Praksist

Posted on by

 

Praks möödus töökalt ja usinalt, igav ei hakanud, sest tegemist jätkus. Esimesed viis päeva õppisime taimi, neid tuli kokku umbes nii 250 liiki. Ja põhiline, mille järgi iga taim meelde jätta ja ära tunda, oli “üldine haabitus”. See sai nii tavaliseks käibefraasiks meil, et iga asja kohta kuulsid vastuseks “üldine haabitus”. Viimased viis päeva tegelesime grupitöödega. Mina, Maarja ja Mai uurisime pääsusilma (Primula farinosa) ja nurmenuku (Primula veris) plastilisust valguse suhtes. Kusjuures seda oli huvitavam teha kui oma välitöid. Ja tulemused olid ka head. Kokkuvõttena saime kõik oma praksitöödega päev varem valmis ja samal õhtul panime ka punuma. Õppejõud kiitsid meid samuti praksi lõpus, sest olime üksmeelne kollektiiv ja tegime kõike vingumata. Ka meile endile meeldis see praks väga, sest seltskond oli väga hea ning loodus imekena.
Pärnus veetsin kaks päeva. Esimesel päeval valdavalt sadas, aga see ei seganud minu ja kursaõe jalutuskäiku. Teisel päeval käisime rannas, kuid mina ei suutnud kaua vees olla, sest – vabandust väga – aga mul oli tõesti külm, kuigi päike säras taevas. Õhtul sai Marika sünnipäeva tähistatud, kuid kahjuks Port Arturi parkimisplatsilt me kuhugi kaugemale ei jõudnudki (kõrtsus jäi käimata). Seal pakkus meie seltskonnale seltsi kolm kena noormeest, kellega poole kolmeni öösel juttu sai aetud. Järgmisel hommikul loksusin väsinuna tagasi Tartusse ning nüüdseks olen juba koduga uuesti “kohanenud”.

 

Praksi minek!

Posted on by

Sõidan pühapäeval Pärnusse, et sealt edasi Virtsu lähedale Laelatusse minna. Laelatul on mul taimeökoloogia välipraks. Eks näis, mis sellest kõigest välja tuleb, kui kümme kursaõde kümneks päevaks kokku satuvad. Eks see üks paras mokalaat ole. :-P  Ja kõige selle kaagutamise ja muu sellise vahel peab veel miskit tööd ka tegema. Arvatavasti uurime, kuidas muru kasvab. :-P  Tegelikult loodan ma lõpuks ometi ka päikest saada, sest siiani pole ma küll päevitamisega tegelenud ning näen välja nagu valge vares.
Kohtumiseni siis kahe nädala pärast! Kaunist suve jätku!

Kõik on täna nii kaunis!

Posted on by

Täna oli suur ja tähtis päev: mu mõlemad õed lõpetasid kooli. Vanem õde sai ülikooliga ühele poole ja noorem õde sai gümnaasiumi lõputunnistuse. Ma olen niii uhke nende mõlema üle! :-)  Nad mõlemad olid nii kenad, nagu inglid. Vanem õde oli mustas ja noorem valges, väga harmooniline paar. Ja ma ise olen ka täna ilus. Nii ilus, et tahaks kohe kõigile näitama minna. :-P  Ja ma vist lähengi linna peale patseerima, sest õed sõitisid pittu ja ema läks vanaisaga maale ja ma olen nüüd üsna üksi. Aga ilm on suurepärane ja minu enesetunne ka, nii et teen ühe jalutuskäigu.
Kõike kõige kaunimat teile ka!  :-)

Have you ever seen the rain?

Posted on by

Jälle sajab! See pole sugugi vahva, sest tahtsin linna peale kolama minna, aga nüüd olen siin lõksus.

Kolmapäeva hommikul kell 7 on väljasõit välitöödele. Lähme Endla LKA-le. Ma kohe mitte kuidagi ei taja sellise ilmaga kuhugi metsa ega sohu ronida, aga mul pole valikut. Kahjuks. :-(  Hea seegi, et saan sealt päev varem tagasi, kui esialgu plaanis oli.

Eelmisel nädalal sain ma jälle ühe veidrusega hakkama. Käisin nimelt üksinda Püssikas tantsimas. Sel õhtul polnud mul niikuinii midagi teha, sest telekast ei tulnud midagi head (ja erinevalt paljudest teistest ma jalkat ei vaata) ning sõbrad olid ka linnast jalga lasnud. Kõik oli hästi kuni selle hetkeni, mil nõustusin tantsima ühe viisaka ja üsna kena vene poisiga. Pärast seda ta mind enam üksi ei jätnud. Kojugi saatis, kui pidu läbi sai. Iseenesest tore ju, aga sel õhtul tahtsin ma tõesti ainult tantsida! Olen ikka üks ilge pipar tütarlaps küll! :-P 

Nukrus ja igatsus hinges

Posted on by

Eile käisin Kristeliga Püssikas. Mingi venelane tuli meie lauda juttu ajama ja siis ei saanud me temast enam lahti. Ta rikkus meie lõbusa õhtu ära. Ja see annab praegugi tunda, sest tuju on sant. Aga see võib ka ilmast olla.

Kristel sõitis täna ootamatult oma kallikese juurde ning ma olen jälle üksi omaenda seltskonnas. Üritan natuke oma kursusetööd kirjutada, aga tegelikult tahaks kellegagi suhelda, niisama maast ja ilmast rääkida. Tahaks õhtul tantsima minna, aga mitte üksinda. Tahaks kellegagi koos läbi öö koju jalutada. Ma tean ka, kes see keegi ka olla võiks, aga… Jälle need aga`d. Kas keegi hakkaks mulle sõbraks, kui teised sõbrad on ära?

Tere, töine suvi!

Posted on by

Täna on siis esimene nö. suvepäev, kuigi vastavat tunnet küll ei ole.

Oeh, mõtlesin täna pikemalt kirjutada, aga nüüd tuleb hoopiski uni peale. Eile sai ju jälle väljas käidud. Tuttav pidas väikese seltskonnaga sünnipäeva, mina ja sünnipäevalaps olime ainsad tantsulõvid. Jama lugu, kui ikka oma poissi pole, ei ole kellegagi tantsida. Sõbrannad on ka nii piprad, et neil ei kõlba kambakesi jalga keerutama minna. Ja mingite purupurjus tüüpidega ka ma tantsima ei lähe.

Eesti mehed, teate mis teil viga on (vähemalt paljudel)?  Teil puudub elementaarne viisakus ja riietumismaitse on lihtsalt jube. Unustage ära need kohutavad ruudulised särgid ja vanad teksad. Palun olge veidi kriitilisemad oma välimuse suhtes. Ja kasvatge endas viisakust. Kas ma tõesti peaksin minema sellise mehega tantsima, kes tuleb ja viskab ülbelt “Lähme tantsima ka vä?” ????? Ning kui sulle on juba korra ära öeldud, siis saa sellest aru. Ei tähendab EI.
Ma võiksin seda teemat edasi lahata, aga uni ja tühi kõht saavad seekord minust jagu. Sauh!

Tubli mina

Posted on by

Hurraaa! Täna oligi viimane eksam, üsna hästi läks. Suurem osa eksameist läks aia taha (E pole ju hea hinne), aga vähemalt saan need vajalikud punktid kätte.

Kolmapäeval sai jälle Püssikas tantsu keerutatud Kristeli ja Liikaga. Küll oli hea! Suur suvi tulemas, eks siis saab rohkem seal end muusika rütmis liigutamas käia.

Jään nüüd juhendajalt korraldusi ootama. Pean juunis Põhja-Eesti metsadesse minema, aga millal või kuidas ja mida täpselt ma seal tegema hakkan, sellest pole aimugi.

Seniks head puhkamist mulle! :-D

Las kallab…

Posted on by

Kuna praegu sajab õues vihma ja puhub vinge tuul, siis veedan natuke aega arvuti taga. Koju sellise ilmaga minna ei taha, ootan natuke paremat hetke.

Pesin eile õhtu pead ja tõdesin taas, et suudan väga edev olla. Ma ikka pean oma poolde selga ulatuvaid juukseid imetlema ja neid igatpidi sättima ja kammima ja peegli ees keerutama. Minu juuksed on minu ehe. Mõnda aega pole nad just kõige paremat värvi, aga siiski on uhke neid üle õla visata. Ma lasin veebruari lõpus kiharad tunduvalt heledamaks värvida ja nüüd käin väljakasvamiserandiga ringi. Mitte kunagi enam ma ei värvi oma juukseid, käigu sõbrannad nii palju peale kui tahes! Olen täiesti rahul ka loomuliku värviga: varem oli see pigem kartulikoorevärv, nüüd on hakanud tumedamaks minema. Lühikeseks ka ei lõika, sest siis tunneks ma end justkui alasti. Juuksed annavad mulle enesekindlust juurde. Ja naiselikkuse sümboliks on nad ka. Poisipea sobib pigem võimukatele või muud moodi tugevatele naistele, aga mitte mulle. Nii et ärgu tulgu keegi midagi kobisema või moosima, et tee seda või toda! Minu juukseid ei puutu keegi (muidugi otsi tuleb vahel ikka lasta juuksuril lõigata)!

Paistab, et vihma hetkel ei saja, seega saan koju minna ning taas õppetöösse sukelduda. Adios!

Seest siiru-viiruline

Posted on by

Miks on nii, et kui üks asi läheb halvasti, siis tundub kõik valesti olevat? Kui kusagil näen viga, leian neid igalt poolt? Kas see on lumepallina veerev pessimism? Eile oli tõesti selline päev, et kõik tundus valesti minevat. Õhtul kaheks tunniks see tunne kadus, kui trennis olin, ent koju jõudes tabas mind taas jõuetus. Aga võib olla oli see jälle tüüpiline naistehaigus – 24h kestev masendus, mis tuleb täiesti lambist (seda ütles üks keskeas meestuttav).

Täna ei saa väga nuriseda, sest:

  1. päike paistab sinises taevas;
  2. keskkonnatingimuste eksam läks suhteliselt normaalselt, kirjutasin rabadest nii et aitas;
  3. mu kallis sõbranna saatis mulle maili;
  4. arvatavasti saab taimede evolutsiooni eksamit ka järgmisel reedel teha (see tähendab rohkem aega õppimiseks);
  5. Stiivo hakkas MSN-is minuga juttu ajama. Tema on inimene, kellega saab igasugust lobajuttu ajada.

Seega tuleb tänasest päevast võimalikult palju häid emotsioone ja positiivset energiat koguda, et nädala lõpuni vastu pidada.

Päikest kõigile!  :-)

See on minu päev, see on minu päev

Posted on by

Täna on teguderohke esmaspäev. Olen juba kella 7st üleval, arvatavasti jõuan alles pärast südaööd magama. Veerand tunni pärast algab loeng, siis kihutan arsti juurde. Saan täna oma puukentsefaliidi vastase süsti kätte, siis on suvel muretum. Suurema osa suvest saadan arvatavasti metsas mööda, sest välitööd tahavad tegemist. Kui sutsakas käes, longin koju ja pärast väikest einet ootavad mind taas konspektid. :-D  Kas saaks olla paremat kevadpäeva?

Avastasin täna õudusega (osalt tänu b-le), et minust on vist maniakk saamas. Millega ja kellega seoses? Eelmine sissekanne annab vastuse. Katsun seda teemat enam mitte puudutada ega sellele mõelda.

Ega`s midagi, edu mulle tänaseks ja kogu järgnevaks nädalaks!