Riiast ja sõbrapäevast

Teisipäevast neljapäevani olin tööreisil Riias. Jõulujärgne ja sõbrapäeva-eelne Läti pealinn võlus oma olemusega. Riia kesklinn oli puhas ja kena. Veel olid üleval värvilised jõulutuled puudel ning vanalinnas püsti ajutised talvekohvikud ja suveniiriletid. Polnud suvist turistide hordi, vaid kohalik rahvas oma igapäevaseid asju ajamas.

Lund on sealgi üksjagu nagu meil. Ainult et selle suure vahega, et kõik kõnniteed oli jääst ja lumest täiesti puhtad. Täiesti puhtad! Mitte mingit lume- ega jääkirmet, ainult asfalt. Lausa lust oli kukkumist kartamata ringi kõndida ja linna imetleda. Imetleda kesklinna parki ja mõelda, kuidas inimesed saavad jõe ääres mõnusalt aega veeta. Imelteda parte sealsamas jõe ääres. Imetleda suursuguseid maju. Riias on väga kena.

Välismaal poodlemisele eelistan mina pigem kohalikku elu-olu näha ning suveniiride asemel ostan ma sagedamini hoopis kohalikku toidukraami kaasa. Seekord haarasin kaasa Laima Riia palsamiga kommid ja ühe kohaliku mahesinihallitusjuustu, mis ootab mekkimist koos ühe Prismast ostetud mahesiidriga.

Tööseltskonnaga käisime kahes põnevas restoranis söömas. Esimesel õhtul osutus valituks Texase stiilis liharestoran. Seal mekkisin suitsutatud pardifileega salatit koos valge majaveiniga. Maitses hea ning kõht sai täis. Teisel õhtul paitas mu maitsemeeli keskaegses restoranis lambalihasupp. Pluss restoran, mis oli väga eheda atmosfääriga: suurte ja uhkete võlvidega keldris, kus oli avatud hiigelsuur kaev, kogu mööbel oli rohmakas ja puidust, valgustuseks vaid küünlad ning nõudki ajastule kohased.

Seekord ööbisime ühes Radisson Blu hotellis, mis oli tõeliselt hubane, mugav ning kena. Seal võiks edaspidigi ööbida, kui isiklik rahakott lubaks. Toas oli olemas ka veekeetja tee ja kohvi valmistamiseks ning ööbijad said võtta leili vaatega saunas.

Teistkordselt külastasin ka Läti loodusmuuseumi, mida soovitan kindlasti uudistama minna. Seal on paljud teemad eksponeeritud nii lihtsalt ja loogiliselt, et pikki tekste polegi vaja lisaks lugeda ning aru saab ikka. Eriti kena on putukate väljapanek ning zooloogia osakonnas saab samuti head topiste väljapanekut uudistada.

Sõbrapäeval naasesin Tartusse ning vastuvõtt oli parimast parim. Sel aastal oli väga tore sõbrapäeva nädalavahetus, sest kõik kulges naturaalselt ning sain seda nautida just nii, nagu soovinud olin. Tulemuseks on rõõmus, puhanud ja rahulik mina :)

Kuum šokolaadijook

Käigu pealt ja olemasolevatest toiduainetest kombineeritud kuum šokolaadijook.

Pane kastrulisse 100 ml kohvikoort + 100 ml vett ja pool tahvlit Bitteri šokolaadi (umbes 50 g). Kuumuta ja sega, kuni šokolaad on sulanud. Näpuotsaga ingveripulbrit ka sisse. Hea kiire soojendav jook kärekülmal õhtul.

Arvatavasti sobib teha ka 200 ml kohvikoore või piimaga.

Söögitegemisest

Isegi kui kõht on hirmus tühi ja nälg juba pea valutama paneb, kuid ei ole õiget söögitegemise tunnet, siis tavaliselt see söök ka nässu läheb. Keeb liiga vähe või palju, kõrbeb ära, ei tule õige konsistentsiga või maitsega.

Minul juhtub seda mõnigi kord, et ka kõige lihtsam roog ei tule välja, sest pole õiget tunnet selle valmistamise ajal. Tavaliselt sunnin end natukene ikka sööma (saab vajalikud kalorid kätte), sest teine variant on näljast tigedaks minna. Ainult et järgmisel päeval leiab roog oma koha prügikastis. Kohutav raiskamine, mis mulle sugugi ei meeldi, kuid kui ma tean, et see söök mul enam alla ei lähe, pole mõtet ka hoida. Paremaks teha ma ka ei oska. Kehv kokk olen, eelistan meest oma köögis kokkamas näha.

Täna läks suur potitäis lihtsat suppi veidi untsu. Kui mul homme parem tuju on, siis ehk suudan sellest söödava ühepajatoidu valmistada. Oleks võinud muidugi ühepajatoidu juba päev-kaks tagasi valmis teha, oleks nädalavahetus toidu osas hooleta olnud ja küllap oleks paremini välja ka tulnud. No mis teha!

Homme on parem päev söögitegemiseks ja söömiseks!

P.S. Vähemalt on hommikust paar ahjusaia veel alles. Nämm!

Magus

Õhtusöögiks keetsin külmkapis leiduvast kraamist miski supi kokku ja poest ostsin maiustamiseks rosinaid šokolaadis. Arvasin, et kaheks-kolmeks õhtuks magus amps olemas. Aga võta näpust – ikka sõin terve paki ühe õhtuga ära. Mul pole  üldse mingit mõtet mingeid varusid soetada – söön kohe ära või siis jääb liiga kauaks seisma.

Oleks võinud ikka puuvilja osta…

Maasikad

Sel suvel magasin õige maasikaaja maha ja esimese portsu magusaid mammusid ostsin alles nädalapäevad tagasi. Maasikad maitsevad muidugi ka niisama hea, kuid tahtsin ka mõnes magustoidus neid kasutada.

Ühel õhtul valmistasin kaks portsu lihtsat maiust, mille algretseptiks on Merevaigu maigustoidu oma. Seda on lihtne teha ja variante palju: kasuta värskeid marju, moosi või puuviljakonservi.

Tahtsin kooki ka teha. Otsisin Toidutarest erinevaid retsepte, kuid soovitati hoopis maasikatega šokolaadi-toorjuustukoogi retsepti. Samuti väga lihtne teha ja nii maitsev! Rammus ja maitsev. Ja mulle nii meeldibki.

Koogi valmistamisest ülejäänud marjad pesin ja puhastasin ning lasin saumikseriga toormoosiks. Nämma!

Suvine menüü

On suvi, on puhkus. Tundub, et kui aega on rohkem käes, on ka tahtmist muud süüa teha kui klassikalisi neid-olen-teinud-ja-oskan-roogasid. Olen kaks päeva veetnud tunnikese või paar mõtteid mõlgutades ja isusid tunnetades, millist sööki valmistada. Lõpuks võtsin ette Toidutare ja otsisin sealt sobilikud retseptid.

Esmaspäeval otsustasin ära kasutada külmkapis seisva oakonservi purgi. Kiire otsing ja poeskäik ning tulemuseks oli hiigelsuur hunnik oasalatit, mida sõin lausa kolm päeva.

Täna hommikul sai oasalat otsa ja tuli midagi uut valmistada. Otsustasin, et toon toiduained turult ja nii saigi valmistatud lillkapsa-panniroog muna ja singiga. Kuna ma ei osanud koguseid jälle piisavalt vähendada, siis jäi homseks ka üks korralik ports.

Minu jaoks on toiduvalmistamise juures kõige keerulisem välja mõelda, mida teha. Hea küll, isu ju võib olla millegi konkreetse järele. Kuid kas ma seda valmistada oskan/viitsin/saan? On mul viitsimist? Mul ei tule toidud hästi välja (minu arvates), seega ma väga peeneid ja keerulisi asju ei söanda ette võtta. Muidu peaks ära viskama, sest ega kehv roog seistes paremaks lähe. Nii et minu menüüsse sobivad pigem lihtsad ja lollikindlad toidud. Ja veel parema meelega söön teiste valmistatud toitu. Loodetavasti saan homsest küpsetama hakata, sest see mulle meeldib ja tulemus on pigem hea.

Maasikad jäid ikka ostmata. Isu on.

Ühepajatoit

Sain sõbralt isetehtud suitsuliha. Ema soovitas ühepajatoitu valmistada, nii et täna otsisin sobilikku retsepi ka välja. Aluseks võtsin klassikalise Eesti ühepajatoidu retsepti, muutes koguseid ja komponente vastavalt vajadusele.

Vaja on:
suitsuliha (parasjagu palju)
üks väiksem sibul
umbes veerand kapsast
kaks kartulit
kaks-kolm porgandit

Lõika suitsuliha mõnusalt suurteks tükkideks, pane potti ja prae veidi.
Lisa viiludeks lõigatud sibul ning kapsas.
Lisa tassitäis vett.
Lase madalal kuumusel podiseda 25 minutit.
Lisa kooritud ja tükkideks lõigatud porgandid, hauta veel 10 minutit.
Lisa kooritud ja tükkideks lõigatud kartul ning pool loorberilehte.
Lase veel umbes 20 minutit podiseda, kuni kartul ka pehme on.

Nii sibula ja kapsa kui ka porgandi ja kartuli lõikasin parasjagau suurteks viiludeks/tükkideks, et oleks mõnus ampsata. Soola ei lisanud, sest suitsuliha ise oli soolane.

Esimese ühepajatoidu kohta tuli üllatavalt maitsev välja.

Magustoiduks on ports jäätist.

Kaerahelbepätsikesed

Tuli isu kaerapätsikeste järele ja otsustasin, et teen ise. Väikse lisandiga – šokolaaditükkidega.

Ühe plaaditäie jaoks on vaja:
200 g kaerahelbeid
1 muna
100 g võid
35 g suhkrut
65 g tumedat šokolaadi (Bitter)

Kausis segada omavahel kaerahelbed, muna, sulatatud või, suhkru ja šokolaaditükid. Šokolaad peenesta noaga väiksemateks tükkideks. Lusika abil ja märgade kätega vormi segust paraja suurusega pätsikesed ja pane need küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Küpseta umbes 10 minutit.

Maruhead on!

Püreesupp

Õeraasu jagatud retsept.

paar kartulit
paar porgandit
natukene brokkolit
maitseaineid
toorjuustu

Lõika kartul, porgand ja brokkoli kuubikuteks ja keeda pehmeks. Lisa maitseained. Püreesta. Lisa toorjuust. Lase veel korra saumikseriga üle.

Väike täiendus: krõbedad peekonitükid sobiks ka imehästi supi sisse.