Armas sõber!
Soovin sulle toredat jõuluaega! :)
Eva-Liisa
Jäääär “Lumevärv”
Colors like no others
Midagi kaunist silmale ja hingele.
Jose Gonzalez “Heartbeats”
Jäääär “Jäljed”
Esmaspäeval jätan jälgi metsa alla päris lumise lume sisse. Ehk asutuse jõuluväljasõit metsa (kuhu siis veel?). Polegi metsas käinud mõnda aega.
Muidu kulgevad jõulueelsed päevad järjest jõulusemalt. Lumi, sõbrad, muusika, jalutuskäigud, kingitused, hea olemine…
Ja mul küünlaid, palju küünlaid. Ja veini. :)
SPN dg
Testivooru reegel: kui Dean kulmu tõstab, joon lonksu veini.
Testivooru veinivarud on väga piiratud, umbes kolmveerand klaasi, seega ei tohiks asi karmiks minna.
Ja enne veel laulda “Aisakella” viisil “Drinking game, drinking game, Supernatural….” :D
Let the game begin!
—
Mäng läbi. Mu meelest kortsutab Dean pidevalt kulmu. Nii et kolmveerand klaasi veini selle peale ära juua polnud miski probleem :p
Wiii!
Achjaa, vaatasin esimese hooaja osa “Skin”.
Kuidas mõjub väsimus? ja Mõistatus vol. kahed
Mõista-mõista, kes pühade-eelsel reede õhtul kontoris on ja projekti aruannet koostab?
Mitu kuud on augustist 2007 kuni detsembrini 2008? (Korduval lugemisel sain vastuseks võrdselt nii 16 kui 17 kuud. Õige on 17, kuid seda pidin raamatupidajalt küsimas käima.)
Muudkui käin raamatupidaja juures täpsustamas. Nii kui ta mind näeb, muigame mõlemad. Isegi lihtsad asjad pole enam loogilised, vaid absurdsed ja ajavad naerma.
Kui ma kuludeklaratsiooni tehtud saan, panen endale matemaatikas hindeks viie.
Nänänäää, ma sain kommi!
Hommikul ütles kolleeg, et ma olen ära rikutud – siia tööle tulles ei joonud ma nii palju kohvi. Jah, olen ära riknenud tõesti. A mul on ju presskann juba mõnda aega. (Eriti loogiline, eks ole?)
Tagasi ridade manu.
—
Täiendatud kell 22.39. Aruannet sai tublisti edasi arendatud. Ja siis tuli mul koristamistuhin peale! tgein korda oma sahtlid ja riiulid ja ühe kapi ka. Kontoris, muidugist. Sest ma pole koju jõudnudki. Kohe lähen :D
zzz
Ütlemata ära väsinud. Üks päev veel vastu pidada. Siis saab lõpuks ometi magada ja mittemidagi teha tobeduste asemel. On ka viimane aeg.
Kuidas mõjub väsimus?
Eelduseks on väsimus ja väiksevõitu kirjasuurus veebilehel. Selle tulemusena loed “Astelpaju värsketes viljades on rohkesti kokaiini…”
Tegelikult on kirjas koliini, aga ära ehmatas ikka. Et mida ma ometi sisse olen söönud hommikuti? Jestas küll!
Teen taas ületunnitööd, sest pea lihtsalt ei suuda geniaalseid küsimusi produtseerida. Muidugi on tähtaeg nüüd ja kohe…
Pühad magan maha, jei!
Komaga raamat
Lõpuks ometi. On üks oranžide kaantega ja ilusa sisuga uus raamat olemas. Kõikidest teistest samasugustest eristab minu omanduses olevat raamatut mitu omanäolist pastapliiatsitindilist autogrammi mitmelt autorilt. Sest eile oli võimalus paluda lisajälgi raamatusse jätta.
Eile toimunud novellikogu “Tule, ma jutustan sulle loo” esitlus rokiklubis oli küll pigem privaatpeo moodi, sest niisama uudishimulikke oli kahjuks vähe kohal. See-eest olid kohal omad: avaldatud Daki, Silja, Natasha, Jri ja Jim, lisaks Birx ja teised. Peast käis läbi mõte, et iga raamatuesitlus* võiks selline olla, kus on just see oma seltskond koos. Armas oli.
* Iga raamatuesitlus seepärast, et äkki see pole viimane omataoline. Sala(l)ootus.
Kohapeal sai kogumikku osta soodushinnaga, lisaks sai kaasa meenemündi ehk kroonise suurest uhkest purgist. Birxi müügitöö kandis lõpuks vilja ja alla kahe eksemplari korraga viimased ostjad ei saanudki omandada. Oleks olnud maagiline sajakrooniseid tootev rahakott, oleks kohe mitu raamatut veel ostnud.
Väike vestlus näitas, et noored autorid on andekad pigem kirjalikus sõnaosavuses kui avalikus suulises kõnes. Mis oli omamoodi armas ja vahva, sest seda pärlimad ütlused neil huulilt pudenesid :)
Muusika, vestlus, lehekülgede vahele kadumine… Kuni uni võitu sai ja koju kutsus.
Lugemiseni!
Jõul kaks ja kolm
Jõul kaks oli Daki juures. Ta on nüüd lõpuks (jälle) kodus. Tagasi kõige punasemas köögis, mida tean. Rõõm. Rõõm oli ka sõpru näha. Lõpuks oli ikkagi nii naljakas, et oleksin korduvalt mandariini süües lämbunud :D
Jõul kolm oli õpilastega. Jälle ohtralt mandariine, nämm. Ja (väsimus)nalju.
Muidu oleks vist kasulikum täitsa tasa olla.
Jõul üks
Esimene jõuluoleng peetud. Koos Arabellaga korraldasime vaat’ et juba traditsiooniliseks saanud filmi- ja veiniõhtu.
Tänases menüüs olid verivorstid (peaagu nagu päris) koos pohlamoosiga (ka peaaegu nagu päris), valge vein, kartulikrõpsud ja porgandid dipikastmega, glögi ja piparkoogid. Lots of food :D
Filmikavas olid “Christmas Cottage” ja muidugi “Supernatural”, sekka erinevaid videosid YouTube’ist.
“Supernaturali” osas “Route 666” olnud monster truck’i nähes meenus päevane seik. Läksin kaubamajja Arabellaga kokku saama. Kaubamaja parklast sõitis just välja üks ilus Ameerika truck – must, esiots kollaste leekidega üle maalitud. Ja roolis – jõuluvana riietes mees. Kes mulle lehvitas ja mina talle vastu.
Kolm korda võid arvata, kas ma nüüd kardan ilusat musta, kollaste leekidega truck’i, mille roolis on jõuluvana!?