Olgu jääv meile päike…

Posted on by

 

Täna on jälle tuju veidi rikutud, sest hommikul suutis iga pisiasi mind närvi ajada. Ei taha millelegi mõeldagi. Nii palju on vaja teha, aga ei viitsi midagi ette võtta. Blääää….

Lähen täna õhtul Liika juurde maale, saab veidikeseks linnast eemale, ehk lööb pea klaarimaks. Liikast tunnen puudust ka vahel, sest ta elab ju maal ning näitab oma nägu linnas vaid nii palju, kui vaja. Üks lisaboonus ka: näen seal üht superkena ja meeldivat inimest lisaks oma sõbrantsile. Rohkem ei kommenteeri!

Eile oli meeldiv päev: veetsin selle Kristeli juures. Ta aitas mul kirjandust lugeda, kuigi ta se`st miskit ei mõikand, tegi meile hüva rooga, õhtul tegime linnas väikese jalutuskäigu. Mis ma küll ilma Krissuta teeksin! Ta on ikka väga hea sõber. Au ja kiitus sõprusele! :-)

:-)

Posted on by

Tänane päev ei alanud just nii nagu ma tahtnuks. Eks ikka rikub tuju ära, kui sa tahad midagi asjalikku teha, aga ei saa, sest keegi teine on ees ja toimetab omi asju. See selleks, lõpuks sain ma siiski omadega valmis ning tulin linna, et korralik kõhutäis süüa ja oma postkasti vaadata. See kõik on tehtud ning võin järgmiste tegevuste kallale asuda, kuigi mul pole aimugi, mis see olla võiks. Arvatavasti lähen Kristeli juurde ja ajan ta välja jalutama. Koolitööd ma täna ei viitsi teha, ilm on ka nii lämbe, et juhtmed jooksevad kokku. Homme on ka ju päev ning  siis võin ma topelt neid artikleid lugeda. (Hea nali! :-P )

Eile õhtul sain Liikaga kokku. Käisime jalutamas ja lutsusime Chupa-Chupse, nagu sellistel hetkedel meil kombeks on. Vahetasime uudiseid ja pläkutasime niisama. Mõnus, kui sul on parim sõbranna olemas!

Oki, kalli kõigile lugejatele, ja kena suve! :-)

:-)

Posted on by

Elu on ilus ja lõbus (vähemalt paar päeva on ta seda olnud). Sinna on mahtunud väike oleng endise klassiõe juures, pool päeva kiikumist Emajõe ääres ja lolluste tegemine, kaks soomlasest motomeest ning hulgaliselt head tuju. :-D 

Vihmast märg on maa ja taevas

Posted on by

Paar päeva taas mööda läinud nagu niuhti, aga miskit pole nagu tehtud. Välja arvatud teispäevane Püssikas käik (sai niisama lobisemas käidud tuttavatega) ja kolmapäevane külaskäik sõbrantsile, keda polnud mitu kuud näinud. Muidu passin kodus ja loen neid tüütuid materjale.

Üks interneti-tuttav, keda ma silmast-silma näinud pole ja kellega ka muidu harva suhtlen, saatis mulle kirja. See oli meeldiv üllatus, sest ikka on ju tore, kui keegi su vastu huvi tunneb. Ja kui seda huvi ilmutab veel põhimõtteliselt võõras isik, on rõõm kahekordne. Saatsin pika kirja vastu ning loodan, et me suhtlemine ehk tiheneb.

Kaubamajas on augusti alguseni allahindlus. Leidsin sealt ühe imekena nabarõnga: rohelistest kivikestest lilleõis, väiksem valge kivike keskel. Just see õieke meeldib mulle. Kahjuks pole mul nabaauku ja rõngas jäi ikka poodi. Kui see lilleke oleks sõrmusel, ostaks kohe ära. Võiks ju ka nabaaugu teha, aga kas ma ikka tahan ja julgen seda? Kristel kiidab küll, et mul on kena keha ja ilus naba, et võiksin teha küll, aga..  Jälle need agad!!! Ma olen nii kahtlev alati. Iga asja juurde käib mingi AGA. Hm, mulle meenub, et kunagi keegi siin juba arutas sellest AGAst. Lõputu ring ühesõnaga.

Life is life

Posted on by

Vaatasin reedel “Vaba miljonäri” ja sain selle kuti peale pahaseks, kui ta Linda koju saatis. Miks ta lasi tüdrukul minna, kui mõlemad tundsid teise vastu tõmmet? Mis siis, et neiu ise tahtis minna? Kutt oleks võinud ta siiski sinna jätta… Aga mis teha, elu pole happy end`ga film. :-( 

Eile oli kursaõel Mail sünnipäev. Käisin talle koos Marikaga õnne soovimas. Oi, kus meil ikka juttu jätkus, lausa 7 tundi patrasime elust ja olust ühtejärge, ilma et mõnda pikemat pausi oleks tekkinud. Kui vaid mõte niisama kiiresti ka kursusetöö kirjutamisel liiguks…  Homme või ülehomme saab vist jälle lobiseda, sest on plaan minna kuhugi välja möllama. :-P

Mainin ka seda, et eile õhtul oli väga ilus äike Tartus.

Päev aias

Posted on by

Täna on juba palju parem päev kui eile või üleeile.  :-)  Päevitasin täna aias, kaaslaseks Postimees ja pooleldi tõlgitud artikkel metapopulatsioonidest. Aga punaseks ega pruuniks pole ma veel muutunud, kahjuks. Nüüd lähen Eedenisse ja ostan omale seeliku. Ma pole juba aastaid seelikut ega kleiti kandnud, sest mul lihtsalt pole neid. Kui see lahe puusadel istuv ja ruudulise volditud osaga seelik ikka veel alles on, siis saab minust uuesti seelikukandja. ;-)  Aga homme lähen vist hoopis tantsima, seelik seljas (juhul, kui sinikas mu põlvel ära kaob).  :-P

Ootamatused

Posted on by

Olin täna ääretult tubli: hakkasin oma kursusetööd uuesti kirjutama. Seni läks kõik hästi, kuni I. MSN-i sisse logis. Temaga rääkimine halvas mu täiesti, ma tahaksin talle nii palju öelda, aga samas ei tule mitte midagi pähe. Ja enam ma ei suutnud keskenduda statistikale ega muule. Kui ma oleksin teda silmast-silma näiteks linnas kohanud, oleks mu süda vist tõesti rinnust välja hüpanud. Ta oli ja jääb mu esimeseks armastuseks ning ma ei saa sellest (õigemini temast) kunagi üle ega ümber. Kas on normaalne, et üks inimene võib veel aastate pärast selliseid tundeid tekitada nagu alguses? Seda enam, et me polnud kunagi paar, vaid suhtlesime kui semud (ent mõlemale meeldis teine)?

Mina ja minu suur ego

Posted on by

See poiss, kellega ma teisipäeval tuttavaks sain, helistaski neljapäeval uuesti ja tuli ka Püssikasse, kus ma sel nädalal juba teist korda õhtut veetsin. Oi-oi, kuis mu suur Just Me, Myself And I välja lõi! Mul polnud erilist huvi ta vastu ning leidsin kohe kümme asja, mis mulle tema juures ei meeldinud. Samas on ta kena välimusega, viisakas ja ei joo nagu siga. Mis mul viga on? – peaks küsima. Ma pole kindel, mis õige vastus on: a) mu tunded on kellelegi teisele reserveeritud (kuigi näen Teda nagu kuuvarjutust); b) olen alati üksi olnud ega tahagi kedagi endale ligi lasta, c) olen lihtsalt väga valiv???? Uus mõtlemisaine mulle järgnevateks aegadeks.

uus Mina

Posted on by

Käisin eile juuksuris ja lasin oma pikad kiharad märgatavalt lühemaks lõigata. Ja salgulisemaks. Nüüd vaatab mulle peeglist vastu uus Mina, kes tundub ka veidi võõras, nagu oleks hoopis keegi teine. Põhiline on aga see, et ma ise olen tulemusega väga rahul.

Õhtul ootab arvatavasti ees Püssikasse minek. Teisipäeval sai käidud ja lõbus oli. Üks noormees viis mu tantsima ja tüdrukud andsid mu numbri talle, nii et võin täna kõnet ja kutset tantsule oodata. Peaasi, et tantsida saaks, kasvõi üksi, sest see on minu sõltuvus.

Päikest mulle ja teistele ka! :-)

mina vs teised

Posted on by

Kui ma loen teiste kasutajate sissekandeid, tundub, et neil on palju rohkem öelda kui mul. Enda sissekanded tunduvad hiljem lugedes nii mõttetud ja mittemidagi ütlevad. Miks teiste mõtted ja elu tunduvad palju huvitavamad? Kas mina ise olen nii igav? Kas minu elu ongi nii üksluine? Või ei oska ma end ikkagi piisavalt vabalt väljendada? Või lasen ma end liiga palju mõjutada sellest, mida teised teevad, läbi elavad, arvavad? Olen ma hakanud elama teiste järgi?

Ma tean, et ma pole väga enesekindel ega tugev isiksus, ma ei oska end maksma panna. Ma ei oska alati “ei” öelda, ma olen küllaltki mõjutatav (eriti siis, kui mul pole tuju või kui ma pean kiiresti midagi otsustama). Ideaalsed omadused saada ja olla teiste sabas jooksja. (irw) Samas teen ma vahel seda, mis ma ise tahan, hoolimata teiste arvamusest. Mul on omad arusaamad, põhimõtted, arvamused, mida ma ei pruugi alati välja öelda, aga ei lase neid ka muuta. Kas see on kahepalgelisus? Kõige parem ütlus minu kohta on “Vaga vesi, sügav põhi”. Ma ei tea isegi, mis seal päris “põhjas” on, mis siis veel teistest rääkida. Kas ma sinna “põhja”  ka kunagi jõuan? Eks elu näitab.