Väike ahelreaktsioon

Posted on by

Kalkuleerisin eile ning leidsin, et mul on töösõitudeks soodsam osta 30 päeva pilet kui iga kord 8-kroonine üksikpilet. Mõeldud – tehtud!

Ostsin täna enne bussile minekut kuupileti ära ja läksin palju rahulikuma südamega number 9 peale. Esiteks ei pea ma enam tormama, et enne bussile minekut jõuaks pileti osta. Teiseks saan ma nüüd sõita iga kell ja igale poole, kui vaja – pilet on alati olemas.

Nagu tellitult toimus järgmises peatuses piletikontroll. Näitasin oma äsja ostetud kuupileti ja ülõpilaskaardigi ette. Palju ei puudnud, et kontrolörile kekata, et äsja ostsin pileti :)

Ei kekanud, jäin hoopis oma üliõpilaspiletit silmitsema. Hea, et seda tegin. Avastasin, et sel nädalal kehtivus aegub ning pilet vajab pikendamist.

Nii see pisikeste sündmuste ahel kulgeski.

Sügisving

Posted on by

Miks tundub, et külmade sügistuulte ja hallide vihmapilvedega koos saabusid ka igasugused jamad?

Jamad on pisikesed, ent nagu ikka – mitu väikest annab kokku ühe suurema. Summaarselt see jamade kogu häirib. Ühe-kahega tuleks toime, rohkemate jaoks on juba tegevusplaani või lahendusskeemi vaja.

Palju tööd. Katkendlik uni. Võimalus haigeks jääda. Haiget tegemine sõnade ja vaikusega. Igatsus. Jahe tuba. Arvutiprobleemid. Suutmatus mõnes küsimuses otsustada. Kahtlused ja teadmatus.

Film “Hors de Prix” on jätkuvalt armas. Tõsi, seekord avastasin uue vaatenurga, mis armsuse draamaga segas. Kui nii võib öelda. Ma ei teagi, kuidas seda öelda. Mündi teine külg ilmus nähtavale.

Nende mõtete peale tahaks kokteili, mis seest kuumaks võtaks, või sauna, mis üleni sooja õhu sisse mind mähiks. Jahe on.

Blond hetk

Posted on by

Läksin sõbrannale ta võtit tagasi viima. Seisin värava taga, lasin fonolukukella. Ei midagi. Helistasin ka teist korda. Ei toiminud – värav lahti ei läinud. Sõbranna tuli siis ise värava juurde vastu ja ütles, et ma oleksin võinud ju võtmega sisse tulla.

Ma ei tulnud seal värava taga selle pealegi. Olin juba unustanud, et võti kotis. Vahel on sellised hetked toredad. Saab enda üle naerda :)

Statistika

Posted on by

Mõtlesin teha blogi põhjal statistikat, kui tihti ma olen sügiseti tõbine-külmetunud olnud. Tundub, et igal sügisel vähemalt korra-kaks. Ei ole jaksu ega aega põhjalikumalt süüvida minevikku.

Täna sai nohu mu kätte. Aevastasin nädala, kui mitte kauem. Pea valutas möödunud nädalal paar korda. Ja nüüd ongi nohu, mis ei näi homseks kaduvat. Elagu tee ja Carmolis!

Ja uni.

Kord

Posted on by

On hea ja rahustav, kui midagi korda ja selgemaks saab. Isegi, kui see kõigest tuba on.

Natuke tolmu pühkida, natukene asju sorteerida, natukene mööbeldada ja natukene juhtmeid teipida – sellest piisab, et tuba värskem välja näeks.
Samal ajal sai pea liigsetest mõtetest tühjaks. Ent pole “hullu” – hakkan varsti tööasjadega uuesti mõtteid hõivama. Mis teha, kui september nagu üks lõputu tööpäev on. Kõik algab eriala valikust.

Loosiõnn

Posted on by

Arvake, kes otse tARTuFFilt PÖFFile läheb?

Nii, üks nädal tagantjärele puhkust sügistalvel juba planeeritud.

See loosiõnn võttis aega neli aastat ja mitukümmend filmi. See on viimse tARTuFFil veedetud hetkeni väärt.

tARTuFF saab hindeks “6”

Posted on by

Ma ei ole suuteline väga erapooletult hindama, kuid olen kindel, et hinne “6” ehk fantastiline on puudu. Väga puudu. Täiesti kindlalt tuleb üks film, mis teistest on nii palju üle, et suurepärase asemel tahaks fantastiline öelda.

Seni olen kõiki filme hinnanud suurepäraseks või heaks, sest nad on seda. Vaid üks sai hinnangu keskpärane, sest miskit oli puudu. Olid ilusad ja lõputud maastikud ja muudki, aga midagi oli puudu. Või olin ma selleks ajaks juba parasjagu väsinud.

Seni olen graafikus. Kuus filmi kaheteistkümnest. Plaan on kõik põhiprogrammi filmid ära vaadata. Dokfilme pole veel vaatama jõudnud ega ka loengut kuulama. Miski väsimus eelmisest nädalast ja noortega möllamisest veel kehas. Eile õhtul kõlgutasin jalgu ja jõin kohvi ansambli Regatt saatel, mis väga vahvalt kaheksakümnendaid siia-sinna esindab.

Järgmisel aastal võikski sõna otses mõttes tARTuFFil elada. Kõigest osa võtta ja lõputult kohvi juua. Sest teate – see on parim viis veeta sumedat augustinädalat.

P.S. Enam hõõgveini ei osta, jään kohvile kindlaks. See hõõgvein oli paras vikat.

KP

Posted on by

Asjad kolitud ja uues kohas suurem osa ka lahti pakitud.
Ühikaeluga headaega jäetud.

Ise veel vahekohas.

Teisipäevast neljapäevani töö puhkuse ajal.
Siis põgenen ära, puhkusest puhkama.

Ja siis tuleb armastus tagasi…