Aprillitalv

Ajaloo huvides tuleb üles tähendada, et aprillikuu ilm on omadega täitsa sassis. Ühel hetkel paistab päike, järgmisel imestad, miks on äkki nii hämar. Lülitad lambid sisse ja siis märkad, et sajab tihedat lund. Ja sedasi terve päev kaks ilma vaheldumisi.

Üks neist suurtest lumepilvelaamadest viis tükikese mu sisemisest päikesest täna kaasa. Suu on kriips, pilk tuhmim ja jälle on külm olla.

Otseselt pole midagi pahasti. Natukene on jälle töid kuhjunud ja ma tean, et mõned nädalavahetused on juba töiste sõitude-käikudega sisustatud. Samas on olukord veel kontrolli all. Tervis on korras, kuid energiat võiks rohkem olla. Õhtuti olen üsna pläss, seega on eilne köögi koristamine hea saavutus.

Võiks kakaod teha ja voodipesu ära vahetada.

Ahjaa, mul käis naabri kass täna külas. Kuulsin õuest tema näugumist ja lasin ta majja sisse. Ta ettevaatlikult piilus minu korteriukse vahelt tuppa ja tuli lausa esikusse uudistama. Kui Siiam ja Väike siin veel elasid, siis ta kunagi sisse ei tulnud, vaatas eemalt trepi pealt.

Hea õhtu

Ettevalmistused neljapäevaseks seminariks tekitasid täna ärevust, kas saan ikka kõigega valmis õigeks ajaks. Pabin-sabin. Küllap saan. Õnneks maandas seda õhtune üritus LMKs ja mõnus jutuajamine Bobikuga.

Bobikuga oleme vahel tööasjus kohtunud-rääkinud, kuid ääretult meeldiv oli jälle niisama juttu ajada. Nagu naabrid muiste. Tavaliselt tekib meil töistele radadele sattudes palju väikseid ja suuri ideid, mida võiks mõneks projektiks vormida, või arutame elu-olu üle. Täna samuti. Sellised jutuajamised on inspireerivad ja motiveerivad. Nagu väike isiklik TEDx üritus. Tekib tahtmine veel midagi korda saata, kuigi meil mõlemal on pidevalt korraga kümme asja käsil.

Hästi tore oli. Aitäh, Bobs! :)

Kellakeeramise mõjust

Mina ei tea ega saa aru, kas kellakeeramine mind kuidagi mõjutab. Talve- ja suveajale üleminek toimub alati ööl vastu pühapäeva ning ma magan pühapäevadel nii kaua, kuni und jagub. Seega pole eriti oluline, mis kell ärkan. Isegi kui järgmisel päeval on keerulisem ärgata, on see sageli lihtsamalt seletatav mingi muu asjaoluga seoses.

Seekord olin kellakeeramise öö täiesti ärkvel. Öö oli tunnikese jagu lühem, kuigi aru sellest ei saanud (vt ka eelmine postitus). Magasin poole päevani (pärastlõuanani) ja päev oli nagu päev ikka.

Veider oli see, et täna kiskusid silmad lahti juba enne kella 7. Arvasin, et kell on 8 saamas, sest selleks ajaks olin äratuse pannud. Imestus oli suur, kui ilusalt punaselt seinakellalt lugesin välja, et kell alles tunnikese võrra vähem. Jee, veel sai magada! Tavaliselt ma iseenesest nii vara ei ärka. Kell 8 õnnestus end äratuse peale ikka üles ajada, et ühistu esimees ja termopildistaja vastu võtta.

Hommik oli karge ja päikseline.

Nagu rebased

Preili Fox väisas Tartut koos semudega. Mis tähendas seda, et ükski nädalavahetuse plaan peale Foxiga kohtumise ei saanud teoks. Sest kui asjasse on segatud Fox, siis võib juhtuda kõike.

Reede õhtul toimus “tavaline korteriläbu”, nagu ühes telefonikõnes mainiti. Vaatasime “Armastus kolme apelsini vastu”, mängisime “Libahunti” ja ajasime niisama juttu. Mina lõpetasin kella 2 ajal öösel, kuid põhiseltskond alles varahommikul.

See ei seganud laupäeva õhtul neid kõike uuesti tegemast. Lõpuks, pärast tunniajast tegevuste koordineerimist, liikusime Zum-Zumi. Kohale jõudsime veerand kolm öösel. Laud oli lookas: kõikvõimalikud suupisted, õlled poistele ja siidrid tüdrukutele. Aeg-ajalt tehti ka shoti-ringid. Kuna klassikalise hot shoti komponente jagus vaid üheks (või kaheks?) ringiks, siis leiutas ettekandja käigu pealt meile uued shotid. Üks oli erk-mürkroheline ja hamabapasta maitsega, teine midagi viinaga ja kolmas kevadroheline. Kuna mingid komponendid pidevalt otsa said, siis oli iga ring isesorti shot. Karm öö.

Olime viimased, kes lahkusid. Kell 7 hommikul. Väljas oli juba valge. Küsimusi tekitav kellakeeramine oli üle elatud, igikestev vaidlus teemal “Kas lumi hakkab kokku või pakib?” jätkus ka koduteel.

Ma ei mäleta, millal viimati sai nii kaua väljas oldud ja kahtlasi jooke joodud. Ju see aeg kuhugi bakaperioodi jääb. Nii et tunne, nagu oleks olnud 18 ja värske esmakursuslane, oli täiesti tugev. Ja no – kui asjasse on segatud Fox, siis nii juhtubki. Kord aastas ju võib.

Rahutu kevad

Pea on laiali otsas, töiselt mõelda ei suuda. Palav on. Ju siis liiga soojalt riides tänase ilma kohta. Kevad tuleb. Praegu veel vaatab vastu see inetu, porine ja lopane kevad, kuid varsti muutub ta õitsvaks-rohetavaks näitsikuks.

Ma tahaksin tõusta ja minna siit ära…

Millegipärast keerlevad mingid laulujupid peas ringi.

Oeh…

– – –

Vähemalt on nüüd trenni jaoks põlvekaitsmed olemas. Ühistu koosolekul käisin ka. Sain teada, et küttesüsteemiga ongi siin majas jamasti, see on tasakaalust väljas ning seepärast mul ongi Siber, samal ajal kui teistel on troopika.

 

Magnettormid

Hakka või uskuma, et magnettormidel ongi mingi mõju. Kas see tuleneb sellest, et ma tean magnettormi toimumise aega ja süüdistan seda ebaõnnes või see tõepoolest mõjutab? Ilmselt magnettormide ja kehvade päevade teadlik jälgimine võib mingi vastuse anda.

Kolmapäevast on viltu vedanud mitmete asjadega. Alates sellest, et kohvikus olin ettekandjate jaoks nähtamatu ja mulle toodi tühi pudrupott, ning lõpetades sellega, et olen oluliste inimestega täiesti raksu läinud. Lisaks väike palavik, valus kurk, üldine kehv enesetunne. Absoluutselt kehv (sünnipäeva)nädal.

Nii eelmise suurema kui ka sel nädalal toimunud magnettormi järel vastasin küsimustikule, mis on osa Keskkonnatervise Instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli läbiviidavast teadusuuringust. Nad uurivad magnettormide mõju tervisele. Hiljem on võimalik saada tagasisidet, kui palju magnettorm just mind mõjutab. Eks näis, mis nemad ütlevad.

Tahaks magada nii kaua, kuni see jama kõik läbi saab.

29

Päike tõusis täna vara, tegi ilma ilusaks…

Päev oli tõesti päikseline ja hea, ka väga tegus ja edasi-tagasi askeldamist oli rohkem kui muidu. Otsus sel aastal tagasihoidlikult sünnipäeva (mitte)tähistada oli hea otsus. Muidu oleks mul stressitase kõrgem olnud (viimasel ajal on natukene olnud). Kes siiski teadis õnne soovida, see sai kommi.

Hommikul peeglisse vaadates ma kortse ei lugenud. Hoopis paar vistrikku jäi silma. Oo, noorus! Vanuse üle ei hädalda. Jätkuvalt arvan, et olen parimas eas ja parimas vormis. Ei mingit “parim enne” või “kõlblik kuni” tähtaega.

Otsus aeg maha võtta ja massaaži minna oli väga õige. Pühapäeval külmast tuulest kangeks jäänud kael muditi korda ning füüsiline pingesolek lahtus. Lisaks sain tunnikese mõnusasti kvaliteetaega veeta. Tegelikult isegi rohkem, sest paar tundi restoranis sõbrannaga juttu ajada oli ka väga mõnus.

Jah, kõik on hästi. Elu on ilus ja kevadkuu käes.

Tühja kah

Ilm on kehv: sulab, sajab märga lund, kohati puhub tuul luudest läbi, tänavad on libedad ja sügavaid lompe täis, katustelt kukub sulalumelaamasid kaela.

On 50/50 tõenäosus, et ma jään haigeks. Paar päeva juba on enesetunne kahtlane olnud ja tegelen profülaktikaga: küüslauguleivad, aspiriin, ingveri-sidruni-mee tee, palju und ja logelemist, kuum dušš jne.

Täna läks suss katki. Õigemini avastasin suure üllatusega, et paar kuud tagasi ostetud sussil on järsku pool talda liimist ja õmblusest lahti. Ja eelmised, sama firma sussid pidasid kaks aastat vastu… Vist koperadasin siis nii kõvasti?

Kui ma töösülearvuti juhtmega internetti ühendan, siis muutub internetiühendus vahelduvaks: aeg-ajalt käib ruuteris plõks ja ühendus katkeb nii arvutil kui teleril. Mõne hetke pärast taastub, kuid varsti jälle käib plõks ja ühendus katkeb. Paarkümmend korda päeva jooksul. Kui sama juhtmega on lauaarvuti võrku ühendatud, pole sellist probleemi kordagi.

Tühja kah. Kui sulab, siis järelikult on kevad lähenemas. Kui jään haigeks, siis ilmselt on pausi vaja, võtan selle ja ravin end terveks. Kui suss on katki, siis tuleb lõpuks superliim ära osta ning suss ja üks kõrvarõngas ka ära parandada. (Ja vannitoapeegel uuesti seina panna.) Kui on vahelduvinternet, siis on. Kui viitsin, kurdan Elionile.

Tegelikult on imelik see, et ma olen täna pidevalt söönud, aga ikka tahaks veel. Kus see külmkapp nüüd ongi?