Väike välgatus

Posted on by

Ma olen täitsa olemas, juhul kui keegi peaks muret tundma. :) Käisin teie elusid piilumas just ja head tunnet sai palju, eriti armsad olid jimi jutud. Ja punase köögiga kahetoalise rahva tegemised on ka lahedad. Oh, mulle meeldiks ka köögilauakirju saada. See on nummi! [Katsun teie punase köögi külastuse oma plaanidesse varsti sobitada. Kohe varsti. Milline päev/õhtu/öö teile sobib?]

Eile sain uue tuttava. Õigemini k-õe tuttav tahtis minuga kokku saada, enne kui Eestimaa tolmu jalgelt pühib. Nii et veel üks e-kirjasõber juures mul. Juba k-õe sünnal avastasime, et meil sarnane muusikamaitse, ja muidu ka leiab jututeema. Kas sügis ongi aeg uute tutvuste jaoks? Seda enam, et just sügisel tuleb Tartusse uut ja vana rahvast… Pigem siiski uut. Minu vanad tuttavad olid vaid mõne aja siin, kooliajal, nüüd nad tagasi omades kodudes. Aga mina olen ikka veel siin…

 

Kõik on uus … ja muu tekst

Posted on by

Teie kirjutate neist asjadest juba piisavalt, nii et ma ei hakka üle kordama (vt ka kõik on uus septembrikuus ja muu selline värk). Vaja teha plaane, mis ka tegelikult täidetud saavad. Plaane, mis on jõukohased ja vajalikud. Asjad paika panna, aktiivselt tegutseda, otsida, uurida ja pärida, kuulutada ja küsida. Jne…

Sinisest halliks

Posted on by

Kisub vihmale. Hommik oli ilm veel ilus: soe, valge ja jahutav. Nüüd juba jahedam, hall ja vihmane. Pisarad kukuvad vastu aknaklaasi. Üks nimi väreleb arvutiekraanil. Online. Aga sõnad jäävad ütlemata. Vihm kutsub endasse kõndima ja tundeid tundma. Kas mõrad tekivad jälle? Põhjuseta… Kutsuvad ka kõrged raamaturiiulid, kus raamatud täis valemeid, reegleid, seadusi. Aga ikka läbi vihma. Läbi märja vihma. Ah, ei lähe, nohust ma küll puudust ei tunne.

 

nonametoday

Posted on by

Midagi hajus ta sees. Võimalik, et läks kaotsi, sai otsa, väsis. Sõnad, mis olid, ja sõnad, mida ei olnud. Ta ei teadnuki, kummad sõnad talle rohkem korda läksid. Millised sõnad tegid seda, mida ta tundis ülejäänud päeva. Või oli ta lihtsalt väsinud, hirmul muude asjade pärast? Igal juhul oli midagi teisiti…

 

Kõrvatahatähelepanekud

Posted on by

Toksikomaanide highway (maanteel värviti keskjoont üle).

Jäätisekokteil topsis, millel kiri Caution, contents hot.

Kas triibud on samad, mis vöödid?

Kes leiutas liivakasti?

Kooliaegu meenutades (natuke negatiivses toonis): “Õpetajad olid haiged.” – “… kogu aeg jäid tunnid ära.”

Villu on parim! Ta on lahe ja jahe, paitab õrnalt tulist nahka ning pakub pelgupaika, kui päike liialt kuum.

 

Sellest me ei räägi

Posted on by

Käes on juba sumeda suvekuu augusti teine pool. Natuke hirmutav, kuidas aeg läheb. Peagi on esimeste koolikellade aeg käes, justkui uue aasta saabumine. Aga mitte lihtsalt uue aasta, vaid valikute tegemiste, eesmärkide seadmiste, asjalikkuse aasta algus. Miks tundub just sügis ajana, mil kõik tulevikuplaanid peaks paika panema? Kui mul pole neid plaane ega eesmärke, kas olen hiljaks jäänud? Olen ma siis rumal, laisk ja lohakas oma edasise elu suhtes. Või isegi, kui mul on mingid ebamäärased plaanid olemas, ent nende täideminek ei sõltu ainult minust endast, kas olen samuti läbipõruja? Teemad, millel me ju ometigi ei räägi (Sinuga ju mitte, kokkuleppeliselt ;), sätivad end mu kukile istuma ja tasase järjepidevusega meelde tuletama, et suvi (aeg, mil on lubatud puhata ja natuke luuser olla) saab läbi ning on vaja taas tegutsema hakata. H i r m u t a v. Kooli lõpetamine, töö otsimine, lepingukohustuste täitmine… Vanad lõpud, uued algused. Miks ei võiks mõnusasti vanal lainel edasi seilata? Kohati on tunne, et kõik kaob: kursakaaslased, oskus õppida, teadmised, seltskondlikkus, kooliskäimise rõõm… Kas peabki nii olema, et mõne aja tagant lüüakse su elus jälle midagi laiali? Ning kui oskad ja suudad, õnnestub sul pehmemalt maanduda, mõned killud kokku koguda ja neid edaspidigi koos hoida. Elu nagu plahvatav puder.

Jeee! :D

Posted on by

Ma võitsin, ma võitsin! Ma võitsin omale uue mobiiltelefoni Nokia 2600 Rimi hypermarketi loosiga. Ma ei suuda seda ikka veel hästi uskuda. Aga kui nädala pärast telefoni kätte saan, eks hakkan uskuma. Ma nii õnnelik! :D Mul looside ega lotoga ei vea. Siiani olen võitnud vaid Eurovisoon 2001 kasseti (Tartu Raadiost) ja Pet Shop Boys`i Tallinna-kontserti pileti (ajakirjast Stiina, see on endiselt mu kõige suurem vedamine ja õnneliku võit olnud :). Rohkem ei suuda küll meenutada mingeid auhindu. Seekord ma ei mõelnud üldse võitmisele ega mittevõitmisele, lihtsalt ostsin uue mandlitega Marsi shokolaadi. :P Vat, kuidas (loosi)õnn võib tulla.

Kiiksuga

Posted on by

Päeval ajasin linna peal teksapükse taga. Kahjuks ei leidnud midagi, ükski püksipaar ei hüüdnud, et tahab minu jalga saada. Ostin edasi kunagi. Õhtupoolse aja veetsin arvuti taga. Neli tundi netis ja MSNis on ikka liiast, silmad väsivad ära ja … no on veel asju, segaseid ja tobedaid selle juures. Eks see tegelane ise saab aru, millest jutt. Kui saab. Kiiksuga lugu. Ees ootab taas hilisõhtune jalutuskäik läbi linna koju, kodus ETV peale, sest täna näidatakse Red Hot Chili Peppers`i kontsertsalvestust. Näppu vaikselt viskama!