Sini-lilla-roheline

Posted on by

See oligi liiga lihtne. Midagi pidi viltu minema. Ja läkski. Õnneks mitte bacaga seoses.

Hoopis minu endaga. Trummar viskas mu eile autoga Kristeli juurde ära ning kõik oli kena kuni ma autoukse pärast väljumist kinni lõin. Lõin nii, et parem nimetissõrm jäi vahele. Algul veritses pisut, kuid pärast paistetas üles nagu vorstike. Nüüd on mul kange, paistes ja tuikav nimetissõrm, ning küünealusel sinikal on pooled vikerkaare värvid esindatud. Kogu (parema)käeline tegevus on häiritud, õhtul ei lasnud valu magama jääda. Kui ma iga kord kooli lõpetades oma parema nimetissõrme ära lõhun, siis ma ei taha enam ühtegi kooli lõpetada.

Tund aega hiljem. Muidugi sain ma suure sahmaka paduvihma kaela ja olen märg nagu kala vees. Loodetavasti ei saa ma nohu. Muidu on vihm hea, peseb tänavad puhtaks. Kuigi Rüütli tänav meenutas rohkem Emajõge kogu selles hulpiva sodiga. Suurepärane ilm flirtimiseks, juhul kui sa mõne kena noormehega (või neiuga) koos üle lompide hüppad või samas kangialuses varju all oled. Ilm teab ja ühendab.

Valmis

Posted on by

Valmis sai. 46 lehekülge pluss 13 lehekülge lisasid. Mustad kaaned (Miks krdi pärast ma heledaid ei küsinud, vaid nendega leppisin?). Aitab! Ma lähen koju ja magan igavesti. Või nii kaua, kui üles ärkan.

Aga kus see vabanemistunne on?

Nad ei tea

Posted on by

Autoga sõitjad ei tea, kuidas kell kroon viiskümmend am ööbik laulda laksutab.
Või kui õitsev ja hästi lõhnav on vana õunapuu Pargi tänaval.
Või et tegelikult on ööd jahedad, mis siis, et kaubamaja termomeeter näitab 9 kraadi sooja.
Et kõik ei rutta reede õhtul klubisse pidutsema, vaid koju magama. Sest on joodud kaks tassi siidrit ja see paneb pea pisut ringi käima, aga vähemalt sai meeletult naerda (vt ka siia), ja et homme on palju näpuga järje ajamist raamatutes ja paberites.

Väsimus on minust jagu saanud, aga seepärast viimased asjatamised tegemata jää. Kohvi pole ma kolm päeva joonud, täna vist natukene joon. Selget silma ja kindlat kätt mulle!

P.S. Eile juba panin tähele, et mul parema käe närv või veresoon tõmbleb, Just pöidla ja nimetissõrme vahel. Küllap liigsest hiire ja klaviatuuri näppimisest.

Posted on by

Peaaegu, peaaegu. Kümme kahtlast kirjandusallikat kontrollida, tiitelleht, sisukord (homme aega küll), lisad, kokku keevitada. Parasjagu nii palju, et esmaspäeva hommikul köitma minna. Praegu lähen ma Foxiga siidrit jooma.

Segajad ja soodustajad

Posted on by

Juba kolmandat korda sõidab tuututav pulmarong botaiast mööda. Kas nad tõesti peavad just täna abielluma ja just siit mööda sõitma? Ja signaalitama, mis mind natukene häirib. Rohkem häirib pidev vappumine ja vibratsioon, mida autod üleüldiselt Laial tänaval tekitavad. Ja kerigu põrgu oma ideega muuta Lai tänav kahesuunaliseks ja ehitada Raudsilla asemele autosild!

Õnneks sajab täna vihma ja on muidu nigel ilm, mis aitab töösse süveneda. Ainult et… jalad saavad märjaks väljas liikudes (ülla-ülla, papud lekivad). Ja seda ka, et ma kannan taas mütsi ja sõrmikuid. Nii jahe on.

Tahtsin MSNi ka segajate hulka panna, aga nüüd meenus, et hoopis vaja online olla. Sest Arabellaga vaja konsulteerida ja nii. Ja Dakiga ka. Kes aitab tõlkida, kes keelepedetseda. Vot nii see lõpp läheneb.

Mis tehtud, mis veel teha

Posted on by

Arvuti on vähemalt neli korda kokku jooksnud. Joonist kopeerisin-kleepisin ka vähemalt viis korda tööse, enne kui õnnestus. Kirjanduse loetelu kontrollimiine käib täie hooga. Raske on mõne raamatu või raamatust võetud peatüki viidet õigesti panna. Ladinakeelsete taimenimede kontroll tekstis sai eile tehtud, täna tuleb lisad ette võtta. Siis veel sisukord (sellega saab palju jamamist olema), leheküljenumbrid, summary, kogu moos kokku keevitada… Ühe analüüsiga on ka veel nats kehvasti. Aga ma ei oska teha selliselt nagu juhendaja tahab! Bluffides ehk jah… Mis veel? Praegu ei meenu rohkem. Aga peaks. Kindlasti peaks.

Varahommikul

Posted on by

Ma ärkasin teisipäeval kell 11. Hetkel, mil neid sõnu kirjutasin, oli kell 5.08 kolmapäeval.

Väljas on juba valge, linnukesed laulavad. Ja ma pole silmatäitki maganud. Sest mõne tunni pärast pean ma juhendaja palge ette ilmuma ja peatüki esitama. Ma ei tüüta sind üksikasjadega. Endalgi on rohkem kui kõrini. Aga… anna andeks, et mu elul teist sisu ajutiselt ei ole. Liiga tüütu, liiga tuhat muud asja. Varsti saab otsa. 22. mai ja 1.-2. juuni ja 16. juuni on olulised lõpukuupäevad.
Vabanemine tuleb põgenev, ennasthävitav ja väljaelav. Palju und, Tallinn, palju muusikat ja tantsimist.
Ja muidugi inimesi, keda ammu näinud pole või üldse mitte.

Suur toomingas Tähe tänaval on õitsele läinud. Uimastavat lõhna on tunda juba mõne meetri kauguselt.
Peagi on kogu tänavanurk mahedasse aroomi mattunud. Öösel keset sõiduteed koju jalutada ja kopsud magusa droogiga täita – mida muud kevadelt tahta. Roosad unelmad tulevad tagasi mu juurde. Sirelidki teevad oma mutantõied lahti ning pakuvad võimalusi soovida mida tahes.

Nii kauaks, kuni kevad minuni jõuab, lasen silma looja. Kell on 5.24. Tere hommikust!

Ma ei nuta ämbrit täis…

Posted on by

On inimesed, kes suitsetavad, ja inimesed, kes kohvi joovad. Ja inimene/inimesed, kes saurusele pai teevad. Esimesse gruppi ma ei kuulu, teiste gruppi kuulun natukene ja kolmandasse kuulun täiega. Aga sakid segavad ja pai on kare. Ja siis on veel inimesed, kes on ilusad. Väidetavalt mul selles kategoorias probleeme pole. :D

Kui ma maikuu lõpus pealinna peaksin jõudma, tuleb kommikott kaasa võtta. Ei, ma ei hakka päkapikuks. Või noh, teatud moel siiski. Andrisele viin kommid. Ta mul sada ja üks asja korda teinud, parandanud, nippe jaganud, aidanud ja mida veel. Ilus tulevik, selline magus, kaspole?

Ma lähen enne koju, kui väga jahedaks muutub. Ma suutsin täna end liiga väheste riietega varustada. Minu puhul üllatav, kuna ma valmistun alati külmaks ilmaks ju. Aga tea, et Tartus liigub ringi üks eksootiline meesterahvas. Istus päev otsa kah instas arvuti taga, vahepeal vestles mõne õppejõuga ja pikemalt ühe kraadiõppuriga. Huvitav oli kuulata, sest inglise-hispaaniakeelne vestlus oli. Ja portugali keel pole sama mis hispaania keel. Vot igast asju sain teada. Headaega!