Tahaks mitmetest asjadest kirjutada, aga pole aega. Kiirekiirekiire.
Kahe nädala magamata tunnid ja kehv uni hakkavad tunda andma. Nii pea magada kahjuks ei saa… Joon kohvi.
Loid. Aga mitte Pink F-loyd.
Täna läkski nii, nagu PM horoskoop Kaladele ette kirjutas.
Vähese päevavalgusega aeg muudab su loiuks. Tahaksid töö tegemise ja pideva suhtlemise asemel ennast korralikult välja magada.
Magasin kaua, alles mõned minutid enne kella üht ajasin end teki alt välja. Tegin hädise omleti ja võileivad ning tassi kohvi ja lasin Dr. House’il oma tuju parandada. Tjah, valguse puudumine, vähene magamine nädala sees ja siis ülemagamine nädala lõpus ei ole just hea kombinatsioon. Tekitab lõpuks ikkagi suhteliselt ludri olemise. Nii kaovad laupäevad voodist välja saamisele, mingisugusegi tegevuse alustamisele ja lõppevad ikkagi hilisel ööl teleka ees või raamatut lugedes. Ja muidugi see sisse kinni jäänud hirm, mis pinges hoiab. Ega pühapäevad paremad ole.
Mitte ükski öö ei ole enam hea, ei ärkvel ega magades. (Siinkohal siiski väike parandus: need ööd, mis mööduvad väljaspool kodu, on head.) Tekib küsimus, kui kaua suudab inimene elada ebakvaliteetset und magades. Inimkatse iseenda peal?
(Ah, mul käib meeleolu tõepoolest üles ja alla sellise tempoga, et ise ka aru ei saa.)
Hetk #95
Mul ei oleks midagi selle vastu, kui pärast tööpäeva saaks minna sinna koju, kus on tema ka. Jooks koos tassikese musta teed, ajaks juttu, kallistaks. Läheks kell 22 voodisse, et pisut teineteist avastada ja kaisus magama jääda.
Iga kord, kui me kellegi juures külas käime, tundub see nagu peaaegu kodus olemine. Kahjuks mitte omas kodus olemine…
Aga ta kutsus mind eile enda juurde sööma ja pärast käisime ta vennal külas :)
Oih!
Oih, riidehoiu plastnumber läks katki! Esimest korda juhtub. Andsin jope garderoobi, võtsin numbri, panin kotti, kuid see murdus augu juurest kaheks tükiks. Loodan, et saan ikka jope kätte ja suuremat pahandust sest ei sünni. Kogemata ju.
Oih, ma rääkisin vist natuke vale ukse taga natuke valesid asju! Loodan, et mu pisikest kirumist ei kuuldud.
Oih, kas see oli natuke ääre veerel nunnu olemine?!
Oih, ma olen täna õige pisut luuslangi löönud, selmet ettevalmistada tundi, kontrolltööd, näitust, laagritegevusi… Aga on ju veel õhtu ja jupike ööd ja homme ja ülehomme.
Oih, mul on rõõmus tuju! Eile oli lumesadu ja lume loopimine ja jalutuskäik Toomel ja termosetäis sooja teed ja kallistused kahe K.-ga (sest Jaagu juures tuleb ka alati ära käia) ja väikesed õlled ja jutud ja igati hää olla.
Nemad
Nad ajavad meid kinni. Nad piiravad meie olemist. Nad tekitavad pingeid, mida vaja ei oleks. Nad mõjuvad halvasti ning seda ei saa maha raputada vaid toast välja astumisega. Nad mürgitavad mõtteid, meeleolu, tervist, und. See mürk jõuab sinust kaugemale, sest kihvtised aurud hõljuvad kaasa, sadades märkamatu halli vihmana maha mujal meie elus. Nende eest tuleb täiesti minema minna, nad välja lõigata oma elust, lõigata välja end nende maailmast, unustada.
Meie ei vali neid. Nemad on ja teevad teistele halba.
Nrrr
Nädalavahetused võiksid olla pikad ja valgusküllased ja üleüldse võiks olla oma pesa ja köök, kus hommikul kohvi juua ja pannkooke küpsetada. Need pikad nädalalõpu õhtud mööduvad kui unenäod, millest kuidagi ärgata ei tahaks. Hea on.
Pikemalt ei oska väljenduda
Sõrmed sügelevad hoopis millegi muu kui avaliku arvutiklaviatuuri nuppude toksimise järele. Tahaks midagi märksa pehmemat, soojemat, elavamat silitada. Jaah, nii ongi. Üks soov ja igatsus.
Tema ütleb asju
Piir: “See on, nagu kardaks makarone.”
Kontekst oli ka, aga veidi isiklik. Aga ütlus on lihtsalt nii naermaajav :D
Mis täht?
Natuke aega tagasi saabusin suuliselt eksamilt. Eksamit kui sellist ja veel suulist pole ma ikka väga ammu teinud. Viimane eksami moodi eksam oli vist kevadel.
Väike mure oli sees, kuna ma ei jõudnud hoolsalt õppida ning koha peal selgus, et ettevalmistuse ajal materjale ikkagi kasutada ei tohi. Panin siis vana rasva pealt, sest olen seda teemat põhimõtteliselt kaks korda juba baka ajal õppinud. Täitsa hästi sain hakkama :) Kõhklesin oma teadmistes, kuid püüdsin võimalikult loogiliselt mõelda ja õppejõu vihjete põhjal vastuseid leida. Tundus, et sobis.
Õppejõud ütles lõpetuseks “Väga hea” ja kirjutas paberile hinde, mida ma looooomulikult ei vaadanud. Saada aru, jah? :D Otu küll. Eks õppeinfost mingi aja pärast saan teada, kas on nurgeline või ümaram hinne.
Tuju sai igastahes parem, sest midagi läks lõpuks korda. Wupiduuu!
Retooriliselt
Miks öeldakse, et vihma sajab? Saaks ju öelda taevast langeb vett.
Kas tunded on tasuta?