Täitsa oma elu ja tuba
Kuna blogi kaudu olen juba kahel korral kodu leidnud (ükskord lausa koos Naabripoisiga), siis miks mitte ka kolmandat korda proovida.
Soovin üürida Tartu kesklinnas või selle läheduses 1-2-toalise korraliku korteri. Olemas võiks olla WC, dušš, pesumasin, köögimööbel (sh. külmkapp, pliit) ja natukene mööblit (nt voodi, riidekapp). Üür ja kommunaalid võiksid olla mõistlikud. Soovin leida kodu pikemaks ajaks.
Pakkumised võib saata evuliisa[ät]gmail.com.
Tänan tähelepanu eest!
Jah, rikun ilusat eesti keelt. Elusegadus või segadus elus, ma ei teagi, kumb variant õigemini mu seisundit edasi annaks.
Kevadel ponnistasin, et saaks lõpuks ometi ülikooliõpingutega ühele poole. Saingi! Lootsin, et sügisest algab stabiilsem periood, sest:
Muu elu (hobid, sõbrad jne) sinna juurde, muidugi. Mis siis viga, eks?!
Võta näpust!
Novembriks on vaja leida uus elukoht. Hetkel pole midagi sobilikku leidnud. Tahaks juba kauemaks kuhugi paigale jääda. Iga kolmveerand aasta tagant kolimine on tüütu.
Tööd veel jagub, vähemalt selleks hooajaks on projektid olemas. Loodan, et ka järgmisel aastal suuri projekte on, et inimlikku tasu teenida.
Lisaks mõningane arusaamatus inimsuhete tasandil. Mitmel rindel on ilmnenud inimeste eriarvamusi ja seetõttu ka teistsugust käitumist, mis tekitab natukene pahameelt ühel ja teisel pool. Jah, võiks juba nii elukogenud olla, et olla teadlik inimeste erinevustest ja sellega arvestada. Ent me kõik teeme vigu. Tore on, kui nendest õpime, mitte neid ei korda. Ma püüan, tõesti püüan oma vigadest õppida, kuid näib, et kõigist vigadest korraga üle saada pole võimalik.
Segadus oli ka mu töölaual. Täna jäingi kauemaks kontorisse ja sorteerisn paberid ära ja püüdsin nad ka tähtuse alusel järjestada. Loodan, et vähemalt tööasjadega tegelemine nüüd edeneb. (Mhm, jälle tööjutt. Paraku pole mu töö lihtsalt kellast kellani töö, vaid teatud mõttes elustiil.)
Veel üks asi – tulge laupäeval, 25. septembril latiinotantsu workshop’i! Täpsem info www.danceandtravel.ee. ;)
Septembrikuuga algas mu viies aasta õpetajana. Ise ka ei usu. Ent mu (vähemalt teiste silmis) eduka töö tunnistuseks on koostöö edasiarendamine ühe kooliga ja ka veidi suurenev õpilaste arv. Tuleb pingutada, et sellist tunnustust ka väärt olla.
Esimene september möödus Tarkusepäeval Madagaskari sisiprussakaid demonstreerides ja julgematele pihku pistes, digiluubiga elusloodust uurides, mänge juhendades ning 51 meetri pikkust torti valmistades ja süües.
Tollele päevale heitis paraku varju ootamatu uudis, et võib olla üsna pea tuleb taas asjad pakkida ja kolida. Läks luhta mu kaunis plaan praegusesse korterisse pikemaks ajaks elama jääda. Mul on kahju siit minna, sest see on täitsa kena ja mõnus koht. Hetkel tundub, et paremat ja sobivamat kohta leida on keeruline. Igal juhul võtab see aega.
Nii et kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi või midagi, oleks tore leida kena kohake, kuhu kauemaks ajaks ankrusse heita.
Eks näis, mis ja millal tegelikult saab. Pidetu tunne on lihtsalt.
Daki postitus Külmunud roheline tõstatas ka minu jaoks olulise küsimuse, millele polnudki neil pakastel päevadel ise mõelnud. Hakkasin meenutama oma tavalist päeva eelmisel talvel ja sel talvel enne suurt käredat külma. Ja kuidas saaks selle karmi ilmaga oma rohelist südametunnistust kiusamata hakkama saada.
Oma tavapärastes tegevustes ei suutnud ma muid suuri muutusi tuvastada, kui iga päev bussiga tööle ja koju sõitmine, soojemalt riietumine ja mingil määral ka rohkem söömine. Kahjuks ei tulnud ühtegi erilist säästunippi pähe. Midagi uut lisaks teada-tuntule on raske soovitada.
Tavaliselt lähen tööle jala või viskab Bobik mind autoga ära. Nüüd olen hakanud rohkem bussiga sõitma. Kui bussi tuleb 10 minutit või kauem oodata, siis eelistan kiires tempos jala minna. Ei taha pikalt seistes külmetada. Kuna viimasel ajal on tööpäevad 10-tunnisteks veninud, siis koju eelistan bussiga sõita.
Mitte ainult külma ilmaga, vaid ka muul ajal võiks küüti pakkuda oma naabritele, tuttavatele või töökaaslastele, kellega igapäevased marsruudid kattuvad.
Kütet ma siin korteris ise reguleerida ei saa, seega tuleb vastavalt vajadusele kanda villaseid sokke ja kampsunit ning magada kahe tekiga. Kirjutuslaua nihutasin radiaatorist kaugemale, et soe õhk paremini ringlema pääseks. Küünlaid ka põletan tihti. Plastikakende servadest kaob veerant ja toa õhk tundub ka soojem. Muidugi tuleb ka talvel tuba tuulutada!
Need, kes saavad ise kütet reguleerida, võiks selle keerata optimaalseks ning kanda kodus soojemaid riided. Ei pea küte maksimumi peal olema ja poolpaljalt ringi lippama. Ja vannitoa põrandaküte ei pea ka kogu aeg huugama. Ühikas elades lülitasin põrandakütte sisse natuke aega enne pessu minekut ja pärast välja. Polnud häda midagi.
Elektrit tarbin vist enam-vähem sama palju nagu ikka, kui mitte vähem. Esiteks pole mind mingitel perioodidel eriti koduski, teiseks vaatan osasid saateid, sarju ja filme viimasel ajal Bobsiga koos (kahe teleka asemel mängib üks).
Soojemalt riietumine on vist nii tavaline, et sellest pole mõtet rääkida. Küll aga tahan öelda, et põhimõtteliselt olen otsustanud edaspidi oma riided hankida taaskasutuspoodidest ja täikadelt. Mitte 100%, kuid nii palju kui võimalik. Mingeid riideesemeid ja jalanõusid eelistan siiski uutena soetada. Suurem osa kleite ja kampsuneid on mul just nimelt taaskasutusest.
Veendunud omnivoorina söön talvel vist veidi rohkem liha kui tavaliselt. Jah, see pole väga keskkonnasõbralik tegu, kuid arvan, et põhjamaises karmis kliimas saab just segatoidust vajalikud ained kätte. Pluss mu kalduvus madalale hemoglobiinitasemele on see, miks liha vajalikuks pean.
Mida pakasel talvepäeval teha, et oma rohelist südametunnistust rahustada? Mõned mõtted.
Et sooja saada, tuleb keha liikumises hoida. Kui talisport ei ahvatle, siis askelda toas. Tee suurkoristuspäev (mida muud ma soovitada oskan, eks?) või keksi muusika saatel mööda tuba ringi. Kui sa tervet kodu maast laeni koristada ei viitsi, siis tee vähemalt oma riidekapid ja -sahtlid korda. Ehk leiad midagi, mida talvel hea kanda. Eraldi pane need riided, mida sa enam ei kanna, kuid saaks pakkuda kellelegi teisele. Ses osas leiad rohkem infot siit.
Põleta küünlaid. Kasuta tühje pudeleid, vanu tasse või klaase küünlajalgadena. Natuke annab sooja juurde ja on romantiline ka. Ja võib olla pole siis elektrilampi vajagi ;)
Kui askeldada ei viitsi, siis poe tekkide alla sooja ja loe raamatuid, mis ammu riiulis oma järge ootavad. See aasta on kuulutatud lugemisaastaks.
Külma ilma pluss on samuti see, et viirused ja bakterid ei levi nii usinalt.
Üks jõulusoov on küll. Tahaks uut kodu.
Tahaks kohta, kus kaks tuba ja köök. Seal võiks olla hubane, soe ja kena. Natuke mööblit ja köögitehnikat (külmkapp, pliit) oleks pluss. Korralik WC ja vannituba ka võiks olla. Ja võiks asuda väikse jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Mõistliku hinna eest.
Ei tahaks sipelgaid, hiiri, tuult läbi laskvaid seinu ja aknaid, lällavaid naabreid.
Kaasa koliks toreda naabripoisi ja mõned asjad. Peame puhtust ja läbusid ei korralda (piirdume viisakate veiniõhtutega).
Kui saad mu jõulusoovi täita või tead kedagi, kes saaks, siis palun saada kiri evuliisa[ät]gmail.com. Aitäh!
On hea ja rahustav, kui midagi korda ja selgemaks saab. Isegi, kui see kõigest tuba on.
Natuke tolmu pühkida, natukene asju sorteerida, natukene mööbeldada ja natukene juhtmeid teipida – sellest piisab, et tuba värskem välja näeks.
Samal ajal sai pea liigsetest mõtetest tühjaks. Ent pole “hullu” – hakkan varsti tööasjadega uuesti mõtteid hõivama. Mis teha, kui september nagu üks lõputu tööpäev on. Kõik algab eriala valikust.
Kui on olemas suur voodi, saab seal pool elu elatud. Tsiteerin anonüümset inimest: “Söödud, õpitud, filmi vaadatud, juttu aetud (lühike), keppi tehtud (pikk)”.
Mul ei ole suurt voodit.
Ongi otsakorral. Nii pakkimine kui ka aeg. Aeg, mis veel ühikas veeta jäänud. Oma esimeses privaatses elukohas.
Toatäis mälestusi: häid, väga häid ja suurepäraseid. Halbu vähe, näpuotsatäis.
Teadmine, et saan ise hakkama.
Edasi liikunud mina: uuem ja säravam isik.
Ja nii palju veel…
Eluülikooli kursuse “Harjutusi iseseisvaks eluks” on edukalt läbitud. Tudeng jätkab õpinguid kursusel “Harjutusi teistega koos elamiseks”. Irw.
Väga hea aasta oli. Mingis mõttes uus etapp on ees. Mitte ainult uue toa ja asukoha ja toreda korterinaabri (elagu Bobs!) saamise pärast, vaid üleüldiselt. On muutusi, mis johtuvad kolimisest tulenevalt. Minus eneses.
Vot.
Arvuti kinni, juhe seinast välja ja uude kohta. Täna öösel magan veel ühikas, võib olla joon tassi kohvi kahel rõdul, mis ümber nurga, ning põletan viimased küünlad.
Peamiselt Bioneeri näpunäidete järgi. Tõstan kraami külmkapist välja, tõmban juhtme seinast välja, jätan külmkambriukse ja külmkapiukse lahti. Sulavee kogumiseks sätin juurviljakasti riiulile otse sulaveeaugu alla. Nii see kapp sulab, kuni jää kadunud.
Puhastamiseks kasutan kogunenud vett, kuhu sortsutan veidi äädikat sisse. Selles vees niisutatud pehme lapiga tõmban kapi üle nii seest kui väljast. Siis lasen korralikult kuivada. Muidu hakkab jälle hallitamine pihta, kui niiskus sisse jääb.
Kui kapp puhas, laon kraami tagasi ja pistan juhtme seina. Lihtne.
Panin külmkapi eile õhtul sulama. Jälle oli märkimisväärne hulk alkoholi see, mis sai välja tõstetud. Ei, ei, ära saa valesti aru! Sellele on lihtne selgitus: sulatan külmkappi tavaliselt siis, kui seal toidukraami eriti pole. Seega ongi peamiselt alkohol, mis seisab mul aegu. Hetkel punavein ja šampanja.
Muidugi hakkasid veed tulema siis, kui magama läksin. Nii et aeg-ajalt oli segavat solinat ja sulajää kukkumist kuulda. Naljakas oli :D
Võib olla sa mõtled, miks ma seda räägin. Lihtsalt. Et kogemust jagada, et end tublina tunda (mul pikaajalisem suurpuhastus käsil), et midagi kirjutada. Ja noh, ma olen sellises tujus, et külmkappi puhastamisest kirjutada.
Pesu pestes tuli hea idee, kuidas lapsevanemad võiksid lapsi kodustes majapidamistöödesse kaasata ning samal ajal ka neid natukene harida.
Pesumasin lahutab alati sokipaarid, mistõttu tuleb pärast sokke sorteerida ja leida õige paariline. Selle võib olla tüütu tegevuse juures saabki rakendada lapsi. Pakun välja, et see võiks sobida koolieelikutele ja ka I kooliastme õpilastele. Laps võiks osata kaks sarnast eset ära tunda ja neid paari panna. Mänguline ülesanne olekski leida igale sokile sobiv paariline. Et asi veel harivam oleks, võiks laps iga sokipaari puhul seda kirjeldada: värv, muster, kujundid või kujutised sokil, pikkus, õhuke/paks jms. Sedasi õpib laps omadussõnu, leidma sarnasusi, põhjendama valikuid. Ema või isa saab samal ajal ära sorteerida/triikida/… ülejäänud pesukuhja. Pealegi saab sedasi edendada kodust töökasvatust.
Kui keegi on midagi sarnast juba teinud või nüüd katsetab, oleks huvitav tagasisidet saada. Et kas toimib ja kas lapsele meeldis ja muud sellist.
(Jah, pedagoog lööb välja, sest magistan* parasjagu.)
– – –
Ise pesen pesu tavaliselt õhtuti. Kui juhtun sel ajal mõnd telesaadet või filmi vaatama, siis saab reklaamipause mõnusasti puhta pesu silumise (mul pole triikrauda) ja kokku voltimisega sisustada. Sokkide sorteerimisega muidugi ka.
(Mulle meeldib pesu pesta. See on majapidamisega seotud tegevuste topis umbes kolmandal kohal pärast ahvatlust-sõltuvust uut voodipesu ja käterätikuid osta. Ma veel ei tea, mis teisel kohal on, aga vahe on vähemalt nii suur.)
* Magistama tähendab magistritööga tegelema.