“Vaatan, et kõnnib teisel pool teed keegi tüdruk, väga Evu moodi. Tuleb lähemale, ikka Evu moodi. Ma siis viipan teda siia, mis ta kõnnib seal nagu kurbade silmadega mersu,” lausus sõbranna paps teistele sugulastele, kui oli mu eile õhtul rajalt maha võtnud ja oma sünnale juhatanud. Tahtsin linna tuiama minna, aga sattusin mõnusale sünnipäevapeole. Kohe tõsteti mulle ette suur ports salatit ja head grilliprodukti ja kooki ja shampust. Ma pole sugugi pettunud, et nii läks. Ääretult soe, armas ja mõnud vastuvõtt oli. Nojah, ma olen juba pool elu (enda elust pool) ju neile oma inimene olnud, kuidas siis teisiti. Ah, mõnus oli :)

*   *   *

Täna päeval, kuigi mina alles ärkasin siis, sain sõnumi ühelt Soome motomehelt, kellega mina ja Kristel eelmisel suvel tuttavaks saime (vt ka siia). Me olime selle tegelase ja tema sõbraga vaid päeva koos, kuid ta ikka veel mäletab meid (?). No igal juhul ta tuleb kuu aja pärast Jõgeva Treffile ja tahab kokku saada. Ja pärast lähevad nad mõnepäevasele Eesti-ringreisile ning kutsus mind sinna kaasa. Natuke, isegi natuke palju kummaline, sest me pole vahepealse aasta jooksul üldse suhelnud. Ma pole kindel, kas ta ikka mind mäletab veel õietei. Mina küll ei mäleta ta nägu ega midagi. Inimene, kellega me ei tunnegi, tahab kokku saada ja veel reisule kaasa võtta… Kummaline, aga samas meeldiv üllatus. Vaatab, mis saab.