Vahekohast üle

Posted on by

Ongi otsakorral. Nii pakkimine kui ka aeg. Aeg, mis veel ühikas veeta jäänud. Oma esimeses privaatses elukohas.

Toatäis mälestusi: häid, väga häid ja suurepäraseid. Halbu vähe, näpuotsatäis.
Teadmine, et saan ise hakkama.
Edasi liikunud mina: uuem ja säravam isik.
Ja nii palju veel…

Eluülikooli kursuse “Harjutusi iseseisvaks eluks” on edukalt läbitud. Tudeng jätkab õpinguid kursusel “Harjutusi teistega koos elamiseks”. Irw.

Väga hea aasta oli. Mingis mõttes uus etapp on ees. Mitte ainult uue toa ja asukoha ja toreda korterinaabri (elagu Bobs!) saamise pärast, vaid üleüldiselt. On muutusi, mis johtuvad kolimisest tulenevalt. Minus eneses.

Vot.

Arvuti kinni, juhe seinast välja ja uude kohta. Täna öösel magan veel ühikas, võib olla joon tassi kohvi kahel rõdul, mis ümber nurga, ning põletan viimased küünlad.

Ööd ei ole magamiseks

Posted on by

Viimasel ajal kimbutab mind uneprobleem. Eks see pingeline puhkus mängib oma osa. Puhkus küll, aga ikkagi tegelen kooli- ja tööasjadega ning järgmiste päevade jooksul vahetan veel elukohta ka. Paras muutuste pillerkaar.

Nii ma ei uinugi enne sügavat ööd ja venitan oma une poolvägivaldselt allalõunani*. Eile olin küll väsinud ja silmad vajusid pooleldi kinni, ent voodisse vajudes ei jäänud ikkagi magama, sest kuskilt kostus jutukõminat ja ma ei suutnud seda ignoreerida. Ah, küllap see uni ka ükskord tuleb, kui vahekohast välja saan.

* Ole lahke, Gjerninger :)

Õhus oli muusikat

Posted on by

Mõtlesin, et võiks ju minna. Ja siis arvasin, et ehk saab palju ja on natuke vara.

Nii ma ei läinudki täna Antoniuse õue Jääääre kontserdile. Olen neid sel aastal juba mitu korda kuulmas käinud. Viimane kord Leigo talu suvekohvikus, ja see oli imekena õhtu. Ja arvasin, et on liiga vara kuulata neid sõnu. Ei ole lihtsalt aeg. Et natukene peab olema vaikust sõnadest ja muusikast.

Ainult et… ma läksin õhtul jalutama. Just sinna, kus olid Jääääre sõnad ja muuska. Ja nii ma kõndisin edasi-tagasi ja ümber majade ja kuulasin.  Võib olla et oligi pisut vara. Võib olla oligi ilus just sedasi avarat taevast, pääsukeste lendu, tänavakive ja mööduvaid turiste vaadates õigem.

Homme lähen Ivo Linna juubelituurile. Lava ette!

Kodune suvepuhkus

Posted on by

Kasvav koorem sundis  mind lõpuks ilusat suveilma ja puhkust eirama ning taas magistritöö kallale asuma. Raamatutes ja internetis tuhnimine ning sõnade ritta seadmine andis lehekülje, võib olla rohkemgi pikendust. See ei saa just perfektne töö, aga ära tuleb teha. Kaua ma ikka kannatan.

Reedel alanud hansapäevadelt ei suutnud siiski eemale jääda. See on aastaid olnud üks suve suursündmustest. Tõsi, aastaid tagasi toimunud rahvusvaheliste hansapäevade melu vastu pole hilisemad saanud. Avatseremoonia, rongkäik, väike narrus narriga, tulega mängivad mehed (ja naised ka), tantsuõhtu (ma tantsisin valssi!). Huvitav, et niisuguses rahvamassis pole üksindus alati nii üksildane tunne.

Laupäeval ja pühapäeval lämmatas Tartut kuumus. See oli piduriks mõttetööle, kuid mitte hansatamisele. Kui palju kauplejaid! Ja kui palju kaupa! Võrratuid asju, mida vaja pole, ja mida saaks prakiliselt kasutada. Lõpuks ostsin ära aastaid ihaldatu lapiteki ning linasest korseti, pluss muudki tarvilikku pudi-padi. Ja kaelamassaaži lasin ka teha. See leevendas mitu päeva kimbutanud kaelavalu väga hästi. Õhtul käisin taas Raekoja platsil tantsu keerutamas. Selliseid tantsuõhtuid võiks märksa sagedamini kesklinnas olla.

Pühapäeval läksime noorema õega Edgarit külastama. Edgar on 18-aastane ja 40-kilone tiigerpüüton. Mu õde on aastaid tema suur fänn: ta käib igal aastal Edgariga pilti tegemas. Seekord lasin ka endale sooja ja pehme mao kaelapanna ning pilti teha. Edgar, nagu meesterahvas ikka, keeras kohe saba ümber mu sääre. Inimeste reaktsioonid on seinast seina, kui nad järsku näevad, et mees võtab kohvrist välja mitmemeetrise suure mao, paneb ta nääpsukesele neiule kaela, kes temaga poseerib ja teda ninnu-nännutab :D

Õhtu lõpetasid Jan Uuspõld ja Ühendatud Ürgemehed ehk Uuspõllu monoetendus “Ürgmees” ning Tanel Padar & The Sun unplugged kontsert. Veider, et pärast seda tükki ma ei arva, et kõik mehed on s*tapead. Vähemalt mitte kogu aeg. Naised on ka ühed parajad tegelased. Äratundmist oli üksjagu, mingil määral said ka mu silmad avatud ehk sain märksa paremini aru, kuidas mehed naisi näevad.  See etendus oli peaaegu “puust ette ja puanseks” õppetund meestest ja naistest. Peaagu sellepärast, et alati on ju erandeid. Sain nii palju uut teada, et ma ei taha olla päris selline naine, nagu seal kujutati. Ja sain teada, et ma olen kohati tüüpiline naisolevus, just selle mõtlemise ja rääkimise koha pealt… Huh! Tahaks kohe midagi ette võtta, et mitte olla :P

Lõpuks nägin siis rokkari Padari ka oma silmaga (kuigi kaugelt) ära. Kahju, et rahvas kontserdi ajal lahkus või seda istudes kuulas. Rokkida oleks võinud. Suurem osa lugusid olid rahulikud, nii et ehtsat rokkimist polekski saanud just harrastada. Õnneks ajas alanud sadu rahva püsti ja lava ette hüppama, muidugi enne eelviimast lugu. Kummaline, eks? On vaja vihma, et rahvas kaasa elama panna. Igal juhul ma kavatsen nüüd järgmisele Padari & The Suni kontserdile minna.

Nii oligi. Nüüd uuesti magistama.

Vahekoht

Posted on by

Olen viimastel päevadel end justkui vahekohas tundnud. Aastaring on täis saamas, taas on aeg muutusteks. See tekitabki vahekoha, ülemineku, lüües kergelt kõikuma nii jalgealuse kui meeleolu.

Aasta tegin suure sammu elus edasi ning kolisin omaette elama. Sain päris oma elu. Sain õnnelikuks, enesekindlamaks, rõõmsamaks. Harjusin enda jaoks uute olukordadega, mis minu meelest peaks olema normaalsed, mitte harvad eriolukorrad. Päris oma elu tõi kaasa muutused nii minus endas kui ka ülejäänud elus. Ja ma olen väga rahul inimesega, kes minust on selle ajaga saanud :)

Nüüd on taas aeg kolida, veeretada lõpuks ometi üks koormav kivi oma turjalt ning võib olla leppida mõne paratamatusega. See tähendab, et on aeg taas veidi muutuda ja muuta. See tähendab, et tuleb jätta juba tuttav ja oma ning omaks võtta ja harjuda uuega. See tähendab, et ma natukene kaotan ja otsin, olen veidi pidetu ja ekslev. See tähendab, et olen natukene nukker ja endasse tõmbunud, igatsen ja nostalgitsen. Aga see võib hoopis tähendada, et olen elevil ja rõõmus, askeldan ja tuhisen ringi. See võib tähendada uut lehekülge, uut peatükki, tuues taas säravat olemist või siis pisut hallikat meelt. See võib tähendada palju või midagi vähem.

Millised muutused on ja mida endaga kaasa toovad, ei tea isegi mina enne, kui need juhtunud on.

Turistina kodulinnas

Posted on by

Miks turistina kodulinnas? Sellepärast, et ma ei satu just tihti kohtadesse, kus täna koos tüdrukutega käisin. Nii et “tunne oma kodulinna” ja “turisti” mängimine on täitsa vahva ettevõtmine.

Käisime Jaani kiriku vaateplatvormil. Ronisime 30 meetri kõrgusele torni mööda 134 trepiastet. Väga hea trenn, naised ;)

Iga kord, kui mõnes vanas kirikus, kindluses, lossis või tornis käin, mõtlen, et kuidas nad ometigi selle kõik ehitanud on ning kuidas seal elatud-toimetatud. Palju suursugusemad ja ahhetamapanevad kui praegused klaas-teras-betoon kõrghooned. Sajanditetagustel ehitistel on mingisugune oma aura, mis mõjub.

Vaateplatvormil uudistasime vaateid igas ilmakaares, otsisime tuttavaid hooneid ja tõdesime, et Tartu on vägagi roheline linn ning et ülevalt alla vaadates näib teistsugusem. Minu jaoks kuidagi huvitavam, uudsem, lausa võõramaine. Seda põnevam on pärast all tänavail jalutada.

Jalutasime edasi Mänguasjamuuseumisse. Esiteks polnud me keegi seal (ammu) käinud. Teiseks on seal augusti alguseni avatud Barbie-näitus. See nimi paneb vist iga tüdruku kasvõi natukenegi kõrvu kikitama :D

Mänguasjamuuseumi maja näeb juba iseenesest nii armas ja kena ja kutsuv välja, et patt oleks seda mitte külastada. Sisse astudes avaneb täiesti omaette, imepärane ja hämmastav maailm. Kes soovib seda ise kaeda, siis – oma silm on kuningas. Lisaks imekenale majale, sisekujundusele ja mõnusale õhkkonnale pakub muuseum rohkesti äratundmisrõõmu. Soovitan külastada!

Kusjuures, samal ajal oli muuseumis üks seltskond, kes oli samas majas kunagi elanud. Nii nad kõndisid koos ühe muuseumitöötajaga mööda maja ning meenutasid, kus mingi tuba oli olnud. Muuseumitöötaja arvas, et võiks lausa seal elanud inimeste kokkutlueku teha, sest neid on külas käinud rohkesti. Mõelda – kellegi kunagine kodu on nüüd tuhandete nukkude ja mänguasjade kodu.

Korralike turistidena käisime ka kohvikus söömas. Ses osas erilist elamust ei olnud. Kõhu sai täis ja tuju oli hea edasi :)

Pärast käisin linakaubamajast läbi. Kahjuks tikanditega linast kleite seal polnud. Kunagi tahtsin hansalaadalt osta, kuid kallis oli. No näis, ehk seekord ikka ostan laadalt ära, saaks hansapäevade vääriliselt riides olla.

Ostsin hoopis ingveri-apelsini lõhnaküünla ja kimbu rukkililli. Iseendale. Kui keegi lilli ei kingi, siis tuleb ise seda teha.

Ongi üks puhkusepäev toredalt õhtusse veeretatud.

P.S. Küünal lõhnab isegi põletamata väga tuntavalt.

Puhkus märksõnades

Posted on by

Roadtrip

Jaanilaupäev ja jaaniöö Põlva- ja Võrumaal (13 tundi õhtust läbi olematu öö päiksetõusuni välja)
Vabatahtlike mahepiknik Pajumäe mahetalus Abja-Paluojas
Rannailma otsimine Elvas ja Võrumaal (vihmapilved kõikjale järgnemas)
Tartu – Leigo talu – Valga – Tartu – Tallinn (vähem kui 12 tunni sees)
Tallinn – “Tunne oma pealinna” – Tartu

Muusika

Mingi kahemehebänd (ühel külajaanipeol)
Terminaator (Metsavenna talus, aia tagant)
Jäääär Leigo talu suvekohvikus (idülliline suveõhtu!)
Laulupeo I ja II kontsert (mu esimesed :)

Heateod

Tagastasin Käsmust leitud käekella omanikule.
Daki jõi minuga veini ja ajas juttu pärast nõmedat päeva, mil muuhulgas tobedalt alahuule kuuma kahvliga ära kõrvetasin.
Gjerninger sõidutas Tallinnasse, pakkus öömaja ja andis mulle vihmavarju, et ma märjaks ei saaks.
Pilleriin pakkus öömaja, isetehtud jäätist, pannkooke, seltskonda, vedas siia-sinna.
Bobik sõidutas ühes ja teises Eestimaa otsas.

Mõnulemine

Pikk saunaõhtu
Sääsevaba mahepiknik Pajumäel
Veiniõhtu jutud Dakiga
Öine, müstiliselt ja udune Eestimaa
Idüll Leigo talus
Kohtumised sõpradega
Meriton hotelli spa: saunad, basseinid ja soojendusega lamamistoolid
Rummiga tee pärast jahedat ja vihmast laulupidu
Hiline buffee-hommikueine
Pikk uni oma voodis
Värsked herned ja maasikad ja jäätis ja mahekohupiim
Õhtusöök emaga

Ja see jätkub…

Heategu

Posted on by

15. juunil käisin Käsmus Jaan Tätte kontserdil. (Väga tore üritus oli.) Pärast kontserdi leidsin tee pealt naistekäekella. Korjasin selle üles, kuid ei osanud kellegi kätte anda ega midagi teha. Niisiis reisis kell koos minuga Tartusse. Panin internetis paaris kohas teate üles leitud kella kohta, sest tahtsin kella omanikule tagastada.

Aeg möödus. Juba arvasin, et ei leiagi omanikku. Ent täna sain kirja, kus kella kaotanud naisterahva telefoninumber. Helistasin ja omanik oligi leitud! Hurraa! Nii et homme sõidan Tallinnasse ja tagastan kella õigele inimesele.

Hea tunne on :)

Magusad kogupähklikesed*

Posted on by

Kui mul fotokaamera oleks, teeksin pilti, kuidas ma musta-punase-valge-kirjus suvekleidis ja paljajalu keset voodit troonin ja maasikatega maiustan.

Kuna mul fotokaamerat ei ole, siis pilti ei saa.  Maasikaid on palju, terve kastitäis. Kaks kilo kopikatega. Eile ostisin turult üle poole kilo, muist söödud, ja täna sain kolleegilt umbes 2,5 kilo. Nämm! Maasikad paljalt (nii- ja naapidi mõistetavalt) ning jäätisega – nämm!

Hm, jäätist on tarvis varuda. Ega nalja saa siis teha. Kui on kaks kilo maasikaid, siis on rohkelt jäätist ka vaja. Erinevalt paljudest seksikatest soovitustest süüa maasikaid vahukoorega, ma ei tee seda. Mulle vahukoor väga ei maitse . Ma võin seda süüa, aga peamiselt vastlakukli koostisosana.

Liis soovitas üht huvitavat ja iseäratavat retsepti, kus maasikas ja vahukoor koos. Kui suudan poes käia ja vajalikud komponendid osta ning vahustamisvahendi leida, siis täitsa prooviks.

Seda ma tean, et ma ei hakka maasikaid moosikeetmisega raiskama. Minu moosikeetmise kogemused piirduvad pliidi ääres ema moositegu pealt vaatamise (segamise) ja riisutud vahu limpsimisega. Ja moosi söömisega. Võiks proovida, ent kunagi tulevikus.

Nii, kus need maasud ongi?!

* Maasika vili ei ole mari. Botaaniliselt on maasika viljad pähklikesed.