Nii u-ni-ne. Ega keegi ei sundinud mind eile poole kaheni üleval olema, ise olin. Tööd on veel teha, sest vahepeal käisin teises linna otsas ja see hakkis päeva pooleks. Hakkis nii, et päeva teine pool on pikaks veninud. Näh, jälle tööjutt! Aitab küll, eks. Ega see kogu elu pole.

Elust rääkides… see on üllatavaks ja põnevaks muutunud. Juhtub asju, mida ei ole osanud aimatagi. Nii minu kui sõpradega. Õnneks paneb suurem osa juhtumistest helgelt naeratama, mõni ajab kihistama, sest on saladusi kah. Üllatval kombel ei ole ma ka nutnud tükk aega, eriti kui ajas tagasi mõelda sel teemal. Käesolevad hetked varjutavad minevikku üsnagi edukalt. Võib öelda, et eluülikool pakub uskumatuid kursusi ja õppetunde.

Ümber nurga jutt jälle, jah? :P No ei saa konkreetseks minna iga jutuga :D

Kui konkreetselt rääkida, siis laupäeval oli mul laupkokkupõrge. Sõna otses mõttes. Klassikaline jooksin-vastu-kapiust-juhtum. Unustasin pärast nõudepesu, et köögikapiuks lahti on ja panin mataki laubaga vastu ust. Natuke peavalu ja palju jääd otsaees, tänaseks vaid vaevumärgatav punane jälg näha.

Konkreetsetest vigastustest veel. Lihased on kangevõitu, peamiselt ülakeha lihased. Paar varianti on, kuidas see võis juhtuda. Näiteks hoogsast koristamisest pühapäeval.

Muidu ikka hästi.

… vahepeal olen endiselt olnud ilus ja tubli. Ehk teinud palju tööd (kolleegid kiitsid ka :), õppinud salsat, olnud nohune, tegelenud oma lemmiktitaga, olnud peamiselt rõõmus ja rahul, olnud natuke pahur ja nukker, teinud veel tööd.

Kui see nädal mööda saab, siis peaks mõneks ajaks töörindel rahulikum aeg saabuma. Sel kuul olen kõikvõimalike ürituste korraldamisega hõivatud olnud. Ja parem on ka, et praegu hullumajalt palju tegemist. Muidu mõtleks ainult ühele teemale ja nutaks võib olla kodus teki alla silmad peast välja.

Kui keegi otsib reedeks tegevust siis soovitan Teadlaste Ööst osa võtta. Kaege telgis minu tööd ja vaeva kah ;)

Tervitustega, Evu

Eile ega täna pole olnud töö tegemist soosivad päevad. Pidevalt on tahtmine riputada oma laua juurde silt “Mitte segada!”. Parem nokitseks vaikselt omi asju, kui teeks pidevalt plaaniväliseid pisisasju, ja täidaks ülesandeid, mis juba vastumeelseks muutumas.

Märksa soosivam on nii meeleolu kui ka ilm hoopis kodus voodis laisklemiseks ja “Rehepapi” lugemiseks (ära küsi ära ;). Vahepeal lappaks mõnda naisteajakirja ka, sööks suppi, jooks teed ja keksiks kaasakiskuvate laulude saatel mööda vaba kolme meetrit oma toas. Võib olla viitsiks isegi midagi ära teha things to do listist.

Muidu on kõik väga lill. Ei kurda. Kui on ikka nii vaimustav nädalavahetus olnud ja õhtul salsatrenn ootamas, siis ei saa ju kurta. (Jaa, ma hakkan salsat tänasest õppima. :D )

Kuid. Vajadus vihmavarju järele on järjest karjuvam.

Silmi avades ei suutnud uskuda, et taevas on sinine ja päike paistab. Ärkasin mitu korda, sest lühikeseks jäänud uni kiskus silmad muudkui kinni ja teki alla oli mõnusalt soe. Üles ja riidesse ma lõpuks sain, just õigel ajal.

Läksime koos sõbrannaga Müürilille täikale. Kui kohale jõudsime, siis täikaelu juba kihas. Üsna esimestel minutitel tegi sõbranna ka esimese ostu (pluus mu töökaaslase tütrelt). Mina leidsin põnevaid riideid küll, kuid kahjuks olin ma nende jaoks väikest kasvu. Vahepeal omandas sõbranna ka ühe vöö. Enne äraminekut jäi pilk pidama kootud kleidile, mida hilisema kahetsuse vältimiseks ka selga proovisin. Sobis! 40 krooni ja vinge kleit-tuunika sai minu omaks. Esmaspäevaks ehk õppeaasta alguseks on kihvt riietus olemas. :)

Nii saigi lumepall veerema lükatud: sõbranna leidis teistest poodidest veel meelepärased kotid ja mõned riided. Naljakas küll, et kui teed ettepaneku kuhugi poodi või turule kaupa uudistama minna ja loodad ise midagi leida, siis hoopis sõbrannad leiavad igatsetud asju. Samas on ju tore, kui nad lõpuks saavad, mida ammu otsinud on.

Pärast täikal ja Taskus käimist jalutasin veel turult läbi ning tulin tagasi kuue muna ja pangetäie Pajumäe mustsõstrajogurtiga. Kahekrooniseid kohukesi seekord ei olnud, millest on kahju, sest tänavalt leidsin kaks krooni.

Muutumatu on peavalu. Arvan, et see on varakult saabunud sügisilmade tõttu. Kuna pidevalt puhub jahe tuul, siis hakkabki pea valutama. Edasiste peavalupäevade vältimiseks kuluks üks soni või muu lahe müts ära. Tuleb uus poetuur ette võtta. Või nukrutseb kellelgi kuskil kapinurgas mõni punane või pruun või must soni, mida ise enam ei kanna? Vaataks üle ja passiks pähe, vastutasuks võin midagi oma kapist pakkuda.

Täna on taas filmiõhtu. (Eile oli ja järgmine nädal on vist pea iga õhtu mõni film plaanis…)