Kasutades kahte tuntud fraasi ühest filmist ja ühst näidendist, esitan teile mõistatuse. Mõlemas fraasis tuleb lünk täita sõna(dega), et mõistatus lahendada. Ehk siis ära arvata, mis mina sinna asemele panin. Ehk siis ära arvata üks mu lemmiktegevus.
Fraas 1: Ma ei tule siit ära! Võite mind matta koos ….!
Fraas 2: Oi, kuidas mulle meeldib ….!
Õige vastuse äraarvajale auhinnaks mandariin :)
Üks ilus oranž novellikogu saabub 17. detsembril trükilõhnalisena meieni. Tule ka esitlusele!
Mina lähen.
Tühjus mu sees sai täidetud imeliste helide ja värskete emotsioonidega. Jääääre jää-hääled tegid olemise heamaks.
Öö on ilusam kui päev. Öö on pime, kuid valgustatud. Kollakas-oranž tänavalaternate valgus harmoneerub aknalaual põlevate küünaldega. See kõik sobib hämara valgusega minu kollases toas.
Kui enne sadas midagi, siis nüüd sajab lund. Vaikselt, tasaselt, järjepidevalt kaob maailm märja lumevaiba alla. Ainult mõned autod rikuvad seda, jättes maha tumedad jäljed. Kõõlun aknal ja vaatan, kuidas lund tänavalaterna valgusvihus sajab.
Roheline šampanjapudel ja valge veinipudel on uue elu saanud küünlajalgadena. Täna meisterdasingi valgest pudelist küünlajala. teine advent ju, kaks küünalt kombeks süüdata. Järgmiseks pühapäevaks tuleks veel üks pudel veini ära juua, siis saab kolmanda küünlajala jaoks ka tühja pudeli. Veini tahaks… Täna tuli isu, ja muidugi pärast kella 22. Kapis ei ole ka mingit tagavara. Peab tekitama ikkagi. You never know, you know.
Öö võiks mitte ära lõppeda.
Filmid on elu. PÖFFist kirjutan eraldi. Kui õhtul jaksan. Sest eilne pöffitamine lõppes mõnes mõttes emotsionaalse väsimusega.
Täna kobarkinokorruselt eskalaatoriga alla sõites jäi äkitsi mu pilk kinni üles sõitva noormehe silmadesse. Minu ja tema pilgud ristusid. Kui ma peaaegu alla olin jõudnud, vaatasin tagasi. Tema vaatas ka. Naeratasime.
Kahju, et ta mulle järele ei tulnud. Või et mina temale järele ei läinud. Oleks võinud ju. Oleks filmilik olnud.
elupuzle says (1:50):
TÄNAN
elupuzle says (1:50):
KULLAKE
Eva-Liisa says (1:50):
palun
elupuzle says (1:50):
INGEL
Eva-Liisa says (1:50):
:D
Eva-Liisa says (1:50):
:D
elupuzle says (1:50):
KÜLLATÜKK
Eva-Liisa says (1:50):
:D
—
Sest parandasin ja kohendasin Foxi esseed kell öösel.
jooksvad tööasjad
loodusõhtu islandi vulkaanisaartest
salsa
ütlemata vahva virtuaalne advendikalender
pöff
väikesed argipäevarõõmud:)
vaba neljapäev
askeldused
eriti palju üritusi laupäeval – mida võtta, mida jätta?
veidi magamata, eks ole, ent :)
Kööginurga askeldus vol 2 – õhtune hommikusöök ehk segane omlett.
Pannile viska ports singi- ja paprikakuubikuid, lase neil seal praaduda.
Löö tassi kolm muna, klopi sassi (randmega! nagu filmis “Kramer versus Kramer” isa poega õpetas), lisa törts kohvikoort ja mingit maitseainet. Kalla õigel ajal segu pannile.
Kui asi on veidi tahkemaks muutunud, sega kõik segamini! Mhm, mitte ära pööra ümber, vaid keera risti-rästi ja pahupidi.
Kuni segane omlett panni peal päevitab, võta ananassikonserv, ava see vinge tapariistaga (mujal maailmas tuntakse ka konserviajava nime all) ning urgitse sealt kaks ananassirõngast. Lõike need meelepärase kuju ja suurusega tükkideks, hajuta omleti pinnale. Sega veel.
Kui asi valmis, söö. Kui julged.
Tegelikult sobiks magusa ananassi tasakaalustamiseks näiteks sinihallitusjuust, kuid ei olnud.
Nii, elad veel? Kui omlett sind ei murdnud, siis teadmine, et elu on julm ja ebaõiglane ju ikka?
Elu on julm ja ebaõiglane, sest ikka ja just PÖFFi ajal ei taibanud sa puhkust võtta. Filmide valik on tohutu ja sa ei oska mitte ühtegi neist välja valida. Kartus, et niimoodi mitte ühelegi seansile ei jõua, on olemas. Sest ei suuda valida. Ja pole aega, et päev otsa kinos käia. Kuigi vabalt võiks. Jah, järgmisel aastal tuleb puhkuseajad tARTuFFi ja PÖFFi ja muude põnevate ürituste järgi sättida.
Elu on julm ja ebaõiglane, kui sa tahad midagi, aga ei saa. Võib saada poolikult, see on kompromiss.
Ja kui teksades kitsavõitu on, sest kõht ei mahu ära, pole ka sugugi aus ja õiglane.
Jõulutunne – null. 0. Mitte midagi.
Mis siis, et olin täna kolm tundi päkapikk. Võimalik, et olin esimest korda elus linna advendiaja alguse tähistamisel Raekoja platsil. Lauldi jõululaule ja süüdati kuusel elektrivalgus (ei meeldi eriti see külm sinine valgus, võiks punast ka olla). Ei midagi. Mõtlesin hoopis muudest asjadest. Rahvast oli meeletult palju. Meisterdamas käis ka selline mass, et ehmatasin päris ära. Saime siiski hakkama. Pärast sai tükk aega põrandat samblapurust puhtaks pühitud.
Mingi värk on nende jõuludega. Kord täiesti vastukarva, teine kord tahaks kõike jõululikku teha. Täna mõtlesin välja: jõulud peaksid vabatahtlikud olema. Mitte ühiskonna/meedia/kaubanduse/… pealesurutud üritus. Keegi ei mõtle jõulude ajal üksikute inimeste meelelahutusele. Ikka pere siin ja pere seal. Palju õnne, sellega tekitake suuremat masendust teatud kontingendile ja… /tsenseeritud,sest ei julge isegi poolavalikult seda mõtet välja kirjutada/.
Jõulutunde koha pealt praegu täiesti null. Mitte lõplikult, seis võib homme vabalt muutuda.
Kui see lohutab, siis – ma joon glögi ja söön suhkrumandleid :)
Vahel turgatab pähe häid ideid, mida süüa teha. Eile tuli üks selline idee ja täna tegin ära. Niisiis…
Keetsin peotäie spagette. Pannil pruunistasin kergelt paraja koguse Nõo pitsakatet (seda lihakraami), maitsestasin lihamaitseainega. Lisasin lihakraamile spagetid, segasin, puistasin panniroa üle parmesani juustu ja vahemere ürtidega. Lisandiks segasin salati tomatist ja kodujuustust. Tass piimakohvi kõrvale ja …nämm!
Head isu mulle! :)