Internetis jagatakse soovitusi, kuidas lihtsate nippidega talvel raha kokku hoida. Üldiselt on head soovitused, aga ma kommenteerin neid isiklikust seisukohast.

• Kui toas on jahe, siis elektripuhuri käima panemise asemel tõmmake jalga hoopis villased sokid ja pange kampsun selga. Lisakütet tasuks kasutama hakata alles siis, kui riietest jääb väheks. Soojapuhurit ei tasuks sisse jätta terveks päevaks, sest siis võivad elektriarved tulla tunduvalt suuremad.

Soojad sokid on jalas ja villane kampsun seljas 24/7. Ikka on vaja lisakütet kasutada, sest külm on. Küttearvele vastavat toatemperatuuri ma pole küll saanud.

• Kui öösiti on magada jahe, siis radiaatori juurde keeramise asemel valige õige tekk! Samuti ei tasu jaheduse kartuses tuba tuulutamata jätta, sest nii puhastate õhku ja ei jää kergesti haigeks.

Ma ise kütet juurde keerata ei saa. Olen terve talve maganud kahe tekiga: lambavillase ja poolvillase tekiga. Ikka on külm ja mina ei suuda niimoodi uinuda.

• Üks viis talvel raha kokku hoida on piisav liikumine! Tulge töölt näiteks jala koju või jalutage poodi autoga sõitmise asemel. Mida rohkem liigute ja värskes õhus viibite, seda vähem jääte haigeks ning peate arstidele ja ravimitele raha kulutama.

Käin kogu aeg jala.

• Taaskasutuskeskused on head kohad, kust muidu väga kalleid talverõivaid soodsalt osta. Tihti pole taaskasutuspoodides olevad riided väga kulunud ja mustad ning võite leida soodsa raha eest väärtuslikke esemeid!

Oleks siis aega poodides kolada… Enne uue talvejope ostmist tahaks hoopis sooja pesu. Ihule lähemal.

• Tehke talverõivad ise! Kuduge kampsuneid ja kindaid, salle ja mütse ning lisaks omapärasele välimusele on teil ka paksem rahakott.

Kui ma endale kampsunit kuduma hakkan, saan selle pensioniks valmis. Siis pole talvesid võib olla enam ollagi.

• Sporditarbeid aga laenutage. Suuski pole vaja osta, uiske pole vaja osta – neid kõiki saab laenutada! Kui sa kasutad neid mõned korrad aastas, siis tundub ostmine ju natuke kentsakas ja laenutus palju mõistlikum! Lisaks ei pea sa muretsema ruumikulu pärast kodus.

Ma ei suusata, ei uisuta ega sõida lumelauaga.

• Liigu ühistranspordiga. Autod võtavad talviti rohkem kütust, samuti on libe ja õnnetused juhtuvad sagedamini. Ka ei pea sa autot lumest välja rookima ning parkimiskoha leidmisega pead vaevama.

Kui vaja, siis sõidan pikka vahemaad bussiga või taksoga. Autot mul polegi.

• Puhkepäevadel püüdke elada valguse rütmis. Kaua magamine tundub igati luksuslik, kuid üles ärgates võib valget aega olla järgi vähe. Ärgake parem koos päikesega ning kui soovite kaua magada, siis minge lihtsalt varem voodisse!

Magan millal tahan. Näiteks terve talve nagu karu.

Ilm läheb muudkui külmemaks. Mu elamine ka. Radiaatoritest õhkab sooja, kuid toatemperatuur enam 18 kraadini ei küündi. Panin vannitoa põrandakütte sisse ja hoian ust lahti, et natukenegi sooja juurde saada.

Muidu ikka villane tekk ümber ja varbad radiaatoriribide vahel soojas, kui arvuti taga vaja midagi teha.

Isegi tainas ei taha sulada ettenähtud kahe tunniga. Kolm tundi juba täis tiksunud ja alles nüüd saan sellega midagi ette võtta. Küpsetan viineri- ja juustupirukaid ja pärast istun lahtise praeahju ees nagu kaminapaistel.

Algaval nädalal ähvardab Eestimaad tõsine pakane. Õnneks komandeeritakse mind selleks ajaks põhja poole, Stockholmi, kus praeguste prognooside kohaselt on nädala keskel kuni viis külmakraadi. Selle ma elan üle küll!

Oh, kevad, tule juba! Raske on see talv minule.