Sain oma arvuti kätte, õhtul üritan emaga koos selle töökorda seada. :-) Ja Kristeliga sain kokku. Temalgi oli eelmisel nädalal masendus. Ta sai kohe aru, et minuga midagi on, sest esimese asjana küsis: “Mis istud siin nagu kudenud särg?” :-) Vastasin, et depressioon on, ta lohutas paari sõnaga ja oligi veits parem olla. Nii et tänase päeva üle kurta ei saa. :-)
Ei me ette tea….
Ma ei tea veel, mis tänasest saab, aga peaks hakkama biokeemiat õppima. Veidikene rahustas mind uudis, et kursatöö esitamise tähtaeg on 20.november, mitte oktoober. See on hea, annab lisaaega. Saab ehk selle biokeemia nüüd kaelast ära. Teen seda juba esimesest kursusest saadik. Minu suurim komistuskivi.
—————
Tahaks kedagi kallistada ja et keegi kallistaks mind. Tahaks, et keegi pühiks mu pisaraid, kui ma nutan (kuigi nutan harva – isegi ei tea, miks). Tahaks, et keegi võtaks mind öösiti kaissu, kui mul külm on. Tahaks, et keegi saadaks mulle lihtsalt niisama sõnumi “Igatsen sind…”. Tahaks kellegagi käest kinni õhtuti jalutada. Tahaks, et keegi peaks mind kõige kallimaks inimeseks maailmas.
MapInfo ei ruuli! :-C
Olen terve tänase päeva istunud instituudis arvuti taga ja MapInfo arvestustööga pusserdanud. Kõht uriseb, silmad on väsinud ja muidu zombi olla. :-( Tahaksin siiski nii palju veel teha, et kommentaarid juurde kirjutada ja koge see kupatus ära saata. Vastik töö, aga tuleb ära teha.
Lica helistas natuke aega tagasi ja kutsus mind maale külla sel nädalal. Nii väga tahan minna, aga koolitööd hoiavad mind linnas. Kahe nädala pärast on biokeemia eksam, kuid ma pole õppimagi hakanud. Siis veel kursatöö ja oh mis kõik veel…. Sel nädalal peaksin oma arvuti ka kätte saama. Ostsin endale koju lõpuks arvuti, sest ilma enam ei saa. Internetti veel sisse ei pane, saab ka ilma hakkama. Peaasi, et kirjatööd saaks tehtud. Teha on nii palju, aga aega on nii vähe. Kuhu sa, kallis aeg küll kaod?
Otsides ennast
Pühapäevane horoskoop Kaladele (Everydayst): Segadus, mis viimastel päevadel su peas valitses, hakkab selginema. Kuu seis mõjutab soodsalt nii isiklikke suhteid kui tööasju.
Just seda mulle vaja ongi: selginemist. Mõnikord tunnen, et hea oleks, kui mõni pauk käiks, saaks asjad enda jaoks selgeks mõelda. Võib olla viimasel ajal vaevav masendus oligi see pauk? Eile jõudsin igaljuhul järelduseni, et inimene elab enda ja siis teiste jaoks. Nüüd tuleb see kuidagi realiseerida. Tuleb hakata endale elama, iseennast armastama, siis on ka teistele inimestele midagi pakkuda. Eks ju?! :-)
Uuele ringile?
Täna ma tunnen end uimasena, kuid siiski veidi paremini kui eile. Kui mul eile hommikul loengusse minnes oli nutumaik suus, siis täna enam ei ole. :-) Lähen uuesti kingapoode kammima, sest eile ei leidnud ma omale midagi paslikku jala otsa. Ja mõtlesin endale ka väikese taastumisprogrammi välja, kirjutasin sellest natuke eilse päeva kommentaaridesse. Soovige mulle edu, et ma oma rõõmsa Mina uuesti üles leiaks! :-)
Äraaetud hobused lastakse ju maha… :-(
Ma tunnen end küll nagu äraaetud hobune, pole minust enam töö- ega lemmiklooma. :-( Ilgelt niru on täna olla. Ja et seda krdi vihma peab sadama, mul on jalad kogu aeg märjad. Kui mu Mina vähegi laseb, lähen pärastlõunal linna ja ostan omale korralikud jalavarjud. Sellised, mis mu jalad kuivad hoiavad.
Mõtlesin eile, et peaks mingi nõustaja või psühholoogi juurde minema. Ma tunnen, et ma ei oska enam iseendaga hakkama saada, eriti kooli poole pealt. Lihtsalt ei jaksa, motivatsiooni pole ka. Ema soovitas akadeemilise võtta, aga millegipärast ma arvan, et sellest pole kasu: hakkan niisama looderdama ja võib olla liiga palju väljas käima. Ja kes see pärast aastast pausi viitsib seda ülikooli lõpetada….? Ma ei tea, ei tea…
Heakene küll, lähen nüüd inglise keele testi tegema (nagu ma midagi oskaks). Eks näis, mis mu`st siis saab.
Õues sadas paduvihma, keeras jänku plaanid kihva… :-P
Oi johhaidii ja trallallaa! Miks peab täna jälle kõik viltu minema? Ma ei jõua varsti enam ära kiruda. Urrr! Ja kõrvavärdjas olen ma ka: ei kuule tänaval kõndides, et mu telefon heliseb. Inimene üritab mind kätte saada, aga ma lihtsalt ei kuule… Ma ei taha helisemistugevust põhja ka panna, siis on ka totter: kõik vaatavad, et kes see siin pläriseb. Pliuh ja pläuh! Kodus teen endale sooja kakaod ja võisaia kõrvale, ehk hakkab parem. Ja võtan uuesti oma töö ette, sest eile hakkas kirjutamine päris normaalselt edenema. Sain raamatukogust mingi raamatu metapopulatsioonide kohta, loodetavasti on sellest mulle abi ka. Siiralt teie turtsuv (aga mitte aevastav) Siilike :-P
Asjalik esmaspäev :-)
Täna olen igati tubli olnud: käisin loengus, siis vitsutasin Püssikas lõunat süüa (kook oli ülihää! :-), tagatipuks kirjutasin kursatööd terve lehekülje juurde. :-) Nüüd lähen Raamatukokku üht tarka raamatut otsima, siis käin kodust läbi, tulen tagasi linna ja panen õele kirja teele. Õhtul tuleb veel inglise keele kodutööga kurja vaeva näha (ma pole põhi- ega keskkoolis inglise keelt õppinud). Äkki on Kristel mind nõus aitama? Hm, peakski talle helistama… Tegevust jagub tänaseks küllaga. Ei saa kurta :-P Tunne on ka päris hea, et midagi tehtud saab.
P.S. Reedel ostsin omale REM-i kontserti pileti ka ära. Kui meel mõru, siis vaatan seda ja rõõmustan omaette ja salaja :-)
Nädalavahetuse inspiratsioonipuhangu tulemus
Ma tahaksin olla kass.
Istuda kuurikatusel ja uurida maailma.
Piiluksin köögiaknast, mida lõunaks sööb Sass.
Kas annab pala mullegi või jätab hoopis ilma?
Ma tahaksin olla kass,
kes kõnnib omapead, kus iganes ja millal.
Ma tahaksin olla kass,
kel kasukas must ja öös kiiskavad silmad.
Ma tahaksin olla kass,
nurrulööv ja meelas,
ja et peremeheks oleks mul Sass.
Punapäine poiss, kellele lihtsalt meeldib see kass.
Täna on reede :-D
Loeng on läbi, rokem mul kooli täna asja pole. :-) Varsti lähen ostan omale REM-i kontserti pileti ära. Siis lähen rõõmustades koju ja hakkan uue hooga kursusetööd kirjutama. :-) Ilusad plaani, eks ole?! Peaks poest ka läbi käima ja midagi head ostma, siis on tuju veel parem. Homme lähen vist Stardipalavikule, lihtsalt vaatama, millega noored tegelevad ja lootusega nänni saada. :-P Kena päeva meile kõigile!