Hansapäevad vol 4

Hansapäevad on selleks korraks läbi. :(  Jäin tänastest üritustest ilma, sest jõudsin liiga hilja kesklinna. Kui E. linna jõudis, olid hansapäevad lõppenud ning demonteerimistööd täies hoos. Rahvamassid on meeltult kahanenud, suurem osa istub välikohvikutes ja küllap meenutab parimaid hetki. Mõnes kohas oli veel tunda hansahõngu, mis tõsi küll polnud enam see. Siiski on mul hea meel, et midagi sellist üldse toimus. Linn ja melu ja inimesed ja ajas tagasi olemise tunne… Võrratu!

Eile jalutasime Kristeliga niisama ringi ja vaatasime, mis rahvas teeb. Raekoja platsi pealaval esinesid Novgorodi tantsu- ja laulupoisid ja -tüdrukud. Nende esinemist me tõesti nautisime, sest kõik tuli südamest ja täiesti loomulikult. Ja muidugi see energia, millega nad etlesid… Kõige lahedam hansaseltskond oligi Novgorodi oma, ma arvan. Ükskõik, kus nad ka olid, alati said sellest teada, sest laul kõlas ka mujal kui lava peal. Ah, slaavi veri ja hing! Pole muud öelda. 

Hansa!

Hansapäevad vol 3

Ma veel ei tea, mis tänasest päevast üleüldsegi saab. Aga võin öelda nii palju, et toredatest hansapäevadest on veel paremad imelised hansaööd ;)  Jah, sul võib taas tugevasti mu üle hea meel olla. Minul on sinu ja sinu ja sinu ja enda ja kõigi kallite pärast hea meel. :)


Kesköine rüütliturniir oli meeletult hea vaatemäng. Nii ilusasti, kui need vaprad rüütlid, ei ole vist keegi veel kapsasalatid lõikunud (loe: kapsapäid mõõgaga purustanud). Ja kui kenad ratsud. Ja kostüümid. Kui rongkäik pärast turniiri toome varemetest tagasi raeplatsile liikus, oli see liiga hea, et tõsi olla. Tõesti-tõesti, nagu oleks ajas tagasi läinud. Ajarännud. Muide, mungad on parimad, keda üldse võis valida! (Mõned bio-geo tegelased on nende hulgas. Nad kui loodud sellesse rolli.) Ah, minge ja vaadake ise kõike oma silmaga, kuulake oma kõrvaga, tundke oma meeltega. Hansa! 

 

Hansapäevad vol 2

Käisin eile õhtul Hansapäevade avamisel. Raekoja platsi ümbrus ja plats ise oli paksult kaetud inimmassiga. See koosnes igas vanuses, pikkuses, kaalus, joobeastes, rahvusest, jne inimestest, kes päris meelsasti toimuvale kaasa elasid. Evu oli muidugi eriti vaimustuses hansaaegsetest riietest ja kostüümidest. Kas ma palun ülikooli lõpetamisel saaks mõnda hansakleiti kanda? :D  Kui keegi oleks veel samasuguses hansavaimustuses olnud ja minuga kaasa tulnud, oleks võinud varaste hommikutundideni tünniansambli saatel tantsu lüüa või uusi tutvusi soetada või uue kaubamaja seinalt filmi vaadata. Paraku olin üksi ja erilist lustimistuju polnud. Ja seda ei taha mitte meenutadagi, et koju minnes mõtlesin oma tutvusringkonna peale ja et keegi minuga kaasa ei tule ja nii, ning aina vihasemaks sain. Öösel ei maganud hästi.

Täna on hansapäev nr 2 ja ma olen vaid korra linnast läbi jalutanud. Õhtul on aga lootust suuremaks lustiks, sest Kristel lubas minuga kaasa tulla. Ja kui paar tegelast täna Tartusse tuleb, siis on inimesi rohkem. Aga sa võid mind leida rongkäikude ja rüütliturniiride juurest. Või siis hansalinnade vahel töllerdamas ja nautimas seda mõnusat aega. :)

Lihtsalt…väsinud?

Ma olen väsinud. Tunnen, et uni tuleb peale. Kas magamata tunnid tuletavad end meelde? Hm, tegelikult mul neid tunde ei tohiks olla. Magan need kõik ju hommikul ära, nii et mu ärkamine venib laisalt päeva. Endal kah juba häbi… Et magan nii kaua. Aga no mis ma teha saan, kui hr Mati Uni mind õigel ajal ei külasta?

Hea küll, katsun täna paar tundi varem silma kinni saada. Väga püüan. Tahan ka. Aga nagu Barbigi, olen ka mina hädas une-eelsete mõtetega. See on jah vastik. Ja oi kui raske sest lahti on saada. Võib olla mõni väga hea raamat aitaks? Tegelikult mul plaan uuesti Dostojevski “Märkmeid surnud majast” kätte võtta ja läbi lugeda. Kunagi gümnaasiumi ajal lugesin ja kirjutasin selle põhjal isegi kirjandi, aga tookord jäi pooleli. Nüüd on aega rohkem, et lugeda.

Ma lõpetan täna varem, palju varem oma päeva. Vähemalt plaan on. Minekud ja käimised ei kao kuhugi, nad tulevad veel. Õhtut!

Nii ja naa

Mis saab siis? Kutsutakse õhtul Püssikasse uut lugu kuulama. Aga pole kedagi seltsiks kaasa võtta. Suvede-värk noh. Kõik on kusagil ära. Ja eriti just siis, kui tahaks kedagi. Seltskonna mõttes. Kas tuled? Ega ma suurt ei viitsigi minna, aga selline lähekskuhugi-kihk on sisse jäänud. Juunis suht-koht palju väljas käinud ja asju teinud ja nii. Saaks öös koju kõndida pärast. Niikuinii une ja magamajäämisega kehvad lood. Enne esimest-teist uue ööpäevatundi ei jäägi… Aga kas tuled minuga täna?

Nõutud kaup :P

Ah, mind tahetakse täna sinna ja tänna! Ja mitte niisama, vaid tööalaselt. Aga rohkem ei räägi, sest sõnun ära muidu. :P

A kõik on ilus jälle. Eile õhtul käisin Kristeliga Emajõe ääres viimaste päikesekiirte paistel kiikumas ja pärast jalutasime kanali juures koju. Ajasime juttu ja olime niisama. Ta kraapis ühe kiigu peale hääästi õrnalt küünega midagi nunnut mulle ;) Küllap on see juba kadunud. Sest pole midagi, mõte on ju oluline. Ja mulle ei meeldigi igale poole sodimine ja kraapimine. Sodi paberit, kui tahad :P ja kraabi porgandit :P

Relix (ma hakkangi oma kallist sõbrannat L-i vist nii kutsuma nüüd) käis ka täna korraks linnas. Kutsus jälle maale külla ja nii. Ta on armas inimene. Kristel on ka. Ja sina ja sina ja sina kaa :D (Ah, mul päike paistab täna taas :)

Äsja…

Just nüüdsama sadas meeletult vihma. Lõpuks ometi. Taevas on ikka veel nii hall kui olla saab, kuid roosiaia poole vaadates näen taevas õhkõrna vikerkaart. Ei mäletagi, millal ma viimati vikerkaart nägin. Ilus on. Valkjad pilvelõngakerad, mis veidi lahti hargnenud, sõuavad üle vihmahalli taeva ning koovad kirevat vikerkaarekangast. Roosiaed rohetab ning need üksikud põõsad, mis otsustanud oma õied avada, säravad kui juveelidega kaunistatult kõige selle keskel. Loodus on kõige imelisem kunstnik.

On the beach

Between the eyes of love I call your name
Behind the guarded walls I used to go
Upon a summer wind there’s a certain melody
Takes me back to the place that I know
Down on the beach
The secrets of the summer I will keep
The sands of time will blow a mystery
No-one but you and i
Underneath that moonlit sky
Take me back to the place that I know
On the beach
Forever in my dreams my heart will be
Hanging on to this sweet memory
A day of strange desire
And a night that burned like fire
Take me back to the place that I know
On the beach

Chris Rea – On the beach. Album On the beach 1986.

Uus lemmik

Mul on uus lemmik – jäätee. Viimastel kuumadel päevadel on söögiisu natuke kaduma läinud (see pole väga hea :( ), aga see-eest on janu suurenenud. Ja jäätee on praegu parim. Ostsin täna 1,5 l Aura T joogi täna. Homseks ei jää sellest midagi alles, ma arvan. Nii hää on! Joo ka (alco asemel ;)!