Isegi kui kõht on hirmus tühi ja nälg juba pea valutama paneb, kuid ei ole õiget söögitegemise tunnet, siis tavaliselt see söök ka nässu läheb. Keeb liiga vähe või palju, kõrbeb ära, ei tule õige konsistentsiga või maitsega.
Minul juhtub seda mõnigi kord, et ka kõige lihtsam roog ei tule välja, sest pole õiget tunnet selle valmistamise ajal. Tavaliselt sunnin end natukene ikka sööma (saab vajalikud kalorid kätte), sest teine variant on näljast tigedaks minna. Ainult et järgmisel päeval leiab roog oma koha prügikastis. Kohutav raiskamine, mis mulle sugugi ei meeldi, kuid kui ma tean, et see söök mul enam alla ei lähe, pole mõtet ka hoida. Paremaks teha ma ka ei oska. Kehv kokk olen, eelistan meest oma köögis kokkamas näha.
Täna läks suur potitäis lihtsat suppi veidi untsu. Kui mul homme parem tuju on, siis ehk suudan sellest söödava ühepajatoidu valmistada. Oleks võinud muidugi ühepajatoidu juba päev-kaks tagasi valmis teha, oleks nädalavahetus toidu osas hooleta olnud ja küllap oleks paremini välja ka tulnud. No mis teha!
Homme on parem päev söögitegemiseks ja söömiseks!
P.S. Vähemalt on hommikust paar ahjusaia veel alles. Nämm!