Ja nii päevast sai öö, ja elule puhkes see hing…

Posted on by

Mul on sada asja peas, mida öelda tahaks, aga nagu ikka kaob neist suurem osa kuhugi ajukäärude vahele ära. :-P

Mind on maha jätnud inspiratsioon ( no mitte kuidagi ja mitte midagi ei oska oma töösse kirjutada), hr. Mati Uni (viimase nädala jooksul olen teki alla jõudnud kell öö, st kell 2 midagi; kuid uni ei kavatse enne paari tundi tulla; ja hommikul-päeval ainult magaks), head mõtted, energia, vaimuerksus ja muu säärane.

Mind on leidnud unetus, häirivad mõtted enne ja pärast und, paanika (kohati), uimasus, nüri vaim, ei-viitsi-aga-peab, ükskõiksus (samuti kohati) ja tuhatsada asja veel. Negatiivseid asju nagu kordi rohkem kui positiivseid, kuid endalegi üllatuseks suudan ma praegu rohkem naeratada kui sügisel, mil kursatööga samasugust vaeva nägin ja oma senise elu kõige mustema masenduse läbi elasin.

Tead, miks ma naeratan? Sest sina oled siin ja ikka kribad midagi, mis suunurga tõusma paneb või lausa kõkutama ajab. Sina oled praegu mu sõber, sest oma molekulaarsete sõpradega kohtun-suhtlen harvem. Lihtsalt pole aega. Võrk on hetkel sõber, sest toob inimesed mulle lähemale. Natuke vaenalane ka, sest võtab ikka märkimisväärse osa ajast, mis võiks hoopis muule (loe: asjalikult) kuluda.

Aitäh, Arni! :-D Suur rõõm! (Sain just kirja kätte. Võin sulle sel teemal üht-teist kirjutada, aga tuleta meelde, mul need va mälukad vahel ;-)

Tahtsin veel seda öelda, et hetkel eelistaksin elada nagu Karupeog Puhh: ainult sööks (soovitavalt head ja paremat) ja magaks (rahulikult). Ja vahepeal käiks Notsul ja teistel külas. Kas poleks mõnus?! Igatsen aega, mil saab oma soovide-tahtmiste järgi tegutseda (loe: suve).

Jep, nii palju siis tänaseks. Lõpetan tänase Gilmore`tüdrukutega, vähemalt üritan mitte kauemaks üles jääda. :-)

Lihtsalt tuli pähe…

Posted on by

Meie elu on täis koode: pin-koodid, salasõnad, kasutajanimed, uksekoodid. Et saaks turvaliselt sisse e-panka, e-maili, web-sõprusringkonda, web-päevikusse, iseteenindusse… Kümned kasutajanimed ja kümned salasõnad, mis vaja meeles pidada. Aju on täis tähe- ja numbrikombinatsioone. Üks sobib ühega, teine teisega. Justkui kodeerimiskeskused.

Selline kiri tuli kursuselisti:
 

Miks mehed on lihtsalt õnnelikumad.
Aga mida sa tahadki selliselt lihtsalt olevuselt?
Perekonnanimi on kogu aeg sama.
Garaaz on ainult sinu päralt.
Pulmapeo ettevalmistused sujuvad iseenesest.
Sokolaad on lihtsalt üks suupiste.
Sinust võib saada president.
Sa ei jää kunagi rasedaks.
Sa võid käia pargis ilma T-särgita.
Automehaanikud ei valeta sulle.
Terve maailm on sinu pissuaar – sa ei pea kunagi sõitma järgmisse bensiinijaama sellepärast, et siinne peldik on öäkk.
Sa ei pea mutri keeramise suuna üle mõneks ajaks mõttesse vajuma.
Sama töö, rohkem palka.
Kortsud lisavad omapära.
Pruudikleidi laenutus 5000 krooni, ülikonna laenutus 200 krooni.
Inimesed ei jõllita sinu rindu, kui sa nendega räägid.
Vahetevahel on üks hästi-ajastatud röhitsus lausa ette nähtud.
Uued kingad ei mulju, hõõru ja moonda sinu jalgu.
Telefonikõned lõpevad enne kolmekümnendat sekundit.
Sa tead nii mõndagi tankidest.
Viiepäevane puhkus vajab vaid ühte kohvrit.
Sa suudad ise oma purgid lahti keerata.
Väikseimgi arukuse väljendus annab sulle ekstra plusspunkte.
Kui keegi unustab sind külla kutsuda võib ta ka edaspidi sinu sõber olla.
Sinu aluspesu maksab 30 krooni 4-ne pakk.
Kolm paari jalatseid on rohkem kui küll.
Sul puudub võime näha kortse oma riietel.
Kogu sinu nägu on ühte värvi.
Üks soeng on sobiv aastateks, võib-olla aastakümneteks.
Sa pead raseerima ainult nägu ja kaela.
Sa võid kogu oma elu mänguasjadega mängida.
Tavaliselt varjab kõht sinu laiad puusad.
Sa võid kanda lühikesi pükse hoolimata sinu säärte väljanägemisest.
Oma küünte eest hoolitsemiseks piisab sulle taskunoast.
Sul on vuntside kasvatamisel valikuvabadus – jah või ei.
Sa suudad osta 25 sugulase jõulukingid 24. detsembril 25 minutiga.
Pole siis ime, et mehed on õnnelikumad! 

Raport

Posted on by

Töö-öö-looma menüü: riisi-lihapirukad (2 tk), Hommiku Haps müsliga (1 kg), pralineekompvekid Komeet (175 g).

Seisund: silmad punased ja väsinud, esineb unisuse tundemärke, käed külmad, randmed valusad, tagumik kange.

Meeleolu: blää, aga küll üle elan. :-D (tere tali! kuhu arno jäi?)

Arni, järgine kord ostan raudselt rosinaid-pähkleid. ;-) Mulle hullult meeldivad kaerapätsid ka (just pätsid, mitte küsis, kuigi see ka hea), aga neid igas poes ei müüda. Kaer pidi ka ajutegevusele hästi mõjuma. [ Ja ma vaatan, et ma ei läheks. Kuigi paar võiks juurde võtta ;-) ]

Ja veel: minu blogi vaatamiste arv on hüppeliselt tõusnud, kuigi kindlasti jääb alla daki ja teiste tegijamate vaadatavusele. Mis värk nagu on? :-P Just wondering…
 

Mul meenus “Seksi ja linna” viimane osa just. See koht, kus Carrie Pariisi tänavatel ringi kõnnib ja Mr. Big teda samal ajal otsib. Ja pisar tahtis silma tulla. Nende kahe kohtumine oli nii armas ja kena ja … Ja kõik see värk, mis neid liitis ja lahutas. Ei tea, mis tundepuhang see oli. 

 

Virtsu

Posted on by

Vaatasin Sadamalinna Seikleja pildilist ekshibitsiooni ja avastasin ühes tuttavas kohas tehtud pildid. Nimelt Virtsu pildid. Käisin eelmisel suval seal ju oma viimases välipraksis (loe siit). See valgete sammaste ja rookatusega majake oli mulle ja veel kuule kursaõele kodu kaheks nädalaks. Paik on mõnus ja kirjeldamatult kaunis puisniit laiub kaugele-kaugele. Saaremaale minnes või sealt tulles tasub läbi põigata! ;-)

Töö-öö

Posted on by

Mu päev venib öösse. Mis tehtud? Mis tegemata? Mida veel teha? Palju-palju…. Aga aitab sellest.

Ma edastan veelkord tänusõnad Arnile. Su eilne soov läks täide: mu päev läks järjest paremaks, tipnedes naeratuse ja rõõmutundega. ja liblikatega kõhus. See kestab hetkeliselt siiani, kui tagasi mõtlen. Tema oli see rõõm. Ja tema lubadus oma õlga laenata, kui nutta tahan. Isegi kui ta seda ei täida, on hea mõelda nendele sõnadele. Lohutavad ja annavad jõudu. :-)

Ja seda olen juba ammu tahtnud mainida, et mulle ilgelt meeldib font Arial. Kas ma palun võiks seda Times Romani asmele ka oma töös kasutada? :-D (Seda pean uurima ;-) 

Copy ja paste, cut ja paste

Posted on by

Eile suurema osa päevast tegin mina: copy ja paste, copy ja paste …. ja nii umbes 300 korda. Õhtul (õigemini öösel, sest kella 24st 3ni on ju öö) tegin ma cut ja paste, ainult et kääride, paberi ja vana armsa kummiliimiga. Kleepsin kaks suurt arvude ja kriipsukeste tabelit kokku. See mul andmetöötluses vajalik. Vot nii siis teeb üks bioloogiatudeng oma bakatööd. :-P  Ja täna pole must eriti asja olnud, uni tikub kallale. Ja pisarad pole vist ka enam mägede taga. Aga Temaga rääkides hakkasid kõhus liblikad korraks tantsima. :-)

Kirjutan pikemalt, kui jõuan. Ja teie bloge loen ka põhjalikumalt kunagi varsti. Luban. A ma nüüd rampsi ja koju puhkama-kirjutama. Sauh!

Posted on by

A ma nüüd reedele, st koju puhkama. Ja homme uue hooga *** kallale. Mõnusat ja ilusat kevadõhtut! Ja kellel homme kirjand, neile pliiats pooleks! :-)

P.S. Liblikaid täna ei näinud. :-(  See-eest on bot-aias ilus. Minge-tulge jalutama sinna. :-)

Liblikalend

Posted on by

Mmm… paljud näevad juba liblikaid lendamas. Ma pole veel ühtegi näinud. Sel kevadel muidugi. Praksis olen neid võrguga taga ajanud ja siis ilusti nõela otsa pannud, tiivad kenasti sirgu. Ja päris naljakas oli rabas mätaste vahel, kummikud jalas, ringi joosta ja liblikaid taga ajada. Hasart tekkis ruttu. Aga nii võib kergesti ära eksida. Koomiline vaatepilt :-P  Liblikad on ilusad. Muide, Lutsu raamatukogus neljandal korrusel on Fred Jüssi liblikapiltide näitus. Hääästi kenad fotod liblikatest. Ilu ja rõõm suvemälestustest.

Ma lendan nüüd koju puhkama, silmad väsinud ja valutavad nagu igal õhtul pärast pikka arvuti taga istumist. Homme uuesti. Ehk näen homme mina ka oma selle kevade esimest liblikat. Und! 

Tsenseeritud

Posted on by

Tegelen tsenseeritud asjaga. Ka mu mõtted vajavad tsensuuri. Kui ma kõik välja ütleks, oleks see nagu … ma ei teagi…. kriminaalne komöödiafilm, kus iga teine sõna algab f-ga. No minu peas algavad need sõnad igasuguste tähtedega, mitte ainult f-ga. Näiteks k-ga (kurat on ilus sõna tegelikult).

Matsutan hetkel riisisalatit ja linaseemnepikukest. Kirsikompott kakaokreemiga on ka mul. Just tõin poest. Viimane söögikord oli hommikul kell 8 midagi. Plaan on nii kaua, kui vaja instas olla ja arvutit numbrite ja liikidenimedega piinata. Kui kell õhtu-öö läbi kesklinna koju jalutan, saab jälle tänavamõtteid mõelda ja Tartut imetleda. Kõlab kenasti, eks ole?!

Ma teen nüüd midagi. Sina tee, mida vaja või mida tahad. Kuidas ise soovid :-)