šokolaad maitseelamust ei pakkunud). Keeks on lihtsalt sai… Võib olla mõjutatud eelmises punktis nimetatud kogemuse negatiivsetest tunnetest.
Arvad, et saad hunniku PÖFFi filme sel aastal ära vaadata. Vaatad pangakontot… njaaa. Kaks nädalat söömata ka olla ei saa.
Vasakul põlvel on jätkuvalt sinikas, sest tantsimine kuulub endiselt sinikate saamise top 3 hulka. (Aga treener oli nõus järgmise kava tegema sinu soovitatud laulu järgi!)
Siia eesmärgipärasesse vingumisenimekirja võiks nii mõndagi lisada, et saaks kuskil end välja elada, kuid ei viitsi.
Peaasi, et nädalavahetus jälle liiga ruttu läbi ei saaks.
Mis siis nüüd?
Kurk on jätkuvalt kähe, kuiv ja pärast pikemat rääkimist valus. Jälle on palavik (37,3).
Tuju on jälle morn, sest tööalaselt oli sel nädalal kaks ebaõnnestumist. Panustasin koostöösse, kuid vastaspooled ei hoolinud sellest ega panustanud suurt midagi. Mida ma valesti teen? Või kas on mul mõtet ikka pingutada, kui need, kelle heaks ma pingutan, seda vastu ei võta ega hinda? Vähemalt sain teada, et teistel ametikaaslastel on sarnaseid hetki ja mõtteid olnud, nii et ma pole ainukene.
Tundub, et olen sel aastal rohkem komistanud ja kukkunud kui varem. Tee on konarlikum olnud küll kui oleksin tahtnud. Võib olla mulle ainult tundub, aga võib olla ka päriselt ma elan nii positiivseid kui negatiivseid kogemusi sügavamalt läbi kui varem. Hakka või mõnd vaimuhäda juba endalt otsima…
Või olen ma lihtsalt naine kogu emotsioonidekomplektiga, mis olla saab?
Järgmisel nädalal on puhkus ja ma pole ikka veel suutnud mingisugust plaani tekitada. Ma tahaksin ära minna kuhugi, kus mind igapäev ei ole.
Nõiaring
Ikka ma ei saa rahu. Ikka närib sees. Nagu jookseks mööda spiraali või ringi. Olen alguspunktiga kohakuti. Jälle seal, kus kõik algas. Ma ei taha seda enam uuesti läbi teha. Miks ma jõudsin sinna tagasi, mitte ei liikunud edasi? Miks kuradi pärast ei suuda ma sellest hallist, jalgade ümber takerduvast villast vabaneda? See kisub mind pikali. Miks kuradi pärast see juhtub? Miks ma nii teen, et saan haiget ja teen haiget?
Püüan leida vähemalt kolme positiivset asja, mis selles olukorras on. Hädavaevu suutsin ühe leida. Jah, see on suure kaaluga, kuid ma vajaks midagi veel, et negatiivse poole pealt positiivse poole peale saada.
Oleksid enam ei aita olnud muuta. Oh, suudaks ma end kokku võtta ja muuta seda, mis ees. Nii et oleks hea, halva maitseta suus.
Ja mulle meeldiks siiski see tass teed juua…