Raamaturiiulid

Ükskord kirjutas Daki oma raamaturiiulist ning küsis, millised on teiste riiulid ning mis süsteemi järgi keegi raamatuid riiulisse sätib. Kuna ma olen veetnud neli pikka päeva oma kodu koristades ja ümber seades ning eile oli juhuslikult fotokaamera käepärast, tegin kaks klõpsu oma riiulitest.

K0smosenurgal on uhke ja tervet toaseina täitev riiulite-kirjutuslaua kompleks, mida küll tervenisti pildilt ei näe. Mõlemal pool akent on riiulid ning seinast seina lauapind. Piltidele pole isegi terve riiulipüstak ära mahtunud, kuid peamine osa ikka.

Vasak riiul.

Vasakusse riiulisse tõstsin erinevatest sarjadest pärit ilukirjanduslikud raamatud. Mõni ühekordseks, mõni ka mitmekordseks lugemiseks (pildi peal ülevalt teine riiul). Sealsamas on ka kingituseks saadud mõtetekogumikud ja pisikeses formaadis raamatud.

Järgmisel riiulil on erialane kirjandus loodusest, rohelistest eluviisidest, pedagoogikast ja muud käsiraamatud.

Kõige alumise riiuli ühes servas on mõned kokaraamatud ja isegi kolm laulikut, mida olen alles hoidnud, sest äkki satub laulupeole. Ja kaks poolikut koorelikööri.

Parem riiul.

Parempoolses riiulis on Petrone Prindi ja Daki raamatud ning Pegasuse väikse sarja raamatud (mu lemmikraamatusari).

Lehvikuga samas reas on suureformaadilised, kuid samas head ja olulised teosed. Näiteks Marie Underi luulekogumik ja Pet Shop Boysi kataloog.

Suure koristamise käigus otsustasin ka oma filmi- ja muusikaplaadid kastist riiulisse tõsta, et need rohkem silma all oleks ja ma neid tihedamini mängiks.

Kõige alumisel riiulil on nö. kontoritarbed.

Loodan, et riiulid saavad jätkuvalt täiendust, sest värvilist raamaturiiulit on märksa toredam vaadata kui pooltühja.

Kuidas ma veimevakka tegin

Esmalt kuulsin uudist Kreenholmi vabriku sulgemise kohta.
Seejärel oli Tartu pood mõnda aega suletud, kuid avati taas – lõpumüügiks.
Vaatasin üle oma senised (peaaegu täielikult) Kreenholmist ostetud voodipesu, käterätikute ja muude kodutekstiilide varud ning tegin nimekirja asjadest, mida ma veel tahaksin.

Täna läksin osturetkele. Uudis Kreenholmi poe sulgemisest üle linna levinud ning kaubavalik väheneb päevade ja tundidega, nii et kõiki soovitud tekstiiltooteid enam saada polnudki. Poole tunniga suutsin siiski välja valida meelepärased asjad: must-valge voodipesukomplekt (lina, tekikott, kaks padjapüüri), tumepunane lina ja padjapüür, kaks triibulist padjapüüri, kaks kirjut saunalina, kaks käterätikut ja väikse punase laualina. Vaatamata jäid veel köögirätikud ja muud köögitekstiilid, mis on kenad ja värvilised. Varusin varusid nagu nõuka ajal inimesed seda tegid või siis kenamalt öeldes – tegin veimevakka. Varasemast on mul umbes viis voodipesukomplekti ja hunnik asju veel, seega on korralik koduperenaise varustus olemas :D

Kas ma juba ütlesin, et mulle väga meeldib Kreenholmi toodang? See on tõesti kena ja kvaliteetne, neil oli palju värvilisi voodipesusid ja rätikuid ja… Mulle ei meeldi valge voodipesu, seepärast oligi nii tore neid värvikirevaid voodipesusid valida. Poes asju valides ahastasin, et oleks ikka pidanud varem minema, näiteks tumepunast ja -sinist satiinist voodipesu ei saanudki… Igal juhul aitäh Kreenholmile ja loodan, et ta tõuseb kunagi fööniksina tuhast!

Kes on saamatu?

Mõni mammi võib ju arvata, et naised ei peaks “meestetöid” oskama, kuid siis saabki sinust saamatu naine.

Lisaks kruvide keeramisele, lambipirnide vahetamisele ja torude puhastamisele sain ka tolmuimeja parandamisega hakkama. Kaks nädalat tagasi lakkas tolmuimeja lihtsalt töötamast ja ma ei osanud arvata, miks. Vahetasin tolmukoti ja puhastasin filtreid, kuid masin ikka tööle ei hakanud. Täna otsustasin asja lähemalt uurida. Seekord masin läks tööle, kuid ei imenud. Natukene uurimist ja puurmist ning vastus oligi käes – voolik oli kitsamas üleminekukohas kassikarvu ja muud sodi täis. Natuke grilltikuga urgitsemist ning masin imeb nii, et lausa lust tolmu võtta!

Nii et saamatu kohe kindlasti mitte ei ole.

Kuidas elektrit säästa?

Postimehe (01.03.2011) arvamusloos “Raskeid rahapakkisid siiski silm ei näe” Argo Rosin selgelt välja toonud mõned soovitused.

Kõige otstaerbekam on praeguste hindade juures nihutada oma tarbimist soodsamale kellaajale; kasutada fotoelektrilisi päikesepaneele koos elektrisalvestitega piirkondades, kuhu elektrivõrguühenduse rajamine pole majanduslikult otstarbekas; eelistada leedlampe, mis on kulutõhusamad.

Nendest soovitustest saan hakata kasutama kaht. Eks tuleb neid lihtsamaid säästunippe ka lisaks kasutada. Vaatab, kas märtsikuu elektritarbimine väheneb võrreldes veebruariga või ei.

Kõik on täpselt nii, nagu peab

Tegus nädal on toonud uusi tuuli. Ka tuisku, mis lund teravalt vastu palgeid peksab. Seda enam on hea meel, et on koht, kuhu tulla. Kodu, kuhu tulla. Panna selga taga uks kinni, öelda kassidele “Tere!” ja askeldada just nii, nagu viitsimist on.

Kodus on nii hea olla, et ma olen sel nädalal loobunud kolmest kutsest peole minna, üks neist oli lausa kutse ballile. Ei viitsi, tahan kodus olla. Silmast silma suhtlemisest olen ka väsinud, telefongi hääletul režiimil, sest ei jaksa otse suhelda.

Hea nädal on olnud. Mitte ainult nädal, vaid kuu. Olen nii mõndagi korda saatnud ja nii mõnegi ootamatu uudise suutnud rahulikult vastu võtta. Ma püüan mitte muretseda, vaid leida sobilikke lahendusi. Kui miski on kehvasti, tuleb leida moodus seisu parandada. Tunnen end selles osas rahulikumana kui varem ja looturikkana, et suudan samamoodi ka edaspidi toimida.

Leppisime Arabellaga kokku, et saame 1. septembril sümboolselt kokku ja vaatame, mis meist selleks ajaks saanud on. Sinnamaani ma enam-vähem tean, mis saab. Sealt edasi on palju lahtisi otsi. Küll sõlmitud saavad.

Kõik saab korda :)

Kodus!

Lõpuks olen kohas, mida mõneks ajaks saan koduks nimetada. Kolmandat (või isegi neljandat) korda olen endale elukoha saanud tänu blogitutvustele. Aitäh kaheksa, aitäh digisõbrad! :)

Kodus (tuntud ka kui k0smose nurk) on:
lahedalt ruumi,
laudpõrandad,
laiad aknalauad,
lihtsad, kuid silmatorkavad raamaturiiulid,
edev tumepunane sein,
kaks kassi (olen neile mõneks ajaks hooldaja),
korralik ahi (saab jälle küpsetada kooke ja pirukaid ja…),
privaatsus ja elementaarsed mugavused pluss natukene veel.

Kaks ja pool kuud koduta olemist ja otsimist ja ootamist on ääretult kena punkti saanud. Ma olen väga rahul.

Aitäh, Jri&Liis!

Kreenholm

Kui Kreenholm pankrotti läheb, kust ma siis voodipesu ja rätikuid ostma hakkan?

AK-s just rääkis, et suure tõenäosusega taotleb Kreenholm pankrotti. Mina olen viimased aastad olnud veendunud Kreenholmi fänn. Mu voodipesu kollektsioon ning suurem osa käte- ja köögirätikuid on just Kreenholmi toodang. Iga kord, kui ma Aleksandri tänava nurgal asuvasse poodi satun, tekib meeletu tahtmine osta kokku erinevaid voodipesukomplekte ja rätikuid ja muudki. Ma ei teagi, miks see nii on. Või siiski – tegu on ju kodumaise toodanguga, mis näeb kena välja ja on mõistliku hinnaga. Ja neil on palju värvilist voodipesu. Valge voodipesu ei meeldi mulle absoluutselt.

Nii et kui nad tegevuse lõpetavad, siis tuleks kasutada võimalust ja palju ilusat voodipesu ja rätikuid veel kokku osta :D

Kõik halb saab ükskord otsa

Põrandalt ei saa maha kukkuda ja ma väga loodan, et ma olen nüüd kõige alumisele põrandale sattunud. Ma tean, et elu käib lainetena, tõusude ja mõõnadega, ainult et ma tõepoolest lootsin ja soovisin ja pingutasin, et need tõusud kestaks kauem ja mõõnad vähem ehk taustasüsteem oleks stabiilsem. Paraku ei osanud ma ette näha ega arvesse võtta minust mitte olenevaid muudatusi. Nii et hetkel tunnen end järjekordses madalseisus, kust saab õnneks kõik vaid paremuse poole liikuda.

Ei, muidu pole hullugi, ainult et tahaks seda oma ja kindlat taustsüsteemi juba. Ma tunnen, et puudulik või ebastabiilne taustsüteem lööb mul jalgealuse kõikuma. Seepärast tahaksingi leida seda päris oma kohta, kus elada, olla ja toimetada. Muidu on ju päris hea olla (kui uneprobleemidest ja pingest tingitud väsimus välja arvata).

Jah, ma kolisin pühapäeval, ent see pole see. Hetkel on nö. hädatapp selle elamispinna osas. Võib öelda, et valik langes pealtnäha ilusale õunale, kuid seest on see mädand. Plussiks seal on kiire ja korralik internetiühendus :P Muidu… ma ikkagi otsin kodu.

Seoses kinnisvarasaagaga tegin mõned tähelepanekud inimeste eelarvamuste kohta.
1. Kui sa oled noor ja otsid Tartus elamiskohta, oled sa kindlasti tudeng.
2. Kui sa otsid Tartus elukohta, siis sa oled kindlasti pärit väljaspoolt Tartut. Üks põhjendus vt punkt 1.
3. Kui sa küsid, kui kauaks koht üürile antakse, lubatakse sul seal elada õppeaasta või õpingute lõpuni. Põhjus vt punkt 1.
4. Kui inimene soovib üürida kahetoalist korterit üksinda, ei saada aru, miks sa vajad üksinda kahte tuba.
5. Kui sa oled kõrgharidusega, oled sa ilmselt korralik inimene (st ei joo, ei suitseta, ei kutsu külalisi, ei pidutse jne).

Jajah, niisugused kogemused. Kusjuures, ei küsita ka, vaid kohe eeldatakse ja räägitakse sulle, kes või mis tegelane oled.

Täiendus: Hissand Jummel õnnistagu kõiki tädisid, kes arvavad, et peavad noorte eest hoolitsema, sest need ju ei oska ise elada.

Allaandmise hetk

Ei jäänud muud üle, kui alla anda ja üks koht lihsalt ära võtta. Kusjuures, mitte millegi vahel polnud enam valida ka. Tsiteerin: mitte essugi pole saada ka. Vähemalt on koht, kus asju hoida ja magada. Kena ja suur tuba iseenesest. Ainult et… agasid ka üksjagu. Neist ma rääkida ei taha hetkel.
Mul ei olnud muud valikut.

Päris alla ma siiski pole andnud. Ma otsin edasi. Pean natukene pausi ja otsin edasi seda kohta, kus saaksin mitu aastat rahulikult elada ja mis oleks kodune koht. Mitte elukoht, vaid kodu. Umbes nagu ühikatuba (sest see oli esimene) või nagu Tiigi tänava korter (sest siin oli hubane), kuid veel parem.

Kui raske on leida elukohta?

Väga.

Eriti praegu. Pole üldse üürikorterite hooaeg. Otsima hakkasin kohe, kui praeguse koha omanik oma müügiplaanist teatas – septembri alguses.

Kõik, mis vähegi võiks sobida, võetakse vähem kui 24 tunniga ära. Nii kiiresti, et sa võib olla isegi ei jõua kuulutust enne näha, kui koht juba broneeritud. Või ei õnnestu maakleri või omanikuga ühendustki saada enne, kui neil on vaid öelda “Koht on juba võetud!” Seepärast võtsin kasutusele Google Readeri ja panin kinnisvaraportaalide kuulutused sinna jooksma. Nüüd hoian kogu aeg silma peal, et äkki tuleb miskit. Üleüldse.

Täna olen sellises meeleheites, et panin isegi Delfi Naisteka foorumisse kuulutuse üles. Delfisse! Ma külastan seda portaali ehk paar-kolm korda aastas. Õudne!

Siiani pole erinevatesse foorumitesse postitamine tulemuslik olnud, sest ikka kirjutavad vaid maaklerid, kelle pakkumisi olen juba sada korda portaalis vaadanud. Jah, vabalt sada korda, sest vaatan kinnisvaraportaale ikka mitu korda päeva ja õhtu jooksul. Mu igaõhtune-öine kirjandus.

Võimalik, et ma oleks juba omale korteri leidnud, kui oleksin mõne koha peale kiiremini reageerinud ja ikkagi vaatamas käinud. Või kui mul poleks selliseid nõudmisi, nagu mul on. Liiga nõudlik? Aga miks ma ei võiks tahta korralikku korterit, kus pikemat aega elada???

Muidugi, kui ma oleks rikas kui troll, poleks sellise koha leidmine mingi probleem. Ent ma pole troll. (Seepärast ka ühest kenast kohast ilma jäin.) Ja pangalaenu korteri ostmiseks ma võtta ei saa. Nii et mõistliku hinnaga viisaka korteri leidmine Tartus sügispoolaastal on nagu mustkunstitrikk.

Jah, ma võiks kellegagi koos üürida nagu praegu. Ainult et sõprade seas pole enam suurt kedagi, kes juba oma kodus ei elaks. Võõraga koos ma elada ei taha. Naabripoisist paremat korterikaaslast vist ei leiagi enam. Tõenäosus on väike. Ja lõpuks peaks oma täitsa isiklikku elu ka edasi elama hakkama. Või midagi sellist.

Mul on aega 10 päeva leida uus elukoht. Siis lähen Taani tööreisile ja tagasi tulles peaksin ma saama oma asjad juba uues kohas maha panna. Aga kus?

Või jäängi Taani?