Igasugused nohud, köhad, gripid ja muud suguhaigused liiguvad juba ringi. Olge oma tervise suhtes hoolivad ja katsuge pisikuid mitte saada. Tee, sidrun, mesi – need me sõbrad kolmekesi! :)
Vähem juttu, rohkem …?
Pagesin jälle rampsi täna, sest kodus õppimisest ei tule midagi välja. Ei suuda, no ei suuda endale seda fcking füssi selgeks teha. Kas keegi aitaks õppida? Ülesannete lahendamisega jään kindlasti jänni. Ajusid nagu polekski. Või puudub motivatsioon? Ving ja hala…Kotis on kotitäis õunu. Mingil hetkel ma äkki helistan ja küsin, kas punane köök ootab mind. Et sina ja sina teaksite ;)
Sulle on sõnum
Eile õhtul vaatasin filmi “Sulle on sõnum”, mille peaosades olid Tom Hanks (lemmik!; Joe Fox aka NY152) ja Meg Ryan (mängis Kathleen Kelley aka Shopgirl). Nii õige film nii õigel ajal. Just seda ma vajasin Õiged teemad, õiged tunded, õige laul…. Kahtlustan, et siit ongi laul “Somewhere over the rainbow…” mulle teatud hetketega seotuks jäänud. Mul oli hea õhtu. :)
NY152: New Yorki sügised on toredad. Tekitavad soovi koolitarbeid osta.
* * *
Shopgirl: [interneti teel – toim.] … eimillestki on lihtsam rääkida kui millestki. Vahel see eimiski on olulisem kui miski.
* * *
Frank: On sul keegi teine?
Kathleen: Ei, aga… Ma unistan kellestki teisest.
Ikkagi esimene koolipäev
Pagesin instast raamatukokku, õppisin natuke füüsikat, kirjutasin kirja Temale ja varustasin end loodetavasti kasuliku raamatuga ( Holmberg, Lember, Perkkiö ja Ugaste “Füüsika. Üldkursus näidetega bioloogiast ja meditsiinist”). Kool on alanud isegi minu jaoks… :)
Esimene loeng
Kursaõde, kes magistrisse sisse sai, palus mul enda eest esimesse algoloogia loengusse minna. Mul polnud selle vastu midagi, ja nii ma läksingi rõõmsal meelel instituuti. Peale minu oli loengusse tulnud veel 5 inimest. Ootasime ligi veerand tundi, kuid õppejõudu ei ilmunudki. Ilmus hoopis insta sekretär, kes ütles, et täna jääb loeng ära ning esimene loeng toimub reedel. Nii lõppeski mu viienda tü-aasta esimene koolipäev.
Ausalt, ma tahan uuesti kooli minna. Tunnen puudust loengutest, kursakaaslaste mõnusast seltskonnast, suitsupausidest loengute vahel (osalesin passiivselt), lõunatest Söögitoas, kontspektide kirjutamisest. Koolis käies oli mingi rütm paika pandud: käisin loengutes, nende vahel või pärast neid ajasin omi asju või õppisin, õhtuti kohtusin sõpradega, veetsin aega, õppisin. Nüüd pean ise päevarütmi välja mõtlema, aga minul puudub säärane rütmitunnetus. Ma ei oska päeva produktiivselt planeerida. Ja nii need asjatoimetused-tööd edasi lükkuvadki. Kas peaks salaja loengutes käima hakkama, et rütmi tagasi saada?
V2rske r6hk
Kohe varsti peaks ilmuma uus ajakiri, mille nimi on Värske Rõhk. Huvi trükilõhnase ja -värvise ilmutise vastu on juba olemas. Kas ootused-lootused ära tasuvad [ilmselge vihje ajakirja hinnale, mis kindlasti paneb põntsu kukrule. ääremärkus: hinda veel ei tea], selgub lähiajal.
Viska minema!
Ma kraamisin terve nädalavahetuse oma tuba. Kõik algas riidekapi korrastamisest. Ainult et sellest kasvas suurem puhastustöö. Ükski kapp ega sahtel ei jäänud puutumata. Sain paljust tränast* lahti. Järgmisel korral, kui selline hoog peale tuleb, leiab niikuinii teist sama palju, mida ära visata. Leidsin ka palju asju, mille olemasolu enam ei mäletanud. Suht mõttetud paberid ja muu säärane kraam, aga oi mis mälestusi ja aegu meelde tõid. Sellest saaks eraldi sissekande lausa teha. Ja võib olla teengi, kui viitsin. Suurem osa kraamist, mis prügikasti lendas, olidki igasugused paberid, mis nimesid, pildikesi, luuletusi ja muud imelikku täis kritseldatud. Midagi väärtuslikku kaduma ei läinud, kui sa äkki nii mõtled. Kõik, mis tundus oluline, sai paksu kladesse ümberkirjutatud.
Sahtlite kallal nägin kõvasti vaeva, sest alati kui olen tahtnud neis korda luua, olen alla andnud. Seekord alla ei andnud, vaid möllasin laupäeval kella 2ni asju nii ümber tõsta, et ühes sahtlis oleks nö üks teema. Lõputöö materjalid, muud kooliasjad, tähtsad asjad, isiklikud asjad (need veel eraldi kahes sahtlis). Siiski, asjad on peamiselt paberid, olgu see selguse huvides ära märgitud. Aga natuke jäi veel kripeldama: kirjade jaoks ikka eraldi nurka ei suutnud tekitada. Kirjad on praegu kommikarbis. Mmmagus! ;)
Loodetavasti püsivad sahtlid-kapid nüüd pikemat aega korras, nii nagu nad praegu on. Juhul kui ma leian, et mõni asi oli vanast kohast paremini leitav-kättesaadav-või_mis_iganes, siis hakkan vist uuesti möllama. Imelik on asjaolu, et terve suve mõtlesin suurpuhastuse peale, aga kunagi ei viitsinud ette võtta. Ja nüüd lihtsalt tegin ära, planeerimata ja mõtlemata. Lihtsalt tegin. Nüüd võiks akna ka ära pesta, siis oleks peaaegu finito. :D
*träna – asjad, millel on kadunud või millel puudub praktiline väärtus. Omavad pigem emotsionaalset väärtust, olgu selleks siis geograafiatunnis paberitükile sorgeldatud pilt või kunagi sünnipäevaks saadud viltpliiatsid, mis enam jälge ei jäta.
Elu nipsasjad
Tahaks oranze sõrmikuid. Hõõgveini. Kaminatuld. Jalutuskäiku õhtuses linnas. Käsi käes. Pugeda teki alla ja lugeda. Kaissu tahaks. Kallistusi. Naerda ja naeratada. Varahommikul ärgata. Värsket kohvi ja võileibu. Lugeda nädalavahetuse ajalehte. Kirja saada, lugeda ja kirjutada. Sinna linna minna. Pai teha. Soovida langevalt tähelt. Kuulata ritsikate siristamist. Suudelda vihmasabinas. Unistada. Ajada sõbrannajuttu. Jäätisekokteili. Väravaromantikat. Sooja teed ja küpsiseid. Tema pusa kanda. Kutsaga jalutada. Pannkooke moosiga. Koos olla.
Päevalillepäev
Juhendaja juures käidud (õnneks ei pinninud b-töö kohta küsida), CV-d tehtud ja laiali saadetud (jään ootama nendepoolset reageeringut), kirjadele vastatud (lausa 3 oli neid!), mõned jutud räägitud. Mõned jutud veel ees (kui viitsin nii kaua msnitada), kümme pisiasja vaadata, uurida, teha (netis surfamine ootab), tuju taastada päikeseliseks. Õhtul võib olla väike kangevee joomine, st Rikardo sünna tähistamine, aga võib olla hoopis homme. Nii see elukene veerebki…
Teie ütlete asju
Maailm on homme hommikul endiselt katki.
[Logan sarjast Must ingel (Dark Angel)]