Kevadtuuled

Kevad on käes: nägin täna punkarit. Oli teine noor ja punase harjaga, tagi peal oli konnapilt.

Kevadväsimus ründab. Või on see hoopis peatselt suurenev vastutus (aprillikuus kõik on uus)? Hetkel on pea paks ja mõte ei liigu, parema meelega veaks end voodisse pikali. Aga ei, aga ei… Lähen täna ikka trenni ja loodan sealt energiahoobi saada. Lähiajal läbin ka kaks tervisekontrolli: töötervishoiuarsti ning spordiarsti juures. Eks vaatame, mis mu keha neile ütleb. Üldiselt võiks ju kõik korras olla. Väikest kõpitsemist on alati.

Hah, kõpitsemine! Eile natukene lõhkusin ja natukene parandasin voodit. Jätkuvalt on oodatud soovitused sanitaartehnikute kohta, sest segistid tilguvad ja tagumine aeg on need ühe talguhoo korras ära vahetada.

Usu või ära usu (ma ise ei usu), aga hakkasin lugema skandaalset raamatut “Viiskümmend halli varjundit”. Ma ei loeks seda eluilmaski, kuid sõbranna andis laenuks. Teos ei avalda muljet. Kas seda üldse toimetatud on? Minu meelest on seal liialt kordusi. Sisu pole ka tugev ja tegelased on imelikud. Ei usu, et viitsin lõpuni lugeda. Mul paremaid palu raamaturiiulis ja -poes ootel. Kuklas tiksub mõte sel aastal hoopis Hemingway eesti keeles ilmunud teosed läbi lugeda.

Vot sedasi see kevad siin tulebki.

Kiri jõulusokule

Hea jõulusokk!

Kohutavalt külm on! Külm ei mõju eriti hästi, sest mõjutab tervist ja emotsioone, samuti pidurdab igapäevast elu. Seetõttu palun sinult jõulukingiks ühe soovi täitmist järgmistest. Ükskõik, millise.

Ühe silmapilguga kogu maja soojustamine ja küttesüsteemi väljavahetamine.

Õhutemperatuuri alandamine -5 kraadini stabiilselt kogu talveks. Ilma tuuleta!

24/7 kaisukaaslane.

 

Külm immitseb igalt poolt tuppa ja poeb kontidesse. Tunnen end juba nagu rauk, sest keha on kange ja jääs. Ja ma ei lippa toas bikiinide väel ringi, nagu ühistu/elamuhaldus/anonüümsed netikommentaatorid/kes-iganes väidavad, kui ütled, et tuba on külm…

Aitäh ja soovin, et pühad oleks soojad!

Iseõppimise nädal

Tahaks hirmsasti hõigata, et Liivimaa parim amatöör-santehnik olen mina, kuid vara veel. Kõik need santehnikud ja töömehed ja muidu ülemused, kes on käinud mu radiaatorit vaatamas, võiks mulle piletiraha maksta. Nende avaldatud arvamuste ja teooriate ning mõningase praktilise töö eest on juba üsna palju tasutud aja, närvide ja rahaga, kuid probleem pole lahenenud.

Täna oli väike edasiminek, kui järjekordne santehnik manuaalset õhutamist tegi ja väikse sortsu külma vett radiaatorist välja lasi. Üks toru läks veidi soojemaks! Selle peale läksin mina õhtul poodi õhutusvõtit ostma ja plätseradsin suure pesukausi täie leiget vett radiaatorist välja lasta. Ootan nüüd, kas ja kui suur mõju sellel on. Pühapäeval peaks neli-viis kaustäit vett välja laskma, sest see võiks olla umbes radiaatoris oleva vee maht. No et äkki tõmbab külma vee eest ära ja sooja vee sisse… Eks ma õpin vaikselt uut ametit.

Veel külmast

Internetis jagatakse soovitusi, kuidas lihtsate nippidega talvel raha kokku hoida. Üldiselt on head soovitused, aga ma kommenteerin neid isiklikust seisukohast.

• Kui toas on jahe, siis elektripuhuri käima panemise asemel tõmmake jalga hoopis villased sokid ja pange kampsun selga. Lisakütet tasuks kasutama hakata alles siis, kui riietest jääb väheks. Soojapuhurit ei tasuks sisse jätta terveks päevaks, sest siis võivad elektriarved tulla tunduvalt suuremad.

Soojad sokid on jalas ja villane kampsun seljas 24/7. Ikka on vaja lisakütet kasutada, sest külm on. Küttearvele vastavat toatemperatuuri ma pole küll saanud.

• Kui öösiti on magada jahe, siis radiaatori juurde keeramise asemel valige õige tekk! Samuti ei tasu jaheduse kartuses tuba tuulutamata jätta, sest nii puhastate õhku ja ei jää kergesti haigeks.

Ma ise kütet juurde keerata ei saa. Olen terve talve maganud kahe tekiga: lambavillase ja poolvillase tekiga. Ikka on külm ja mina ei suuda niimoodi uinuda.

 Üks viis talvel raha kokku hoida on piisav liikumine! Tulge töölt näiteks jala koju või jalutage poodi autoga sõitmise asemel. Mida rohkem liigute ja värskes õhus viibite, seda vähem jääte haigeks ning peate arstidele ja ravimitele raha kulutama.

Käin kogu aeg jala.

• Taaskasutuskeskused on head kohad, kust muidu väga kalleid talverõivaid soodsalt osta. Tihti pole taaskasutuspoodides olevad riided väga kulunud ja mustad ning võite leida soodsa raha eest väärtuslikke esemeid!

Oleks siis aega poodides kolada… Enne uue talvejope ostmist tahaks hoopis sooja pesu. Ihule lähemal.

• Tehke talverõivad ise! Kuduge kampsuneid ja kindaid, salle ja mütse ning lisaks omapärasele välimusele on teil ka paksem rahakott.

Kui ma endale kampsunit kuduma hakkan, saan selle pensioniks valmis. Siis pole talvesid võib olla enam ollagi.

• Sporditarbeid aga laenutage. Suuski pole vaja osta, uiske pole vaja osta – neid kõiki saab laenutada! Kui sa kasutad neid mõned korrad aastas, siis tundub ostmine ju natuke kentsakas ja laenutus palju mõistlikum! Lisaks ei pea sa muretsema ruumikulu pärast kodus.

Ma ei suusata, ei uisuta ega sõida lumelauaga.

• Liigu ühistranspordiga. Autod võtavad talviti rohkem kütust, samuti on libe ja õnnetused juhtuvad sagedamini. Ka ei pea sa autot lumest välja rookima ning parkimiskoha leidmisega pead vaevama.

Kui vaja, siis sõidan pikka vahemaad bussiga või taksoga. Autot mul polegi.

• Puhkepäevadel püüdke elada valguse rütmis. Kaua magamine tundub igati luksuslik, kuid üles ärgates võib valget aega olla järgi vähe. Ärgake parem koos päikesega ning kui soovite kaua magada, siis minge lihtsalt varem voodisse!

Magan millal tahan. Näiteks terve talve nagu karu.

Veel külmem

Ilm läheb muudkui külmemaks. Mu elamine ka. Radiaatoritest õhkab sooja, kuid toatemperatuur enam 18 kraadini ei küündi. Panin vannitoa põrandakütte sisse ja hoian ust lahti, et natukenegi sooja juurde saada.

Muidu ikka villane tekk ümber ja varbad radiaatoriribide vahel soojas, kui arvuti taga vaja midagi teha.

Isegi tainas ei taha sulada ettenähtud kahe tunniga. Kolm tundi juba täis tiksunud ja alles nüüd saan sellega midagi ette võtta. Küpsetan viineri- ja juustupirukaid ja pärast istun lahtise praeahju ees nagu kaminapaistel.

Algaval nädalal ähvardab Eestimaad tõsine pakane. Õnneks komandeeritakse mind selleks ajaks põhja poole, Stockholmi, kus praeguste prognooside kohaselt on nädala keskel kuni viis külmakraadi. Selle ma elan üle küll!

Oh, kevad, tule juba! Raske on see talv minule.

Külm

Olin kaks päeva ära. Jõudsin keset ööd tagasi – toad külmad. Väsinud, vajusin kahe teki vahele magama. Järgmisel päeval – ikka toad külmad. Mõtlesin, äkki oli Tartus vahepeal külmalaine. Helistan igaks juhuks ühistu asjapulgale ja teavitan olukorrast.

Saan teada, et üks päeva oli lausa +4 kraadi olnud ja nad otsustasid kütet maha keerata. Kulude kokkuhoid, optimaalsus ja muu selline jutt. Kaasa arvatud see, et pole vaja trussikute väel ringi käia. No tore küll!

Sel talvel on isegi hästi läinud, sest mulluse keskmise 14 kraadi asemel on magamistoas keskmiselt 18 kraadi olnud (vt ka magamistoa radiaator ei tööta korralikult). See on minimaalne temperatuur, mis eluruumis olema peab, ning mille juures ma üldse kannatan elada. Ja ma kannan kodus kogu aeg pikki pükse, sokke, T-särki ja kampsunit. Mitte ei lippa trussikute väel ringi.

Kuna kindlat lubadust kütet natukene siiski juurde keerata ei antud, kuulutasin magamistoa taas Siberiks, kolisin magamise elutoa diivanile ja tõmbasin ukse kinni, et vähene soe elutoaski püsiks. Paari tunniga langes magamistoa temperatuur 17 kraadilt 14,5 peale. Elutoas suutsin soojapuhuriga 19 kraadi kätte saada. Kannatab olla.

Uuel nädalal lubas külmalainet.

Ma parem maksan 10-15 eurot rohem küttearvet, kui kannatan külma ja kaotan töö- ja tegutsemisvõime.

Nänn

Ehk uued asjad ehk esemed ehk…

Mul on nüüd:

pleed,

köögipõll,

raamat “Aja jälg kivis. Prantsusmaa”,

Remo Savisaare kalender 2012,

laserpliiats,

linasest tassialus.

Haigena kodus

Olen sel nädalal kodus olnud ja end ravinud. Juhtus nii, et septembri keskel saadud külmetust ei ravinud korralikult ja see tuli paaripäevase pausi järel hullemini tagasi. Jah, ma olen end viimasel paaril kuul natukene hooletusse jätnud. Väga vabandan. Iseenda ees.

Nohu, punane ja paistes kurk, palavik. Õnneks põskkoopa põletikku pole. Võtan antibiootikume, köha- ja nohurohtu. Juba on parem kui nädala alguses. Ainult et jätkuv köhimine paneb aeg-ajalt pea valutama. Köhin pärast ärkamist. Köhin enne uinumist. Eile köhisin vahelduva eduga kella 4ni öösel. Ja kui nägin politseiautot akna all manöövreid sooritamas, ehmatasin ära ja kontrollisin, kas uks on ikka lukus.

Kodust väljas pole käinud alates teisipäevast, kui käisin arsti juures. Selle aja jooksul olen silmast-silma näinud vaid üht inimest, ignoreerinud mõnda telefonikõnet, kuid ikkagi tundnud seda lollakat kohusetunnet ja natukene tööd teinud.

Olen lugenud raamatut ja unustanudki end lugema. Joonud palju teed. Maganud. Tegelenud ka asjadega, millega ei oleks mõistlik tegeleda, näiteks internetis kolada. Praegu kuulan juba ühikaajal koostatud (talve)õhtuteks mõeldud playlist’i. Hämar valgus, vaikne ja rahulik olemine. Või noh… mõned mõtted ikka ei anna rahu. Aga ma olen rahulik.

Ja millegipärast mulle ikkagi meeldivad hilised õhtutunnid ja oodata veel miskit head.