Hariv majapidamismäng koolieelikutele

Posted on by

Pesu pestes tuli hea idee, kuidas lapsevanemad võiksid lapsi kodustes majapidamistöödesse kaasata ning samal ajal ka neid natukene harida.

Pesumasin lahutab alati sokipaarid, mistõttu tuleb pärast sokke sorteerida ja leida õige paariline. Selle võib olla tüütu tegevuse juures saabki rakendada lapsi. Pakun välja, et see võiks sobida koolieelikutele ja ka I kooliastme õpilastele. Laps võiks osata kaks sarnast eset ära tunda ja neid paari panna. Mänguline ülesanne olekski leida igale sokile sobiv paariline. Et asi veel harivam oleks, võiks laps iga sokipaari puhul seda kirjeldada: värv, muster, kujundid või kujutised sokil, pikkus, õhuke/paks jms. Sedasi õpib laps omadussõnu, leidma sarnasusi, põhjendama valikuid. Ema või isa saab samal ajal ära sorteerida/triikida/… ülejäänud pesukuhja. Pealegi saab sedasi edendada kodust töökasvatust.

Kui keegi on midagi sarnast juba teinud või nüüd katsetab, oleks huvitav tagasisidet saada. Et kas toimib ja kas lapsele meeldis ja muud sellist.

(Jah, pedagoog lööb välja, sest magistan* parasjagu.)

– – –

Ise pesen pesu tavaliselt õhtuti. Kui juhtun sel ajal mõnd telesaadet või filmi vaatama, siis saab reklaamipause mõnusasti puhta pesu silumise (mul pole triikrauda) ja kokku voltimisega sisustada. Sokkide sorteerimisega muidugi ka.

(Mulle meeldib pesu pesta. See on majapidamisega seotud tegevuste topis umbes kolmandal kohal pärast ahvatlust-sõltuvust uut voodipesu ja käterätikuid osta. Ma veel ei tea, mis teisel kohal on, aga vahe on vähemalt nii suur.)

* Magistama tähendab magistritööga tegelema.

Eemaldumine

Posted on by

Ma aiman, miks mul nii korralik nohu oli. Kui nohu tekib tõepoolest solvumisest, siis on see kevadest.

Jah, olen küll solvunud kevade peale. Karjuv ebaõiglus, et kõik ja korraga õitseb. Sirelid, toomingad, kastanid… Jälle ei saa oma lemmikaega nautida nagu igal (kooli)aastal. Ja mul ei ole enam “oma” toomingat ega sireleid.  Muidugi pole need omad puud kuhugi kadunud, ma ise olen nende juurest kadunud. Kesklinnas elamise suur miinus, nagu nüüd mõistan, on elu jooksul tuttavaks saanud kodukandist ehk Karlovast eemale jäämine. Kesklinnas on küll Toomemägi, botaanikaaed ja pargid, kuid see pole see. Karlova aiad ja tänavad, kus iga kord oli midagi vaadata, midagi nuustutada, midagi vana ja uut, on puudu. Muidugi võiksin sinna minna, see ainult loetud minutite jalutuskäigu kaugusel. Ent just loetud minutid loevadki: vaja käia tööl, vaja teha lõputööd… (Vabandused, eks ole? Aga võib olla olen hoopis iseenda peale solvunud, et eemal olen?)

Ja nii ma olengi oma kohustuste küüsis nagu kärbes ämblikuvõrgus.

Mees, muusika ja mull

Posted on by

Kui keegi lähiajal kavatseb “Queeni” vaatama minna, siis edasi lugemine omal vastutusel.

Arabella on enam-vähem minu omaga kattuva arvamuse rockballetti “Queen” kohta kirja pannud. Vähemalt esialgu reklaamiti seda rockballetina, millelt eeldasin ka mingit sisu, lugu. Ilmnes, et tegu siiski kontsertetendusega, kus rõhk kontserdil ehk siis muusikal ja lavashow’l.

Taibates, et sisu ei tulegi, üritasin toimuvasse suhtuda kui kontserdi, ent midagi jäi puudu. Oli see lava ees muusika rütmis kaasa elamine või lihvitud tantsunumbrid, ei teagi. Ühesõnaga, kogu aeg jäi midagi puudu või tekitas küsimusi. Mis on natukene paha, sest tegelikult oli ju muusikaline osa tugev: väga head lood heas esituses. Tõsi, hitte oleks võinud rohkem olla, ent omamoodi vaheldus oli seegi, et kuulis mitte nii tuntud laule. Jah, lõpuks utsitas Tony Vincent kogu rahva püsti kaasa plaksutama ja laulma, kuid ma ei teinud seda. Puhtfüüsiliselt tuntava palavikukese pärast.

Ja noh, nuriseda ei tasu, sest oma sõbrannat Tanja Mihhailovat (kes tõesti laulis üllatavalt võimsalt) vaatama tulnud Mikk Saar pakkus lõbusat elevust ja jaburasisulist vestlust meie kolmikule parasjagu :)

P.S. Kunagi külmal ajal Tallinnas trammide-trollidega seigeldes ütlesin Arabellale, et tahan toda mulli omale. Nüüd laval seda mulli nähes ei tulnud tahtmine meelde. Aga sain tead, kes on mees mulli sees. Või peaaegu.

Nii jah

Posted on by

Kolmas päev nohuga kodus. Selle aja jooksul on mõndagi tehtud ja paar asja tegemata, ooterežiimil. (Jah, tunnen natukene häbi ka, et tegemata, kuid haigena pole mõtted just asjalike killast.)

Mõned (sh. mõttetud) tegevused haigena: koristada valikuliselt tuba, kasta lilli, teha süüa 2-3 kord päevas, pesta nõusid, praadida küüslauguleibasid, süüa küüslauguleibasid ja vaadata Eurovisiooni, juua teed, lugeda raamatut “Paljaks kooritud”, lugeda blogisid, kirjutada kirju, vestelda MSNis, kuulata muusikat, vaadata “Supernaturali”, taasvaimustuda Jaredist ja Jensenist, mõistatada alt Kotka keldrist kostuvat lugu, tohterdada end küüslauguga mitmel moel, nuusata, mittenuusata (jah, ka selles on küsimus), vaadata aknast paistvat kevadet, klikata kõiki blogides viidatud linke, kaaluda pühapäeva õhtul teatrisse minemist, mitte kanda ehteid ja lasta kõrvaaukudel võib olla kinni kasvada, naeratada heade sõande peale…

Palju jäi veel nimetamata, sest ei ole meeles või pole põhjust. Tore on, et haigena saab aega laiaks lüüa, ent kui teisega isegi kitsas, siis ajab veidi marru ka. Igastahes, terveks ma saan.

Sõnameem

Posted on by

Daki heitis mulle meemi.

Reeglid

Võta ükskõik mis täht tähestikust ja kirjuta 15 selle algustähega algavat sõna, millest vähemalt üks iseloomustab Sind, ning muud, mis sulle meeldib, on meelepärane, lemmik, armastad, unistad jne.
Kopeeri need wordle.net-i ja disaini enda ja teiste jaoks. (Võid ka niisama kirjutada, ei pea wodletama).
Anna teatepulk vähemalt kahele inimesele edasi ja teavita neid meemist.

Tähe valisin kinnisilmi suvaliselt klaviatuurile vajutades. Täheks on J.

jutuajamised
juuni
jõhvikamahl
jõululumi
jah
Jensen
Jared
ja
juba
juust
juhus
jalgsi
Jäääär
juhitav
jäljed

Meemi annan edasi Arabellale ja Tikrile.

Nohhjahh

Posted on by

Ei ole parem. Endiselt korralikult nohune. Väga valel ajal lõi kevad oma hambad mu kaela.

Saaks siis väljagi magada, kuid oh ei. Öösel ärkan korduvalt, sest ei saa olla nii ega naa. Pea paks ja uimane. Nagu ikka nohuga.

Püüan mitte solvunud olla, äkki läheb minema.

Ei, kuid jah

Posted on by

Ei saanud ma täna omale seda sõrmust, mida soovisin. Mitte ühtegi ei saanud, sest polnudki :(

Sain kastetud padusajuhooga, mis ei suutnud mu tuju rikkuda.

Sain kollase roosi.

Sain valge pluusi rohelise naerunäega, mis mu tujuga passis.

Sain soodsa hinnaga raamatu, millest palju kasu loodan edaspidises töös saada.

Sain pirukat ja kohvi.

Sain osa Daki mõtetest ja Birxu uuendatud välimusest.

Sain tuult ja päikest.

Sain vestelda kirjutada.

Sain väsimuse, mis mind voodisse teki sisse peitu meelitab.

Killukesi Saaremaalt

Posted on by

Muidugi leiab taskutest liiva, auguga kive ja ilusaid meriliiliate kivistisi, kui Saaremaalt tulla. Ja mapi vahelt jaanalinnusule.

Ühtegi nii sobivat mobiiltelefoni taustapilti pole ma leidnud, kui see foto, mille Sörve säärel tegin. Jumalikult sinine taevas ja veel sinisem meri.

Kolm päeva saatis meid suvesoe päike, mis kõigil põsed ja ninad punaseks päevitas. Mõnus tuuleke jahutas meid lühematel ja pikematel matkadel metsas ja randades ja loopealsel ja mujalgi.

Ei jõudnud suurt kahetsedagi, et Tartus tudengipäevitamas polnud. Saaremaal oli igati kena ja vahva.