Kolmas päev nohuga kodus. Selle aja jooksul on mõndagi tehtud ja paar asja tegemata, ooterežiimil. (Jah, tunnen natukene häbi ka, et tegemata, kuid haigena pole mõtted just asjalike killast.)

Mõned (sh. mõttetud) tegevused haigena: koristada valikuliselt tuba, kasta lilli, teha süüa 2-3 kord päevas, pesta nõusid, praadida küüslauguleibasid, süüa küüslauguleibasid ja vaadata Eurovisiooni, juua teed, lugeda raamatut “Paljaks kooritud”, lugeda blogisid, kirjutada kirju, vestelda MSNis, kuulata muusikat, vaadata “Supernaturali”, taasvaimustuda Jaredist ja Jensenist, mõistatada alt Kotka keldrist kostuvat lugu, tohterdada end küüslauguga mitmel moel, nuusata, mittenuusata (jah, ka selles on küsimus), vaadata aknast paistvat kevadet, klikata kõiki blogides viidatud linke, kaaluda pühapäeva õhtul teatrisse minemist, mitte kanda ehteid ja lasta kõrvaaukudel võib olla kinni kasvada, naeratada heade sõande peale…

Palju jäi veel nimetamata, sest ei ole meeles või pole põhjust. Tore on, et haigena saab aega laiaks lüüa, ent kui teisega isegi kitsas, siis ajab veidi marru ka. Igastahes, terveks ma saan.

Aasta lõppeb töiselt, sest ega viimane minut enam ei küsi, kas tahad või ei taha. Peab ära tegema, mis tegemata. Õnneks on peaaegu valmis ka, paar puudust kõrvaldada, kontrollida, üle vaadata ja posti panna. Aruanne on asja nimi.

Seoses töise eluviisiga pole olnud mahti kokku otsida aasta jooksul teiste öeldud asju. Kokkuvõte enda jaoks sai tehtud. Seda poleks isegi vaja olnud, sest lõppev aasta on algusest lõpuni eredalt meeles, nii halvas kui heas. Pigem siiski heas, sest saatus otsustas parima ikka teise poolde jätta ;)

Niisiis: hommikul kontorisse, paar tundi tööd, siis poodi VT ja muu kraami järele, siis koju askeldama ja õhtuseid plaane pidama. Enne ei tea midagi, kui see käes on.

Ja muidugi siis see pisiasi ka veel, et mind “õnnistati” lõpuks ometi ka pisikese palavikuga. Olengi sel sügisel-talvel kahtlaselt terve püsinud :D

Põhimõtteliselt on mul täna kaheksas tööpäev jutti. Ja neli päeva on veel ees. Enne kui oma suva järgi magada saab.

Võimalik, et tuleb avada Iiri kohvi hooaeg. Nohu ja muud pahalased kipuvad salamisi nii minul kui töökaaslastel tervist ründama. Tavaline varustus selleks puhuks – mesi, sidrun, piparmünditee, mentoolisalv, paratsetamool – on olemas. Kuna ma nii laupäeval kui pühapäeval põhimõtteliselt terve päeva sügiseselt külmas ja värskes õhus veetsin, siis võiks Iiri kohvi soojendavat efekti täitsa proovida. Tavalisele teele vahelduseks.

Pühapäevasel pargipeol sai naljaviluks bändipoistele Jägerteed lubatud. Ainult et Jägermeistrit polnud. Ilmselt nõutakse see mult ükskord ikkagi välja. Võib olla isegi lähitulevikus. Kaugemas on see neil ehk ununenud. Pigem siis ikka kaugemas :D

Head uudised: ostsin halli soni ära (pea ei külmeta enam), arvuti sain parandusse sokutada (saab hakata normaalselt asju ajama), nädalavahetus möödus meeldivas emotsioonide joobes, seenenäitus on valmis seatud.

Lõpetan oma ee…. 14-tunnise tööpäeva ja rooman koju magama.

P.S. Lambavillane padi on lemmik: parasjagu pehme, parasjagu paks, lõhnab soojalt ja villaselt. Ühe vana padja saan nüüd kaissu võtta. :)