Jälle sinine esmaspäev … :-(

Mu tuju on taas samasugune nagu ilm: pilves ja sombune. Pea ka natikene valutab.

Eile rääkisin Jannoga MSN-is. Ta suutis jälle mulle omapäraseid komplimente teha. Tema suust kuuleb neid alati. Millegipärast. Leppisime kokku, et lähme koos 26.jaanuaril Saku suurhalli REM-i kontsertile. Vähemalt üks liitlane mul nüüd on.  :-)  Ta ütles, et seda reklaami nähes oli ta kohe mõelnud, et minuga koos oleks tore sinna minna. 

Tegelikult kogu see Janno-värk hirmutab mind pisut. Mis siis, kui ta ongi minusse päriselt armunud? Ma ei taha, et ta oleks, sest mina ei taha temasse armuda. Ja kas see üldse võimalik oleks, sest ta pole selline poiss, keda ma vaataks. Aga kui kedagi paremat ma ei saa, kas ma tõesti pean tema valima? Ei taha, ei taha, sest Janno on mulle ainult sõber. Loodetavasti on see siiski kahepoolne sõprus, ei midagi enamat.

Ja veel – raske on koolitöödega tegeleda, kui isikliku elu mured ja rõõmud pidevalt mõttes on.

Vaat, mis põnevat mulle selleks kuuks ennustatakse. Joonitud lõik jäi mind kohe eriti kummitama.

Kalad. Vooluga kaasa minemine on alati olnud sinu stiil ja see pole kunagi olnud nii kerge kui praegu. Selleks, et saada, mida tahad, ei peagi sa rohkem teadma. Kui see kõlab liiga hästi, et olla tõsi, pead endaga tõsiselt vestlema. Mis ajast oled sa nii skeptiline? Eraelus on sul põhjust mõelda sellele, mida oled 2003. aasta märtsist saadik õppinud. Oled meeletult arenenud, kuid pidanud üle saama ka kohati ületamatutena paistnud raskustest. Tänu kõigele sellele oled praegu paremas seisus kui kunagi varem. Nüüd pole muud, kui otse edasi. Ära imesta, kui sel kuul antakse sulle õppetund armastuses. Õppetund, mis õpetab sind eelarvamustest lahti laskma.

Tagasi Tartus

Olengi vanaisa sünnipäevalt tagasi. Oli mõnus nädalavahetus: nägi sugulasi, sai hästi ja palju süüa ning vanaisaga nalja tehtud. Mul on väga tore ja kihvt vanaisa. Hea oli olla ja mured ei piinand. :-)

Oma meile vaadates sain küll kreepsu. `Karl´ oli mulle üle pika aja kirjutanud. Muu jutu sees küsis ta mult väga otse: kas ma olen su unistuste mees? Ise ta soovitas end selleks mitte pidada. Kahjuks ta pole ka mu unistuste mees. Kirjutasingi talle seda. Ja lisasin, et keegi pole mu unistuste mees, sest mul lihtsalt pole ettekujutust oma unelmate mehest. `Karl´on inimene, kes mulle väga meeldib. Nagu ka LR. :-P Vot selline lihtne keeruline lugu!

Varsti hakkab vist lund sadama…

Tänane päev on mul tegevust täis (eile olin ka nagu orav rattas). Tunni aja pärast on loeng, siis saan Kristeliga kokku, õhtul peab kursaõde oma sünnipäeva. Sünnipäevapidu peetakse meie teaduskonna tutvumispeol, nii et kaks pidu korraga. :-P

Homme on õnneks vaid üks loeng, aga kahjuks on see hommikul kell 10 ja biokeemia. Muidu saaks kauem magada, aga ei mängi välja. Ja homme õhtul sõidan maale, sest vanaisal on ka sünnipäev. Saab jälle Tartust minema natukeseks. :-) 

 

Ei alanud hästi

Tänane päev ei alanud hästi: ma magasin sisse ja selle asemel, et konspekteerida tähtsas biokeemia loengus, istun ma arvutiklassis. Sellel õppeaastal jätsin esimest korda loengusse minemata. Olen unine ja söömata kah. Nii et meeleolu pole just kiita.

Rõõmustas mind aga uno.ee-st loetud uudis, et 26.jaanuaril 2005 esineb Saku suurhallis REM. Otsustasin juba, et lähen sinna kontserdile. Tuleb lihtsalt piletiraha kõrvale panna ning pääse varakult ära osta. REM on minu üks lemmikutest, taasavastasin nad enda jaoks eelmisel aastal. Ma niiiii väga tahan sinna minna!!!

Peaks täna dekanaadist läbi astuma ja oma üliõpilaspileti ära pikendama. Ja sööma peaks ka minema, muidu ei ole minust inglise keele tunnis õppijat. Ja kui koju jõuan, tuleb jälle kirjatöö ette võtta. Tegevust kui palju, aga energiat kui vähe. Kunagi lähiajal tahaks välja tantsima ka minna, sest ma pole peaaegu kuu aega ühelegi tantsupõrandale sattunud. No reivi ajal sai veidi end liigutatud, kuid sellest jäi väheks. Ja nagu ma ikka ütlen: tantsida on ju vaja. :-P

Soovin endale kogu südamest paremat päeva kui hommik oli! :-)

Esmaspäev

Täna pole mul midagi asjalikku ega huvitavat öelda. Esmaspäev nagu esmaspäev ikka. Eks näis, mis saab. (Muide, see on minu arust lause, mida rallisõitjad kõige sagedamini kasutavad intervjuudes. Lihtsalt väike tähelepanek.) :-P

Andke mulle kogu maailma Aeg … ja ma kulutan selle unistamiseks

 

Nädalavahetus möödus küllaltki asiselt: tegin ära selle tabeli, mis juhendaja soovis, ja lugesin taas artikleid oma töö jaoks. Sinna vahele mahtusid mõned laiskuse-hetked ja söögipausid. Eile õhtul kulutasin üksjagu aega ka teleka vahtimisele. ETV näitas üht soome mängufilmi (pealkirja ei mäleta), see mulle meeldis.

Reedel leidis õnneliku lõpu ka “Vaba miljonär”. Kuigi selline lõpp võis ka saate produtsentide korraldatud olla, andis see mulle palju lootust juurde, et päriselus võib ka imesid juhtuda, mitte ainult filmides. Ja et armastus on siiski olemas.

Hetkel tunnen, et koosnen 90% unistustest. Kogu aeg tahaks lihtsalt kusagil logeleda ja unistada, mitte koolitööd teha. Ma elan vist tõesti rohkem oma unelmates, kui reaalses maailmas. Vahel maksab see mulle valusalt kätte, aga kus sa sellega, et ma oma vigadest õpiksin! Ma olen alati tagant järgi tark. Unistada on lihtsalt nii hea! :-)

Ei ole meil kerge kellelgi…

Ei anta mulle asu: juhendaja tahab mult veel üht andmetabelit, mis aga tähendab seda, et ma pean hakkama nädalavahetusel samblaid määrama. :-( Aga mina tahaks puhata ja mängida… Kellele seda kõrgharidust küll vaja on? :-P

Eile sain linnas Kristeliga kokku, temal oli kokkusaamine LRga, kes on tark ITimees ja aitab Krissul arvutit osta. Ühesõnaga: me kolasime mööda arvutipoode ja kuulasime Krissuga juttu, millest me mõhkugi aru ei saanud. Aga õnneks on LR nii hea, et seletab meile puupeadele lihtsamalt seda arvutiasjandust, kui vaja. Mina olin muidugi jälle nagu kevadine särav päike. LR seltskonnas on lihtsalt nii mõnus olla! :-D

Neljapäeval murrame nädala selgroogu

Olen juba tund aega niisam arvuti taga molutanud, peaksin tegelikult MapInfoga tutvuma ja tegelema. Aga küll jõuab, mul täna aega on.

Mingi türklane ka segas mind. Ta leidis kusagilt mu MSN-i aadressi ja tahtis mind juba ära kosida. Mis neil türklastel viga on? Kas neil Türgis on naised otsa saanud vä? Andku nad mulle andeks, aga ma eelistan iga kell eesti poisse nende asemel.

———— 

Mõni aeg hiljem…

Tegelesin natuke selle MapInfoga, sain isegi aru sellest asjast. Tänud muidugi ka Mari-Liisile, kes mulle üht-teist seletas! :-D

Tänusõnad ka Andrisele, et ta seletas mulle arhiivi tegemist! Lõpuks sain asjale pihta ning arhiiv on olemas. :-)

Kas teate, mis? Ma pole ühelegi oma sõbrale ega tuttavale öelnud, et ma pean interaktiivset päevikut. Kristelile korra mainisin, aga ta ei hakanud täpsemalt uurima, mis või kus. Tegelikult pean ma ka traditsioonilist päevikut, st pastakaga kaustikusse kirjutatud, aga tundub, et klahve klõbistades väljendan ma ennast paremini. Mõtted, tunded ja arvamused tulevad kuidagi kergemalt minust välja. Ja osa saavad mu maailmast need, kes teavad siit otsida või juhuslikult siia satuvad. Ma vist ei tahakski, et mu sõbrad või tuttavad mu weblogi loeksid. Aga kui mõni seda teeb, siis lasku käia. Pahaks ei pane.

Vot nii. Lõpetan siis tänaseks oma virtuaalsed seiklused. :-)

Leidsin midagi põnevat. See on Everyday horoskoop Kaladele tänaseks (2.sept.): Kalad.
Sinu saldused on täna kõigile teada, kuid avalikkus ei häiri sind põrmugi. Lõppude lõpuks, mida sul ongi varjata? Arvatavasti imetlevad ja kadestavad sind kõik – kes avalikult, kes salaja.
Sobib hästi mu jutuga. :-P

Mis värk on?

 

Olen täna nii unine, kool on juba oma mõju avaldanud. Hommikul oli pime ja paduvihma kallas taevast alla. See pole sugugi tore. :-(

Polegi midagi muud öelda. Tuleb end kokku võtta ja õppima hakata. Jõudu kõigile! :-)

 

Elu on tõesti siiru-viiruline

Eile oli esimene koolipäev. Käisin isegi aktusel, ikkagi viimane avaaktus minu jaoks ju. Pärast lärmakat, meeleolukat ja emotsionaalset aktust käisin kursaõega söömas. Meiega liitus veel üks kursaõde, kolmekesi kondasime linna peal ringi, siis käisime Mari-Liisil ühikas külas. Õhtul kell 18 algas bioloogia rebaste tutvumisõhtu. Neile tehti traditsiooniline tuur, viidi läbi abiellumistseremoonia ning muidugi joodeti neile kahtlast piiritusejooki. Seda on alandav läbi elada, kuid lõbus pealt vaadata. Mingil hetkel ma lahkusin selle karavani juurest ja sain Kristeliga kokku. Istusime Raeplatsil, kurtsin oma kurba saatust ja saamatust. Läksime kõndima ja täiesti ootamatult saime kokku LRga. Tema on kutt, kellega tutvusime aasta tagasi Püssikas, kuid keda näeb nagu kuuvarjutust. Ja kas seda ongi vaja mainida, et ka temast olen ma vaimustuses? Veetsime paar tundi LR ja tema sõbra seltsis: istusime pargis ning lobisesime maast ja ilmast. Jutt jooksis hästi ja ka tunne oli hea. Sosistasin Kristelile, et ma olen ravitud (`Karlist´). Ta ainult naeris selle peale. Kas ma olen imelik, et mulle samaaegselt kaks kutti meeldib? Arvasin, et mina ei satu sellisesse olukorda, kuid nüüd olen ülepeakaela selles sees. Ja kogu mu tähelepanu ja vaimustus on suunatud sellele kutile, kumb parasjagu nägemiskauguses ja käeulatuses. Millalgi peaks vist valiku tegema: kumb jätta, kumb võtta. Ehk aeg näitab, kummaga on mul suuremad võimalused midagi püsivamat luua? Seniks, kui see selgub, tegutsen kahel rindel korraga. Loodetavasti ei mõista keegi mind selle eest hukka ega hakka litsiks sõimama.