Aastavahetus väga hullult ja tujutult ei möödunud. Olin koos Kristeli ja Rikardoga, nägime vähe tuttavaid ning õhtu lõppes Rikardo sõbra juures, kusjuures midagi huvitavat ei toimundki. Nii et rahulik öö oli. Ja muide daki, ma vist nägin sind Raekoja platsil (vähemalt ma arvan, et see olid sina :-). Täna vaatasin oma lemmikfilmi “Tagasi tulevikku” kahte esimest jagu, homme kolmas ka ees. Ja nüüd istun arvutis. Ei saa, näed sa, enam netita elada (või ilma blogimiseta?). Surfan veits ringi ja vaatan, millist meelelahutust Tartu pubid ja muud väljaskäimisekohad pakuvad. Tahaks ikka selle kokkutuleku juba teha, eks ju? Endiselt on teie ettepanekud ja soovid oodatud. :-)
Kui Urr tuleb külla…
Mul on juba suva sest aastavahetusest. Olen jälle nagu peavalus zombi, uimane ja tujutu. Ma ei tea, mis viimasel ajal minuga jälle on. Kas sügisene masekas tahab tagasi tulla? Mina küll ei taha… Magaks lihtsalt kogu aeg, magakas kogu jandi maha ja elaks siis edasi. Pean end õhtuks koguma, muidu olen taas pahur ja õnnelikud paarikesed (nii omad kui võõrad) satuvad mu põlu alla nagu pea igal aastavahetusel. Raske on neid taluda. Palun ärge pange seda mulle pahaks!
Parandamatu optimistina (nagu ma arvan end olevat) soovin täna õhtuks laia lund, mõnusat seltskonda, killuke armastust ja meeldivaid elamusi! :-D
Väike peavalu päev (täiesti lambist)
Ootasin pool päeva, et Liika mulle helistaks pärast tööpäeva. Muidugi ta ei helistanud. Aga ma annan talle andeks, sest ma tean, et mitte alati ta ei tule ega helista, kuigi on lubanud. Pole hullu, eile sain temaga piisavalt juttu ajada. Tal täna mingi jõulupidu, ei hakka teda segama enam.
barbi, kas sa palun saadaksid selle testi mulle uuesti. Mu postkasti pole seni midagi potsatanud. :-( Aitäh!
Päeva uudis: Tartus jääb linna poolt korraldatav ilutulestik ära, sest selleks mõeldud raha annetatakse Aasia maavärina ohvrite abistamiseks. Vot nii palju siis aastavahetusest linnas kuuse all. Nüüd ei teagi, mida ette võtta ja kas kesklinna tasub üldse minna. Võib olla teeb mõni klubi vm asutus oma ilutulestiku, saaks sedagi kaeda? Ausalt öeldes ma eriti ei nukrutse seepärast, kuna terve detsembrikuu tehakse igal pool linnas pauku (ära on tüütanud) ja ehk ei ole kesklinnas ka sellist läbustamist nagu varasematel aastatel. Tuleb vaiksem ja rahulikum uus aasta.
Vahva test ütles, et ma olen mango & maracuja: Sinu loomus on nagu pisike pomm – kunagi ei tea, kus, millal ja kuidas plahvatab. Ootamatus on sinu trump ja elumoto. Sa võid seda endale lubada, kuna sul on teistest paremini arenenud intuitsioon, kujutlusvõime ja tundlikkus. Õigel ajal õigesti reageerimine päästab su naha. Sõbra ja elukaaslasena oled hea kaaslane, sinuga ei hakka kunagi igav. Seebiooperite draamatilist käitumist leidub küllaga ka sinu juures. Aktiivne, salapärane, müstiline, äkiline, eksootiline, kirglik, elurõõmus – need kõik on sinu olemuse märksõnad ja avalduvad sinu loomuses korraga ühe-, kahe-, kolmekaupa või kõik korraga. Oled seltskonna hing ja sinu jutustusi on nauditav kuulata nagu väikest emotsionaalset kuuldemängu. Sul on oma arvamus igast asjast, samas pole sa silmaklappidega ja korrigeerid vajadusel omi arusaamu. Aga peaksid meeles pidama, et igakord ei ole oma arvamuse avaldamine vajalik. Kui sa seda siiski eirad, võid saada ka kriitika osaliseks, selleks pead
olema hingeliselt valmis, sest see on küll nüüd üks asi, mida sa kohe kindlasti ei talu.
Ise ma küll 100% sellise kirjeldusega nõus pole (pigem sobiks ka metsamarja variant või metsmango :-P, nagu sõber ütles), aga olgu pealegi.
Heakene küll, soovin teile kõigile mõnusat aastavahetust, rohkem vedamist uuel aastal ning muud head-paremat (mida ise soovite)! Uute kohtumisteni uuel aastal! :-D
Wishing I was there with you…
Mida teha, kui armsal inimesel on tuju nullis? Kui põhjus pole temast ega minust olenev ning ma ei tea, kas kõik saab korda. Tahaks Teda nii väga kallistada ja öelda, et kõik saab korda, kuigi ma seda ei tea ju. Tahaks nii väga Tema juures olla, Teda lohutada, Tema kõrval lihtsalt olla. Igatsen Teda väga. Ta saab mulle iga vestlusega järjest kallimaks, iga päevaga armsamaks. :-) Ta on minu Kallipai, kuigi ta seda ise ei tea. Veel..
Kas teate, et eile õhtul sadas laia lund? Natukene, aga ilus oli. Tahan veel… Igatsen suuri valgeid lumehangi, tähistaevast, sinavat kuuvarju… Ja kedagi, kes ütleks mulle, et oled mulle armas või et oled mu kõige-kõigem sõbranna. Vot, Liikat igatsen. Käisin täna tal töö juures, ajasime tunnikese juttu. Kui tal uuel aastal aega on, kutsub ta mu külla, ning me hakkame taas maitsvaid roogi vaaritama. :-D
Ma täna unelev-romantilises tujus, nii et asjalikku juttu mult ei kuule. Ehk homme, siis ka päev. Kallid ja paid :)
Nii ühest kui teisest (sh kokkutuleku värgist)
Kõndisin täna Raeplatsil. Seal paugutas kaks vene rahvusest täiskasvanut meesterahvast (kõige õigem sõna nende kohta on jõmmid). Nad olid väga ebameeldivad ja ütlesid mulle midagi vene keeles, kui neist möödusin, kuid ei saanud aru (mu vene keel on täiesti roostes). Suundusin Kaubahalli poole, kui nägin kahte patrullivat politseinikku. Läksin ja ütlesin neile, et mingid mehed paugutavad tänavanurgal. Nad vastasid vaid aitäh ja me lähme vaatame. Ma ei teagi, kas nad siis läksid nendele jõmmidele aru pähe panema või mitte. Mulle kohe üldse ei meeldi see paugutamine. Ja et veel täiskasvanud meesterahvad lähevad rahvarohkesse kohta paugutama… Üle mõistuse.
Kokkutulekust. Mina pakun välja ajavahemiku 2.- 9- jaanuar ning kohaks mõne Tartu pubi. Paneks suure(d) laua(d) kinni, keerutaks tantsu, ajaks juttu, miks mitte mingeid seltskonnamänge mängida? ;-) Või teha hoopis päevane üritus: kelgutamine Kassitoomel, pärast soojendaks kusagil hubases kohas varbaid ja sõrmi? Ja kui soovijaid on, saab ju õhtul edasi pidutseda.
Ja pühad said lõpuks läbi
Pühadest nii palju, et oleks võinud paremini minna, kuid väga kurta ka ei saa. Ja vanaisa on mul ikka väga vahva! Tema “Oh, sa armastus“, “Kukkadi kuka” ja “Kaunimad naised siin pool Musta merd” ajavad ikka naerma küll.
Eile õhtul, kui olin Tartus tagasi juba, tundsin end jälle emotsioonideta sidrunina. Tuim tükk olin, natuke lööb praegugi välja. Väsinud – aga millest? Ja lund tahaks, mitte libedaid tänavaid. Enne läks linnas minust mööda salk väljamaalasi ja üks meesterahvas nende hulgast ütles: “I want snow. We want snow.“, ja mina mõtlesin “I want snow too“. Uisutama tahaks ka minna, korralikule uisuväljakule muidugi, mitte linnatänavatele. Talv, kuhu sa küll kadusid? Palun tule tagasi!
Kokkutuleku värgist nii palju, et asjast huvitatud võiks endast märku veel anda ja öelda, millal neile sobiks. Kui teaks, palju tulijaid on, saaks ju edasi tegutseda. Või kas keegi on ise juba hakanud sellega tegelema? ;-)
Kokkutuleku ideest
Lugesin teie sissekandeid ja kommentaare. Nagu selgub, on nii mõnedki kahe käega ja suure hurraaga nõus kokkutuleku ideega. Idee ideeks, korraldamine on ju hoopis teine asi. Kui palju rahvast tuleks, kes tuleks, kus kokku saada (suurem osa rahvast on vist Tartu poolt, mulle tundub), mida ette võtta, millal teha jne. Ja üks pisikene asi veel: mina ei ole hea organiseerija ega ürituste korraldaja ning puuduvad ka eelnevad kogemused suurema ürituse korraldamisest. Kõige parem oleks mingi väike org-komitee vist moodustada ja siis asi ette võtta. Või mis? Ja muidugi peaks kõigi käest uurima, milline see üritus võiks välja näha. Nii et laduge oma mõtted lagedale. :-)
Homme sõidame ema ja õega maale vanaisa juurde jõule pidama. Loodan, et sel aastal tulevad paremad pühad kui viimastel aastatel on olnud. Rahulikumad, pingevabad ja meeldivad. Saab veidikeseks linnast eemale ja ehk ka korralikku talve nautida.
Mu kõige suurem jõulusoov ongi see, et teil kõigil oleks rahulikud, sõbralikud ja kenad pühad. Et keegi ei rikuks seda oma joomise või tänitamise, kurjustamise või ebasõbralikkusega. Et te tunneksite end oma pere, sugulaste ja /või sõprade ja kallima seltsis hästi, et ei oleks tülisid, arusaamatusi, solvumisi ega pettumusi. Minu jaoks on kõik see kingitustest palju tähtsam. See olekski parim kink. Pühadekallad ja -paid teile kõigile! Kohtume järgmisel nädalal! :-)
Näe, ikka seisab me kell… :-)
Eile näitas Multifilmiparun (ma panin tollele kenale noormehele, kes multikaid näitab, sellise nime tema vahva kuue pärast) jahikoer Ramsese seiklusi. Varsti lippan jälle Raeplatsile tänaseid multasid vaatama. :-) Ja veel: eile jäi raekoja kell seisma umbes 18.17 peale, ja ligi tund aega seisis. Praegu seiseab ülikooli raamatukogus üks kell, mitte sekunditki ei liigu edasi.
Täna käis Janno Tartus. Kolasime niisama Lõunakeskuses ja Zeppelinis, ajasime lobajuttu nagu alati. Ja Macis käisime, ta tegi meile Big Tasty eined välja (milline lahkus!). Mina ägasin jupp aega, sest kõht oli nii täis (arvan, et peamiselt limunaadimullidest). Vahva, et ta siin oli. Tundsingi, et olen kuidagi üksik siin Tartus. Nüüd on tuju heam. :-)
Ja veel – üks ideekene tiksub mu peas, eks tuleb ta siis välja lasta: mis oleks, kui teeks blogardite kokkutuleku? Ilusat kolmapäeva! :-)
Muumid on vahvad!
Sattusin veidi segadusse, kui blogi uut kujundust nägin. Mõtlesin, kas olen ikka õiges kohas; kas see on ikka see, mis varem. Aga kõik on korras ja õige. :-)
Lugesin päeval Muumitoru lugusid. Küll sealt leiab palju tarkusi! Soovitan soojalt mõni muumide raamat kätte võtta ja lugeda. Eriti mõnus on seda teha praegu, kui õues on talv ja külm ja lumi. Eks on seda igal aastaajal ja iga ilmaga hea lugeda, aga minul tekib see tahtmine alati talvel.
Olen natsa elevil jälle, amor vist möllab jälle, ega suuda mõtteid eriti koondada. Ometi pole selles midagi paha, hea just. Ainult et seosetu jutt tuleb, midagi olulist ega asjalikku ei oskagi kirjutada. Just antud hetkel olen ma õnnelik, või siiski pigem rahulik ja rõõmus. Ja ma naeratan. Ja meenutan sügist, kui olin masenduses ja Andris soovitas mul naeratada. Ja ma naeratsin, kui tuju nulli langes, ning läkski paremaks. Mul on niii hea meel, et ma siia seltskonda olen sattunud. Loen teiste bloge ja tuju paraneb. :-D
Naeratage ja maailm naeratab koos teiega! Teie naeratav Eva-Liisa :D
Jõul tuleb
Saatsin hulga jõulutervitusi täna, umbes 30 e-kaarti läks teele. Eks näis, kes mulle kaardi või midagi vastu saadavad. Ühe kaardi juba sain. :-)
Täna õhtul lähme Kristeliga endisele klassiõele sünnipäevale. Algul väike vein sünnipäevalapse juures ja pärast Püssikasse karaoketajaid kuulama. Mitte et mulle karaoke meeldiks, aga sünnipäevalapse soov on selline. Tegelikult tahaks Raeplatsil multifilme vaadata… Aga eks homme jõuab ka.
Ja ma jälle tunnen mõnusat, sooja, unelvat armuuima. See tunne lihtsalt tuli. Kuid ta võib sama kiirelt ka kaduda. Igatsen teda; tahan, et temagi tunneks minust puudust. Eh, ma jälle ninnu-nännu meeleolus. Kõiges on süüdi lumi! :P
Mõnusat lumesadu ja rahulikku jõuluootust! :)