Kerge meelelahutus
Mind tahetakse meelelahutusega üle koormata. Vähe sellest, et ma jaanuari jooksul juba mitme kuu jagu seltsielu olen elanud, ei paista lõppu veel tulevat.
Hetkel meelitab T. mind Jägermeistrit jooma (mida ma niikuinii teha ei saa) ja filmi vaatama.
Homme ma lähen Genialistide Klubisse Chupacabrat kuulama.
Kristel ootab mind külla. L.-le lubasin juba ammu külla minna.
Nii palju siis minu ma-ei-tee-mitte-midagi nädalavahetusest. :)
Mõistetamatu, kuidas see juhtus ja üleüldse võimalik on praeguse kohustustetempo juures, kuid rõõm raporteerida – mul on tekkinud seltsielu. Jaanuarit on tänaseks olnud 19 päeva. Neist 8 päeval-õhtul olen ma kellegagi kokku saanud või väljas käinud. Täitsa palju, ma ütleks. Olen käinud
Arabellaga Pierre’i kohvikus ja kinos filmi „Eragoni” vaatamas,
T.-ga Truffee kohvikus,
Kristeli ja Anksiga Õlletares,
T.-ga autopesulas,
Kristeli ema sünnipäeval ning Kristeli ja Fransaga Õlletares Sulot kuulamas (ihhiihhii),
T. juures filmi vaatamas,
Kristeli ja Anksiga Pattayas,
Liisiga Werneri kohvikus.
Siia saab liita veel paar põgusat kokkusaamist sõbrannadega, pika telefonikõne Foxiga, MSN-vestlused, blogide lugemise (sest see on ka suhtlemine), kursaõe jänku eest hoolitsemise.
Lisaks olen jõudnud käia loengutes, seminarides ja praktikumides (kui päris ausalt öelda, siis mõned loengud on vahele jäänud), koosolekutel, arsti juures, ringitunde anda ja veel 37* kohas.
Kahjuks ei ole ma ikka veel leidnud aega Tallinnasse minekuks. Silja kutsus mind Bullfrog Browni kuulama ja Daki Hoia-keela õhtule.
Ootamas on tänaõhtune käik klubisse Maasikas, lisaks veel paar üritust jaanuaris, kuhu minna tahaks. Kuhu ma jõuan ja kuhu mitte, on suur küsimus.
Elame-näeme. ?
* 37 on suvaline arv.
Ma nägin Seda Poissi taas. Eilsel Genialistide kontsertil. Oli äratundmist, naeratusi ja noogutamist, isegi samal ruutmeetril tantsimist, aga… mitte ühtegi “Tere”. Ei minu ega tema poolt. Ma kirun end jälle, et julgust kokku ei võtnud, ja võimalust, kusjuures suurepärast võimalust, ei kasutanud. Nagu näha, magav kass šampust ei joo. Neljas kord on kohtuseadus?
Kontsert ja klubiõhtu olid muidu lahedad. Lõbus rahvas oli koos, välja arvatud mõned natuke liiga joobes isikud. Retro oli hea, tantsisin nagu suutsin. Sisekliima oli kui saunas. Kui lõpuks Genialistid lavale astusid, avastasin end Selle Poisi selja tagant. Ta rokkis sajaga. Ta oli armas ja lahe. Ma olin talle lähemal kui kunagi varem… ikka ei midagi. Mõtlesin kümmet ja üht moodust, kuidas temaga jutule saada. Vahepeal tuli tahtmine teda lihtsalt kallistada. Ent see oleks ta ära hirmutanud, kindlasti kohe. Ah, ma ju tahtsin peost kirjutada!
Noh. Retro tuletas natukene kaugemaid aegu meelde, seal hulgas Püssikas käimisi ja Foxiga rokkimisi. Genialistid olid endiselt head. Lühikeseks jäi nende etteaste, kuid kaifi sai kätte. Head teile, poisid! Mul pole ikka veel kõrini, kuigi see oli juba (või kõigest?) neljas kord neid sel aastal kuulamas käia. Pea ööpäev hiljem ma ümisen ainult nende viisijuppe.
Mis veel? Läbi kesklinna koju lonkides tegin peatuse kuuse juures. Lugesin laste jõulusoove. Hinge läks üks väikese printsi teemadel kirjutatud soov. Ma käin seda pea iga kord lugemas, kui kuuse alla satun.
Keset Küüni tänavat lasin liugu (3.30 am). Tead ju küll seda valget joont, mis eraldab kõnniteed rattateest? Väike härmatis oli selle piisavalt libedaks muutnud, et ma seal pikki vastlaliuge teha saaksin.
Seda ka, et kaotasin kõrvarõngataguse ära. Õnneks mitte ehet ennast. Ja lava ees rokkides kargas üks meesisik nii hoogsalt, et maandus kaks korda mu paremale jalale. Valusasti. Tulemuseks on natuke paistes ja sinine suur varvas. Aitäh siis, eks ole!
Selline ma siis nüüd olen: natukene torisev õnnelik ja Selle Poisi järele õhkav. (:
Taaskord külastas Fox Tartut. Eile sain tema ja ta sõpradega kokku.
Meil oli sõbrapäev, sest Fox kinkis oma kallitele sõpradele pildiraamatu. Ainuke meeshing seltskonnas ei suutnud isegi selgituste järel aru saada, miks Fox need kingitused tegi. Kõhud kõveras, lugesime neisse kirjutatud pühendusi. Mis siis, et käekiri on Foxil nagu on, soovid tulid südamest.
Fox ei suutnud vastu panna interneti-kiusatusele. Seepeale ütles K. niimoodi.
Mängisime Eestimaa-mängu. Meeletult “tarkust” sai jagatud, näiteks lambad on ainult emased, isane lammas on orikas ja isane kits põder. Hullumeelselt lärmakad ja vaimukad tudengid. Muhhaahhaahaa!
Vanad head tudengiajad tulid meelde. Nagu polekski paari aastat vahel olnud, mis meie seltskonna mööda ilma laiali pillutanud. Fox ütles juba aegu tagasi, et õige sõprus on siis, kui kohtudes jätkatakse sealt, kus eelmine kord pooleli jäi. Nii see on alati olnud ja nii ka jääb.
Kiire ülevaade möödunud nädalast on selline…
Möödunud kolmapäev. Fox käis Tartus eksamit tegemas. Õhtul saime kokku, sõime salatit, jõime khm… viint, käisime ööklubis. Esinesid DJ-d ja Vennaskond, tantsisime. Öösel sadas lund. Koju jõudsin kell 3.
Möödunud reede. Silja käis Tartus. Wildes esines The Soul Hustlers ehk DJ Hereill (mu lemmik-DJ nüüdsest) ja Alaska Gavin Kalan (ka uus lemmik). Jämmisime mõnuga, tantsisime natukene. Pärast läksime neljakesi Zavoodi, mis meenutas Musta Augu põhja – kõik inimesed olid sinna sattunud. Istusime baarileti ääres, ajasime juttu omavahel ja võõrastega. Mina ostsin parema ligipääsetavuse tõttu ühele kenale mehele ja ühele sassis juustega kutile jooke-suitsu. Teenisin sellega 10 krooni jootraha. Sassis juustega kutiga olin sunnitud veidi amelema, sest möödasaaliv rahvas pressis peale, kui ta muga juttu ajas :P Enne kella 5 tulime Siljaga tulema. Uni oli hea. Laupäeval saatsin Silja bussi peale, mis ta koju viis.
Nädalavahetus. Magasin ja olin unine ja üritasin õppida. Vaatasin, kuidas tähed tantsivad. Ilusasti tantsivad.
Teisipäeval oli mul paha olla. No ei tundnud end sugugi hästi. Õppida seepärast ei saanud eriti. Täna oli magistrantuuri esimene eksam. Ei läinud hästi, sain E. Oleksin suutnud palju parema hinde saada. :( Nüüd mossitan ja ei taha mõeldagi, kui palju asju mul vaja on teha. Nii koolis kui tööl. Olen väsinud ja tahan ainult lumehanges magada…
Reede õhtul läksin L.-le maale külla. Pudeli veini, paki krõpsude ja dipikastmega varustatuna läksime edasi ühe tema naabrinna juurde. Seal toimus nö. mtü koosolek. Nad kahekesi tegid mtü, kuhu mindki kutsusid. Käsil oli esimese projekti koostamine. Istusime põrandal, limpsisime veini ja lasime mõtetel joosta. Hästi ja kaugele jooksid need mõtted. Kui vein otsa sai, avasime šampuse ja arutasime edasi. Isegi tormist tingitud elektrikatkestus ei seganud meid. Küünlad põlema ja arutelu kestis hoogselt kella veerand kaheni öösel välja. Uni oli sügav ja magus nagu olema peab.
Hommikul kiusasime T.-d muusikaga: kuulasime muudkui Ursula uut plaati, mis T.-le sugugi ei meeldinud. Lõpuks andsime alla ja panime Dagö peale. Viineripirukaid sai terve plaaditäis küpsetatud. Kohvi jõin kaks tassi, lihtsalt niisama. Külamehed läksid tsiklitega sõitu, mina ja L. tulime linna. Sellega kahjuks mu meelelahutuslik osa sai läbi, sest ees ootas õppetöö… ja seda on veel ja veel.
Küsimusvõistlus on edukalt selja taga. Võistkondi oli just parasjagu ja nalja sai ka. Täna õhtul lähen veel Genialiste Sõbramajja kuulama ja naudin kaelakaardi olemasolu häid külgi, st prii sissepääsu. :D
Tartu Keskkonnahariduse Keskus osaleb sügispäevadel üritustega, kuhu lisaks üliõpilastele on oodatud kõik huvilised.
Looduse teemaline viktoriin Küsimusvõistlus
18. oktoobril kell 18-19.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis, Kompanii 10.
Kui soovid oma „rohelisi“ teadmisi täiendada ja demonstreerida või lihtsalt meeldivalt kolmapäevast õhtut veeta,
• pane kokku vahva võistkond (3-4 liiget) ja
• võta osa meelelahutuslikust looduse- ja keskkonnateemalisest viktoriinist.
Parimatele auhinnad!
Võistkondadel palume eelnevalt registreeruda telefonil 7366 120 või e-posti aadressil info@teec.ee.
Prügi kunstiks
19. oktoobril kell 17.30-20.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis.
Kui soovid oma kätega meisterdada taaskasutatud ja looduslikest materjalidest huvitavaid kunstiteoseid, oled oodatud meie kunstiõhtule.
Tule meisterda paberlilli, ehteid, kivilepatriinusid ja muid põnevaid asju kunstitoa taaskasutuse ja looduse nurgas. Abi ja asjalikku nõu saab juhendajatelt.
Kaasa võid võtta oma vanu asju: kinkepabereid, pakendeid, klaaspudeleid ja –purke, kingakarbi, nööpe ja aukliku lemmiksärgi.
Kui märkad tänaval vedelemas mutrit või muud potentsiaalse kunstiväärtusega eset, korja üles ja võta kaasa. See on Sinu võimalus tegeleda leidkunstiga.
Kui Sul pole midagi kaasa võtta, leiad põnevaid materjale ka kohapealt.
Anname oma vanadele asjadele uue ja ilusama elu!
Lisainfo siit või Eva-Liisalt (küsi julgesti kas kommentaarides või evuliisa@hotmail.com).
Hea on see, et ma eile Kristeliga kokku sain. Hea on see, et me koos raeplatsil pingi peal istusime ja tuttavaid nägime, R.-i ja M.-i. Hea on see, et me nendega juttu ajasime. Hea on see, et soe ilm oli. Hea on see, et me Hilpharakas käisime, ma avastasin karmnunnusid T-särke ja Kristel sai uued kõrvarõngad. Hea on see, et me nalja viskasime* ja ma taas naerda kõkutasin. Hea on see, et ta viitsis minuga üle jõe ja tagasi kõmpida. Hea on see, et me toredat kutsut nägime. Hea on see, et “ööbik öögib köögis” on naljakas fraas. Hea on see, et mul heam sai.
——
* Tibi heleroosas võrktopis, nibud täitsa paistavad. Tibi räägib tuttavatega, nii nais- kui meessoost on neid tema ümber. Tibi tuleb kohvitopsi ära viskama, prügikast on meie lähedal. R. vaatab tibi nibusid. Tibi saab sellest raudselt aru, et kõik jõllavad neid, aga ei tee väljagi. Me kolmekesi lõõbime, aga ma ei ütle, mis me ütlesime.
* Kaks dressides väljamaallaste moodi meest kantseldavad pisipõnni. Üks neist lükkab käru, teine hopatab pisikest. “Vaata, need on raudselt geivanemad!” Meestega liitub neiu, aga mehed ikka tegelevad lapsega edasi. “Need on ikkagi geivanemad ja see naine on surrogaatema.”
Laupäeva ennelõuna leidis mind kollasest bussist, mis suundus Tallinnasse. Linn oli nagu alati: kirju, sagiv ja liiga palju. Kondasin tavakohaselt kaubamajades ringi. Hea, et Mikk tööl oli. Ta lubas mul istuda rohelisel täispuhutaval tumbal, kuid mul tekkis seal väikeseinimese tunne. Aga ta ise oli toredam nagu alati. (:
Ka Silja jõudis linna ning minutiks toimus blogijate kokkusaamine. Me otsisime pargis kohta, kus istuda. Lõpuks ka saime. Milliseid kujusid seal nägi! Ja ma ei mõtle selle all monumente, vaid päris inimesi. Ja tuvid olid muidugi ka. Ja trepi peal oli Mäki kandik, mis oleks sobiv küpsisetordi tegemise jaoks. Kusjuures – Silja ongi selline, nagu on. Hea ja tore tüdruk.
Seejärel ootas meid sõit Kaliimirebase punases autos Arni sünnipäevale. Mõned vanad näod, mõned uued näod. Targad jutud, mis tekitasid minus kohati tunde, et elan liiga kitsas maailmas. Et nii palju on veel teada, aga mina ei tea, et seda kõike on võimalik teada. Nüüd ma sain natuke rohkem teada. Ja Kuriloom on tegelikult ka olemas. Koerahääled magamistoa ukse tagant on päris, mitte lindistatud. Aitäh Arnile ja Katile lahke vastuvõtu eest!
Pühapäeva hommikul ärkasin pärast normaalset und ühe mäe ühes paneelikas. Võõras kohas on isegi minul unega probleeme, kuid seekord mitte. Eks õe juures on ikka kodusem kui mujal. Pärastlõunal ootasin keset munakive ja turiste Arabellat. Läksime šokolaadikohvikusse ning hellitasime end parima šokolaadijoogiga. Nii õdusat kohvikut pole kuskil mujal (Rakvere Art Cafe jääb teisel kohale, tegelt). Kell 17 startis rong, et vahelduva tempoga ja pisukese hilinemisega meid kodulinnadesse tagastada. Tartu võttis mu vastu vihmamärja asfalti ja vaimuga.