Täna on üks selline päev, mil viltu veab ja ma ärritun kergesti.

Ma ei ole kätte saanud tellitud ajakirja detsembrikuu numbrit. Järelpärimise vastuseks sain, et kirjakandja on selle minu postkasti toimetanud 1. detsembril. Kuid ajakirja pole kusagil.

Seoses sellega kerkis taas esile postiteenusega seotud probleem. Sageli on saadetised, peamiselt küll reklaamlehed postkasti pandud poolenisti, mitte korralikult sisse lükatud. Nii saab neid igaüks sealt kätte. Veel sagedmaini on aga reklaamlehed pandud otse vanapaberi korjamiseks mõeldud kasti, mis asub trepikojas postkastide all. See tähendab, et reklaamlehed ei jõuagi postkasti, vaid otse paberikogumiskasti. Tekib küsimus, kas postiljonil ei ole kohustust saadetisi otse postkasti panna?

See pani mind mõtlema, et äkki sattus mu ajakiri koos reklaamidega paberikasti. Olen seal juba sobranud, kuid oma ajakirja pole leidnud. Täna lähen sobran vanapaberikonteineris ka. Kui ma sealt ka oma ajakirja ei leia, siis on ilmselt keegi selle mu postkastist ära võtnud ja/või Eesti Posti töötajad ei tee oma tööd korralikult.

Ma tahan oma ajakirja!

Siinkohal ei hakka ma kirjeldama, milliseid tõrkeid esines kahe viimase kataloogitellimusega ja kuidas ma õpetasin postimüügifirmat oma kontaktvormi arusaadavalt vormistama.

Radiaatoriga on ka kehvasti: külma ilmaga ei suuda see ikkagi tuba normaalselt soojaks kütta. Laenuks saadud infrapunatermomeetriga mõõtes sain teada, et see radiaator on keskmiselt 7 kraadi jahedam kui teised. Seda on väga palju! Tahaks ühistuga kurjustada, et nad ei lahendanud seda probleemi ära, kuigi sügisel pidevalt selle teemaga nende jutul käisin ja nemad kohapeal ka. Eks kirjutan siis avalduse küttekulude vähendamise taotlemiseks. Või kütan elektriradiaatoriga ennast vaesemaks ja lasen maja pimedaks.

Ja siis see jõuluperiood. Oeh! Igasuguseid tegemisi on nii palju, et ei oska enam valida, millisele üritusele minna või kelle seltskonda eelistada. Hetkel tundub kõige lihtsam variant kõik kutsed hoopis tagasi lükata ja omaette kodus koristada. Jah, mul poleks selle vastu mitte midagi, kui ma kogu pühadeaja saaks oma kodu korda teha.

Tänan tähelepanu eest! Ma sain end välja elada ja lähen nüüd sööma.