Mõned ütlemised

Posted on by

Täna (21.juunil) kümme aastat tagasi käisin esimest korda Püssirohukeldris ja keerutasin tantsu Püssika houseband’i pilli järgi. Uskumatu, et sellest on kümme aastat ja ma ikka veel käin seal aeg-ajalt tantsimas. Kodukõrts. Ahjaa, samal päeval lõpetasin gümnaasiumi ka. Prioriteedid, eks ole :D

Ma olen õnnelikult vallaline. Juhuks, kui keegi veel tunneb murelikku huvi mu perekonnaseisu vastu.

Laste saamise ehk emaks saamise teemal ma rääkida ei soovi. Kust kurat ma peaks teadma, millal see juhtub?!? Iga asi omal ajal ning aega on selle kiire asjaga. Juhuks, kui keegi selle teema vastu huvi tunneb.

Nädalavahetusel käisin pulmas. Abiellus töökaaslane, pulmabändiks oli Püssika houseband ehk Sleepwalkers. Maailm jooksis kokku ja laiali ja…

Ja ma sain teada, et ühe endise sõbra naine ei saa ka aastaid hiljem minust üle ega ümber ja peab mind mehemurdjaks. Tore, kui minust räägitakse, kuid antud juhtumi puhul ilmselt mitte terakestki tõtt.

Elu on huvitav ja järgmisel nädalal algab puhkus.

Muljeid Soomemaast

Posted on by

Nüüd olen ka õige eestlane – käisin esimest korda Soomes 29. maist kuni 3. juunini. Meri-Poris toimus keskkonnalaager, millest koos kolleegi ja nelja noorega osa võtsin. Mõned muljed Soomemaast.

Soomes on…
… ilus loodus. Üldmulje on sarnane Eestiga, kuid mulle meeldivad Soome metsades, teede ääres ja isegi rabas siin-seal välja turritavad kivirahnud.
… meri! Vähemalt seal, kus meie olime, vahutas meri.
… valged ööd. Kell 2 öösel oli palju valgem kui meil siin samal ajal.
… jahedam ja tuulisem ilm. Ilma ja ka looduse tärkamise poolest on Soome meist ehk 2-3 nädalat tagapool. Kuna oli väga tuuline, siis polnud õnneks ka sääseprobleemi.
… maitokaakaojuoma ehk kakaomaitseline piim. Maitses hea!
… viisakas ja sõbralik teenindus traumapunktis.
… puhtamad tänavad ja teeperved. Tundus, et on puhtam, kuigi Yyteri liivarannas lendas veidikene prügi ringi.
… viisakas ja rahulik liikluskultuur. Ei mingit edasi-tagasi nõelumist nagu Tartu-Tallinna maanteel kogeb.
… saun. Ööbisime kämpingus, kus majakestes oli sees väike saun ja lisaks suur üldsaun. Viiest Soomes veedetud õhtust käisin saunas neljal õhtul. Nii hea oli!

Soomes ei ole…
… head (kooli)toitu. Einestasime enamasti kohalikus koolis. Ka teised eestlased ütlesid, et toidud on imeliku maitsega, pisut magusad, menüü oli üksluine ning maitsetuvõitu. Palju pakuti võileibu ja hamburgereid, eriti hommikusöögiks. Oleksime putru eelistanud.
… korralikku liha. Kõige lihasemad asjad olid ehk miskid vorsti- ja singiviilud. Kotletid, hakkliha ja lihapallid maitsesid nagu… mitte midagi. Kahvatu välimusega ja kahtlase konsistentsiga liha moodi tooted olid pigem sojamass, ma arvan. Grillvorsti pakendilt lugesin soomekeelsest tekstist välja, et liha on seal 18%…
… wifit. Eestlased on nii harjunud, et peaaegu igal pool on traadita internet olemas ja me olime pettunud, kui avastasime, et kämpingus internetiühendus puudub.

Hoolimata sellest, et toit polnud suurem asi, ühe noorega tuli traumapunkti külastada ja ma ise nohu sain, oli reis tegelikult hea puhkus igapäevasest kontoritööst. Homsest tuleb tegemata töödele valu anda, et siis kolme nädala pärast ka päris puhkust nautida.

Ahjaa. Esimeste kordade hulka lisandub ka Sachtlebeni keemialabori ja Olkiluoto tuumajaama külastamine. Tuumajaamas käisime maa-aluses tuumajäätmete hoidlas. Saba veel ei kasva :D

Kas midagi head on tulemas?

Posted on by

Ma loodan, et pühapäevast reedeni* on selle kevade pingelise aja tipp ära, siis hakkab lihtsamaks minema. Olgugi, et juuni on kuni puhkuse alguseni juba planeeritud.

Püüdes sellest pingest natukene üle olla, loen enda jaoks üles, mida head on ees ootamas.

Nädalavahetus kodus pärast Soome reisi.
Hispaania filmide nädal.
Jamiroquai kontsert!!! (P.S. Kas keegi on veel minemas?)
Külastus juuksuri juurde.
Kaks võimalikku kohvikukülastust Tallinnas.
Töökaaslase pulmapidu.
Ja siis ongi jäänud nädala ametliku puhkuse alguseni… :)

* Olen siis Soomes tööreisil.
Kõik mu välisreisd, välja arvatud üks (ainult üks!) on olnud tööreisid. Mis siis, et saab tasuta reisida ja päevarahasid pealegi, on see üsna tüütuks muutunud mu jaoks. Närveldan ja virisen enne igat reisi, kuigi tihtilugu on reis üsna tore olnud. Aga tahaks ju puhata ja mängida ka, mitte ainult tööreisida!

Teraapia mõttes

Posted on by

Kas ma peaksin tundma süümepiinu, et ma nädalavahetusel mitte midagi erilist ega kasulikku ei tee?

Ma ei taha tegeleda paari pooliku tööülesandega. Ma ei viitsi väga koristada. Ma ei viitsinud kodus sooja toitu teha ja raiskasin jälle kohvikus söömisele raha. Ikka veel pole ma üle vaadanud oma kulusid ega teinud konkreetset plaani kokkuhoiupoliitika kohta. Ma võiks ju päris palju nipet-näpet asju nädalavahetusel ära teha, aga… ma ei viitsi eriti ja tunnen seepärast natukene kohusetundlikke süümepiinu.

See pole muidugi sugugi hea, sest selline enese suhtes liigse perfekstonismi ja tubliduse nõudmine tekitab lisapingeid. Ja lisapinged pole praegu üldse soovitatavad, sest neid jagub niigi.

Nädala pärast peaksin Soome minema tööasjus. No üldse ei taha, jälle. Ajan igale välisreisile sõrad vastu, sest need on viimne kui üks tööreisid. Ja alati on samal ajal Tartus midagi palju huvitavamat toimumas. Ma ei viitsi. Samas – tagasi tulles on tihtilugu hea meel, et ikka käisin. Aga ikkagi… see on kuus päeva vastutamist. Oehjah! Või siis on ikka hea minna, saan kontoritööst eemale ja jääb igapäevane sebimine ära. Mina ja mu imelikud tahtmised-mittetahtmised.

Täna käisin jalutamas. Mõnus ilm ja mõnus on kõndida. Õhtul vaatan filmi ja püüan seekord päriselt ka enne keskööd magama minna.

Kesknädal

Posted on by

Täna jälle on kolmapäev,
kõige närvilisem päev…

Kesknädal ongi nii halva maiguga nagu teatud erakonna maine ja nende ajaleht. Kohe üldse mitte ei vea täna. Segadust ja tulekahjude kustutamist on jätkuvalt palju. Nagu kulupõlengute hooaeg: tuli siin, tuli seal. Muudkui seleta, uuri ja ürita päästa, mis päästa saab. Peaasi, et ise tuleringi lõksu ei jää. No üsna sarnane närviline tunne on küll.

Kolleeg ka ütles, et kõik on juba nii kehvasti, et ajab naerma. Vähemalt pole ma ainuke, kel (töö)elu üle pea kasvanud ja head nägu enam ei tee, kui ikka miskit viltu on. Selline apaatne rahu on valdavaks juba saanud, kuigi aeg-ajalt süda peksab sees ka niisama laua taga istudes.

Muidugi pole kõik veel TPs. Kui tööasjad kõrvale jätta, on täitsa hea. Kodu on korras ja trennid veel kestavad ja kinos käin ja mõnel õhtul loen ja vaatan telesaateid ja silitan kasse ja saan vahel sõpradega kokku ja nii edasi. Õnneks on olemas FB fännileht “Kõik on täiesti perses”, mille postituste lugemine teraapiliselt mõjub. Peaks vist raamatu ka soetama. Hea komplekt “Väikse raamatuga meelerahust”. Selline eneseabi esmapakett või nii.

Kohe saab tööpäev ametlikult ka läbi, saab hinge tõmmata. Tee seda sinagi.

Mina ja Maire

Posted on by

Loen Arterist (14. mai 2011) intervjuud Maire Aunastega. Juba esimese küsimuse vastuses tunnen ära, et näed… me oleme sarnased. Olgugi et Aunaste suhtes on mul olnud vastakaid arvamusi. Jah, ma vaatasin lapsena meeleldi saadet “Reisile sinuga”, mille juht ta oli. Jah, minagi pole aru saanud, miks tal sellised soengud olema peavad ja tema hääl pole ka alati kõige mõnusam kuulata. Kuid need on detailid.

Nüüd ma loen ja mõtlen, et oleme sarnased mingites teistes detailides. Tema unistuseks on olnud kohvik, kus tantsitakse. Ka mina unistan mõnest sellisest kohast. Mitte et ma ise tahaks või peaks selle rajama, selline koht võiks olemas olla. Just selline, nagu Aunaste kirjeldab. Ka väljas käin ma sageli üksinda, mitmel setmel põhjusel. Ja ma olen jõudnud samuti arvamusele, et inimene võiks ise hakkama saada. Saamatut inimest on näiteks raske aidata, sest mida sa ikka aitad, kui inimene ise end ei aita…

Ma ei imestaks, kui ka ise 57-aastaselt endiselt üürikorteris elaksin. No mis siis sellest? Ma ei pea järjekordset pangalaenu võtma, kui ei taha. Ainult et erinevalt Aunastest ma saan ise konservid lahti ja oskan kruvikeerajat kasutada.

Tervitan väga tema ideed hakata Emajõe kaldal kirbuturgu korraldama. Kujutan ette ja loodan, et see tuleb selline peenem kirbuturg, mida olen näinud Stockholmis. Ootan suve!

Kevadvihm

Posted on by

Juba eile tumenes taevas ja sadas. Vihma ja kirsiõisi, nagu keegi kirjutas. Täna taevas urhatas paar korda ning sadas taas. Vihma. Sajab siiani.

Jalutasin teisest linna otsast koju. Hakkas sadama. Ma ei mäletagi, mil viimati mõnusat sooja vihma tunda sain. Kõndisin mööda ühest majast. Ukse vahelt kostus ema pragavat käsutamist kahele poisikesele, et nad tuppa läheksid. Et märjaks saavad. Mõtlesin, et lasku lastel õues mängida, kui vihm neid ei sega. Ta võiks lastele ju sooja kakao teha ja kuivad riided valmis panna.

Mõnus on tulla vihma käest tuppa, tõmmata kuivad riided selga ja sokid jalga ning juua sooja teed. Ja kui kass ka veel sülle poeb… Olgugi et jätab süle pärast karvaseks.

Kell on üks ööd. Ma võiksin magada…

Playlist

Posted on by

Alustuseks mainin, et tegin blogisse eraldi lehe “Kultuuriaasta 2011”. Täheldan sinna üles kinos vaadatud filmid, külastatud kontserdid ja etendused ning loetud raamatud aastal 2011. Olevat ju kultuuriaasta. Igal juhul kinno olen väga palju jõudnud sel aastal.

Teiseks tahan interneti avarustes paremini orienteeruvate ja kõikvõimalike muusikavidinatega kursis olevat inimeste käest soovitusi küsida. Ma tahaksin koostada playlisti ehk siis kindlasse järjekorda sättida konkreetsed laulud, et neid sobival hetkel mängida. Kõiki lugusid, mida ma playlisti lisada tahan, mul endal arvutis ega muudel kandjatel olemas pole. Palun soovitage või jagage kogemusi, kust leiab hea playlisti koostamise koha või kust saaks laule ükshaaval alla laadida (tasuta või tasuliselt). Jah, ma tean, et sõber Google on ka olemas, kuid olen huvitatud just teie kogemustest ja nõuannetest

Aitäh!

Õudne hommik

Posted on by

Täna ärkasin iseeneslikult kella 8 ajal. Mis on ju tore, arvesse võttes fakte, et magama läksin umbes kell 2 ja täna on esmaspäev.

Tore polnud põhjus, miks ma ärkasin ja enam viimase minutini magada ei julenud. See oli unenägu. Olin koos ühe mehega lodjasarnase laeva pardal. Mees hoidis mind kinni ja üritas mind teelusikaga (!) pussitada ning mu südame välja koukida. Öäk! Õnneks ma jäin ellu, kuid vastik tunne on siiani sees.

Õudusunenäod ei ole toredad, isegi kui neid haruharva näeb.