???

Posted on by

Viimasel ajal, võiks lausa öelda viimasel aastal, on mu pea tihti pulki täis ja mõtted koosnevad peamiselt küsimustest ja kõhklustest. Ma pole ikka veel suutnud aru saada, kas peamised küsimused tulevad tööalasest elust või isiklikust elust. Või ründavad mõlemad mind korraga.

See sisekaemuslik või eneseotsimise periood, mis on jälle alanud, kulgeb kuidagi vaevaliselt. Palju on küsimusi, kuid vähe vastuseid. Kahtlen palju oma soovides ja tahtmistest, ka tunnetes. On mitmeid vastuolulisi arvamusi. See on väsitav ja ma ei tea, kas kõik selgineb või jään lõksu. Võiks ju juba teada, kes ma olen, mida ma siin elus teen ning kuhu soovin välja jõuda.

Õues vist sajab? Ohjah, mul on kaks päeva järjest õueretked ees…

Iseenesest oli mõnus reede ööl õhus vihmalõhna tunda – värske ja kevadine. Superkuud ma ei näinudki. Eks neid öid tuleb veel.

 

Mine tee tööd

Posted on by

Noorem kolleeg, kel sess käsil, arutleb töö tegemise ja vaeva nägemise teemal. Nagu tammsaare-rahvale kohane. Nagu ikka, kui tõsine sess käsil. Nii tuttav olukord.

Ta kirjutas “Tee tööd, näe vaeva või muidu tuleb armastus!”.  Ta sõbrad on sinna erinevaid täiendusi lisanud. Eks isegi mõlgutasin sarnaseid mõtteid, kui baca- ja macasauruse silitamine käsil oli. Hiljem ka muidugi.

Mõtlen, et peakski hakkama ikka palju tööd tegema. Nagu näiteks pühapäeval tööl käima hakkama. Praegu olen ka kontoris, valmistun homseks. Hea rahulik, keegi ei sega, saan tulla ja minna oma suva järgi. Saan kedagi segamata muusikat kuulata. Ja kui tööd teha ja vaeva näha, siis pole vaja armastuse peale mõeldagi. Õigemini, siis pole aega sellele mõelda. Aga tööd saab palju teha. Teen tööd, näen vaeva, saan töötasu ja lähen üksinda luksusspasse puhkama.

Temaatiline laul ka lõpetuseks

Posted on by

Tundub, et mul on umbes üle nädala raskem hetk ja/või tujutu olla. Või on tervisega kahtlane lugu. Nagu mingi emosant. Mis teha, ei oska enda eest vist piisavalt hoolitseda, kui pole vastavat tunnet.

– – –

Õhtul. Olen maailmatu kehv sõber. Lubasin nagu kinno minna, tüdrukut ostsid pileti mulle ära ja… mina väsinud loom jäin kodus magama. Ei suuda ma vastutada, ei lubadusi täita ega midagi. Iseenda suhtes ka mitte.

Nii kehva kevadet kui eelmisel ja sel aastal ei mäletagi.

Posted on by

On olnud paremaid päevi, halvemaid päevi, magamata öid, pikki päevi, töökaid päevi, laiske õhtuid, ei-viitsi hetki, väsimust, üleväsimust, kevadväsimust, häid hetki, üllatusi, pisar, suuri jamasid, väikseid jamasid, kestvaid jamasid, sügisilma, kevadilma, komplimente, mitte nii häid sõnu, kirjutamist, mõtlemist, kõndimist, istumist, koristamist, sassi ajamist, lubamisi, lubaduste murdmist, igasuguseid hetki…

Jälle on hetk, mil tunnen, et keha ja vaim on väsinud ja ma tahaks mõneks ajaks olla täitsa üksi ja kõigest eemal.

Lihtsalt üks päev?

Posted on by

Kell on juba 18. Päeva nagu polekski olnud. Eks oma osa on väga hilisel ärkamisel ja hallil, pilves ilmal ka. Hommikul ärkasin kell 9, kuulasin raadiot ja magasin edasi. Eks oma osa on ka sellel, et tekkide all on soojem kui toas. Toas on jälle ainult 17-18 kraadi. Eks oma osa on sellel, et kevad on käes, õues soojemad ilmad ja kütet on tuntavalt maha keeratud. Ainult et minul on ikka külm.

Tahaks juba suure kevadkraamimise ette võtta. Selleks oleks energiasööstu vaja. Sorteeriks kriitiliselt asju, peseks aknad jälle läbipaistvateks ja mööbeldaks natukene. Tahaks magamistuppa juba tagasi kolida. Tahaks, tahaks…

Tegelikkus on see, et järgmisel nädalal on kaks töösõitu ees ja mõlemaks on vaja valmistuda. Mitte ainult asju pakkida, vaid sisuliselt valmistuda, ettekandeid ja tegevusi ette valmistada. Aega on napilt 3 ööpäeva. Ja puhata tahaks ju ka. Jalutama minna, ilma et kuklas kõik need tahaksid ja kohustused tiksuksid. Jalutaks õhtul kinno ja unustaks end paariks tunniks väljamõeldud maailma?

 

Peomeeleolu hullumaja puhvetis

Posted on by

Arabella ütles, et tema on juba selles staadiumis, kus kõik naerma ajab. Täna õpilaskonverentsil tundus, et ma olen ka sellesse staadiumisse jõudmas. Kohati pööritasin silmi ja suvalised asjad ajasid naerma.

Hooaeg on jälle käes. Mitte moehooaeg, vaid töine hooaeg. Aprill-mai mööduvad lisaks igapäevasele tööle ka mitmetel väljasõitudel õppides ja õpetades, mitmesugustel üritustel osaledes ja korraldades, erinevaid “otsasid” tehes. See on igal kevadel nii. See ja järgmine nädal on parajad peod hullumaja puhvetis. Ööpäevas on 24 tundi ja ma ei suuda eriti enam järge pidada, mida järgmiseks 24 tunniks teha oleks vaja. Küll kuidagi ikka saab. Kui üle elan, siis lähen kuhugi lõõgastuma.

Täna õhtul käisin koos Arabellaga balletti “Casanova” vaatamas. Tantsu on ikka kena vaadata. Millised lihased meestel olid! Need käed… Ah, need käed… Naised olid nii painduvad ja graatsilised. Jah, professionaalsed baleriinid, aga ikkagi võtab õhkama, kui nii heas vormis inimesi meisterlikult tantsimas näed.

Huvitav oli see, et muusikalises osas oli kasutatud mitmeid erinevaid stiile: klassikaline, jazz, flamenko, muusikal, midagi Jaapani popi moodi ja isegi üks salsalugu. Hea etendus oli, interpreteerisin palju asju endale sobivalt.

Lõpetuseks üks meeleoluga sobiv videoklipp. Vähemalt õpilased reageerisid sellele küll elevalt ja “Misasja!?”.

Posted on by

Mõni päev on parem kui teine. Kuigi kõik päevad võiks olla head. Palju paremad kui praegu. Viibin oma Kuu pimedamal poolel. Mõni päev on rahulikum, mõni päev löövad vahused lained üle pea kokku. Ise ka ei tea hommikul, milliseks päev võib kujuneda.

Ma ei harrasta isiklikku elu, tuli vastus ma-ei-tea-kust ühele kolleegi esitatud küsimusele. Mu harrastused on hetkel töö (sh keerulised töösuhted), paar trenni nädalas ja kodus asjatamine (nt ukselingi parandamine). Mõned sõpradega kohtumised ka.

Aeg parandavat haavu. Ükskõik, milliseid. Püüan tal lasta seda teha. Sest muud ma ei oska.

Ringiga tagasi

Posted on by

Karma toob kõik tagasi. See, et olen musti ja pahaseid mõtteid mõelnud, tuleb mulle kõik tagasi. Eile virutasin pesakasti meisterdades mitu korda endale vastu näppe. Õhtul tabas mind peavalu, millest püüdsin mitte välja teha, kui sõbrannadega kohvikus ja kontserdil aega veetsime. Täna on lihtsalt külm ja hall. Väga külm.

Ma vajan kevadet ja päikest. Muidu hakkan nutma. Päriselt.

Heategu

Posted on by

Õigemini loomulik tegu, vähemalt minu meelest.

Hommikul tööle minnes leidsin hoovist rahakoti. Dokumendid olid vahel ja sain omaniku nime teada. Üks mööduv naaber ütles, et see mees elab samas majas, kuid korterinumbrit ta ei teadnud. Panin trepikotta teate üles.

Mõne aja pärast saingi rahakoti omanikult kõne ja ta lubas järele tulla. Tuli, tänas korduvalt ja ütles, et ju oli prügi välja viies taskust pudenenud. Tõmbas rahakotist ühe rahatähe välja, mille leiutasuks sain, ja pakkus massaažiseanssi ka. Mine tea, vist lähengi.