Viis kehvasti, kaks hästi

Ehk – kuna viis päeva nädalas on pingelised ja tuju on kehv, tuleb kaks päeva nädalas veeta võimalikult mõnusasti ja heatujulisena.

Pärast hilist ärkamist pakkisin kokku kotitäie riideid, mida ma eriti kandnud pole ning suundusin Loomemajanduskeskusesse. Seal sai oma riided ära anda, teiste toodud rõivastest midagi asemele valida ning ülejäänud asjad jätta heategevuse jaoks. Sedasi kogutakse riideid lastekodudele ja teistele abivajajatele. Tosina seeliku-püksipaari asemele valisin ühe suurepäraselt istuva suvekleidi ning rohelise pluusi.

Edasi viis tee lõppevale Müürilille täikale, kust seekord midagi ei leidnud. Kuna samal ajal avas oma uksed uus baar Vein ja Vine, siis astusin sinna sisse, soovisin omanikele palju õnne ja nautisin klaasikest valget majaveini. See käik ei jää sinna esimeseks ega viimaseks.

Klaasike veini tekitas toreda vine ja isu, seega läksin Mokasse pitsat ja kooki sööma. Ma lubasin seda endale, sest a) kodus pole eriti midagi, b) toidupoodi ei viitsinud minna, c) kodus süüa teha ei viitsinud ega tahtnud (see on omaette teema). Kõht täis, vein/vine sees, tuju hea!

Kolmas riidelaat oli veel plaanis üle vaadata. Nimelt ReUse Republicu uuskasutusdisainiturg Tartu Kaubamaja aatriumis. Kui palju uskumatult lahedaid riideid! Igaüks isenägu. Ma vaatasin kõik stanged oma 3-4 korda üle ega suutnud kuidagi midagi välja valida. Lõpuks proovisin üht pluusi ja tuunikat. Halli-roosa triibulise pluusi ostsin ära. Nüüd on mul disainerpluus. Paari rõiva järele jään ohkama, kuna suurus polnud õige või oli hind kõrge. Kui kuskil veel sama kollektsioon müüki tuleb, siis tasub minna.

Lähen nüüd Volbrimüsteeriumit vaatama. Homme koristan elamise ära :D

eUse Republicu uuskasutusdisainiturgu Tartu Kaubamaja aatriumis

Ma tahaksin siiralt öelda, et ma vihkan oma tööd. Aga ma ei saa. Vihkamiseni pole see veel jõudnud. Aga mulle ei meeldi enam mu töö. Seda on liiga palju, sellel on pidevalt tähtajad, seda tekib iga päev juurde, seda ei jaksa enam teha…

Tahaksin meelsamini omaette nokitseda, mitte suhelda. Tahaksin ajada üht (või kaht) väga konkreetset asja, mitte sadat ja kümmet. Tahaksin, et kolleegid ja õpilased ja teised inimesed, kellega pean kokku puutuma, oleks viisakad ja käituksid nii, nagu vaja. Ei taha enam õpilasi, kellega pidevalt käib üks sõda õppetöö korralduse üle ja kes valetavad ja … Ei taha enam teiste inimeste töid teha ega neid aidata. Tehke ise!

Päriselt ka. Mul on tõsine tööalane identideedikriis.

P.S. Ostsin endale “The little book of calm” eestikeelse versiooni (aga ingliskeelne pealkiri meeldib mulle rohkem). Näis, kas minuga läheb umbes samamoodi nagu Mannyga.

Ülesmittetõusmispühad

Ülestõusmispühade 1. püha puhul ei tahtnud minu kehakene sugugi üles tõusta. Abi polnud ka mobiiltelefoni äratusest. Igal juhul puudub mul mälestus, et ma seda hommikul kell 9 kuulnud oleksin. Nii ma siis tõusingi üles alles kell 14.35. Selle nädalavahetuse ja ka muidu pika aja peale uus rekord.

Kuidas vähemalt-umbes 10-tunniste ööde peale esmaspäeval kella 8 ajal ärgata? Ma veel ei tea, kuid loodan parimat. Kusjuures, hiliste ärkamiste põhjus pole olnud poole ööni pidutsemine või midagi muud säärast. Lihtsalt olengi kaua maganud. Loomulikust intelligentsist. Ja magada mulle meeldib. Kuigi mitte nii kaua, et keha kange, näos on padjamuster ja pea valutab. Sedagi juhtunud.

Huvitav vastuolu: mulle meeldib magada, eriti just hommikuti, teisalt oleks ju nii mõnus ärgata kell 7 ning enne tööle minekut juba sada pluss kümme asja ära teha. Reaalsus kipub siiski olema esimene versioon: magan viimase minutini, kiirelt pestud-riidesse ja tööle. Ei korralikku hommikusööki ega Terevisooni ega midagi. Kui Naabripoisiga veel koos elasin, olid hommikused ärkamised lihtsamad, sest tema juba askeldas ja no kuidas sa siis veel edasi magad? Või kui käiakse ukse taga sind äratamas naljakat häält tehes?

Hiliste magamaminekute ja ärkamiste põhjuseks loen ise veel seinakella puudumist. Kuna kellaaeg pole pidevalt silme ees, siis ajataju on teine. Käekellalt, mobiiltelefonilt või arvutiekraanilt kellaaega vaadata on tülikam, sest selleks peab lisaliigutuse tegema ja samuti pole ükski neist mul pidevalt silme ees. Nii et korralik seinakell või veel parem – suur äratuskell kuluks ära. Või lausa kellraadio, mis ärataks mitte vastiku pininaga, vaid hakkaks äratuseks mõnd raadiojaama mängima.

Ideepoolest: kui kellelgi on mõni nimetatud kelladest üle, siis ma pakuks sellele uut kodu.

Fakt

Kell on 16.25 kolmapäeva pärastlõunal. Joon kohvi Vana Tallinna koorelikööriga.

Vot nii “tore” päev oli mul täna.

Kuidas ma veimevakka tegin

Esmalt kuulsin uudist Kreenholmi vabriku sulgemise kohta.
Seejärel oli Tartu pood mõnda aega suletud, kuid avati taas – lõpumüügiks.
Vaatasin üle oma senised (peaaegu täielikult) Kreenholmist ostetud voodipesu, käterätikute ja muude kodutekstiilide varud ning tegin nimekirja asjadest, mida ma veel tahaksin.

Täna läksin osturetkele. Uudis Kreenholmi poe sulgemisest üle linna levinud ning kaubavalik väheneb päevade ja tundidega, nii et kõiki soovitud tekstiiltooteid enam saada polnudki. Poole tunniga suutsin siiski välja valida meelepärased asjad: must-valge voodipesukomplekt (lina, tekikott, kaks padjapüüri), tumepunane lina ja padjapüür, kaks triibulist padjapüüri, kaks kirjut saunalina, kaks käterätikut ja väikse punase laualina. Vaatamata jäid veel köögirätikud ja muud köögitekstiilid, mis on kenad ja värvilised. Varusin varusid nagu nõuka ajal inimesed seda tegid või siis kenamalt öeldes – tegin veimevakka. Varasemast on mul umbes viis voodipesukomplekti ja hunnik asju veel, seega on korralik koduperenaise varustus olemas :D

Kas ma juba ütlesin, et mulle väga meeldib Kreenholmi toodang? See on tõesti kena ja kvaliteetne, neil oli palju värvilisi voodipesusid ja rätikuid ja… Mulle ei meeldi valge voodipesu, seepärast oligi nii tore neid värvikirevaid voodipesusid valida. Poes asju valides ahastasin, et oleks ikka pidanud varem minema, näiteks tumepunast ja -sinist satiinist voodipesu ei saanudki… Igal juhul aitäh Kreenholmile ja loodan, et ta tõuseb kunagi fööniksina tuhast!

Krdile!

Minule aitab hea inimene olemast! Isegi lapsi ei saa enam usaldada. Valetavad sulle nii, et maa must, ja solvavad takkaotsa. Mingu ise sinna, kuhu mind saadavad. Paganama teismelised! Pane või päevapealt oma üks ametitest maha.

Mida sina arvad?

Sain pulmakutse. Kutse kehtib kahele. Üldteada fakt on, et ma olen kogu aeg (välja arvatud 7 kuud aastaid tagasi) vaba ja vallaline olnud. Nii et mul tekkis kohe küsimus, kuidas toimida.

Variant A: lähen üksinda ja rokin täiega.
(Tean, et pulmabändiks on üks hea bänd, kelle saatel saab korralikult rokkida – ja istuma jääda ma kohe kindlasti ei kavatse.)

Variant B: kutsun mõne sõbra kaasa, kellega tantsida saaks.

Ainult et tekib suur küsimus – millise sõbra?

Kas võtta kaasa keegi, kes teab noorpaari ja keda teab noorpaar?
Kas võtta kaasa keegi, keda mina tean, aga noorpaar mitte?
Kas võtta kaasa keegi, kellel on oma neiu/naine olemas, aga kellega kindlasti tantsida saab? (Ma tõesti tahan vaid tantsupartnerit!)
Kas võtta kaasa keegi, keda ma eriti ei tea, aga äkki saab tantsida?

Ühesõnaga – mul tekkis terve ports küsimusi kaaslase koha pealt. Sest tantsida tahaks ja tore oleks tantsida koos partneriga, kes oskab tantsida. Teisalt saan aru, et on üsna sobimatu kutsuda kaasa kedagi, kellega saaks tantsida, kuid kelle perekonnaseis on “hõivatud”. Niisama suvalist tegelast on ka mannetu kaasa võtta, et lihtsalt kaaslane olemas oleks.

Tundub, et kõige parem on ikkagi üksinda minna, rokkida sajaga, nautida pidu ja noorpaari rõõmupäeva.

Või mida sina arvad?

Väljaelamine

Päev möödus muidu kenasti, sain koolitusel targemaks, ent pärast seda…

Kõht on tühi (mis ilmselt põhjustab ja põhjendab kõik muu).
Kass käis muudkui magamistoa ukse taga kräunumas ja ma sain pahaseks ta peale. Seal ei ole kedagi ega midagi ju! Sa oled sada korda vaatamas käinud!
Teine kass siiberdas arvutiekraani ees ja ma ju ei näe temast läbi. Ja nüüd istuvad mõlemad arvutikasti peal.
Tööpostkasti vaatamine oli viga – see ajas mind lihtsalt natukene marru.
Õhtud mööduvad nii ruttu, et ikka ei saa tolmud võetud ega pesu kokku korjatud.
Homme peab jälle tööle minema. Ma ei viitsi. Kahtlustan, et mul on mingi suurem ja lahendamata probleem seoses oma tööga. No ei viitsi enam.
Kõht on tühi ja ei oska midagi süüa teha ja kõik retseptid tunduvad nii keerulised ja vajavad miljonit koostisosa, mida mul pole. Ja poodi ei viitsi minna, sest süüa tahaks ju kohe.
Ja ma lihtsalt ei viitsi ega taha väga palju asju, mida peaks, neil päevil.

Iganädalane telekava

Iseendale selguse huvides üles märgitud.

Esmaspäev

Kell 8.55 ja 17.40 “Südameasi” ETV
Kell 22.05 “Lõbulinnu salapäevik” Kanal 2
Kell 23.55 “Sõbrad” Kanal 11

Teisipäev
Kell 8.55 ja 17.40 “Südameasi” ETV
Kell 23.55 “Sõbrad” Kanal 11

Kolmapäev
Kell 8.55 ja 17.40 “Südameasi” ETV
Kell 20.50 “Grey anatoomia” Fox Life
Kell 23.00 “Top Gear” TV 3
Kell 23.50 “Sõbrad” Kanal 11

Neljapäev
Kell 8.55 ja 17.40 “Südameasi” ETV
Kell 23.50 “Sõbrad” Kanal 11

Reede
Kell 8.55 ja 17.40 “Südameasi” ETV
Kell 23.55 “Sõbrad” Kanal 11

Laupäev
Kell 12.00 ja 13.15 “Tantsi, kui oskad” Fox Life
Kell 18.15 “Grey anatoomia” Fox Life
Kell 20.00 “Top Gear” TV 6