Väga hea on süüa poolsuitsuvorsti. Lihtsalt niisama, järada vorstijuppi nagu muiste. Võts omab absoluutselt. Kui Ameerikas on kampaania Got milk?, siis miks mitte teha meil siin kampaania Vorsti on? Poolsuitsuvorst maitseb hea niisama, võileiva peal, saia peal, makaronide sees, sousti (no mis lahe sõna?!) sees… Igas asendis, igas olekus (võimalik pohmellileevendaja?), iga kell, igal pool. Nii et kõik vorsti sööma! :D
Valik on sinu
Käisin valimas. Vähem kui 10 minuti tee oli valimisjaoskonda ja ma sain märjaks nagu kala. [Ma ei saa aru, miks öeldakse märg nagu kassipoeg. Mis kassipojal veega pistmist? Kala on kogu aeg vees ja kogu aeg märg.] Kuna tuulekas hakkab teatud aja pärast vihma läbi laskma, ja jahe on ka sellega juba käia, panin hoopis jope selga. Sooja punase talvejope. Hoopis parem olla. Mis siis, et tunne ja väljanägemine võib olla nagu lumememmel, peaasi, et soe on. Minu valik on oma jope.
Envy
Ma lõhnan Gucci Envy järele. Hea lõhn. :)
Viimased päevad on möödunud sama virvendavalt nagu arvutiekraan praegu teeb. Ühest mõttest, tundest, arvamusest teise, kohati olen paras mõrd. Samas tundub, et olen peaaegu korras. Võib olla arvan nii, kuna ei taha mõelda selle peale eriti. Aga mis seal nii väga mõeldagi on? Ainult unustada ja edasi minna. Uut moodi edasi minna, kuigi mõnes mõttes on kõik vanaviisi. Vanaviisi. Uutmoodi.
Elu seisneb igasuguste asjade proovimises, muidu ei saa midagi teada.
Kellegi kaotus on kellegi võit. Kas ma sain omale uue parima sõbra? Pärast sellist avameelsust kipun tavaliselt end peitma, võimalikult kaugeks jääma. Seekord ehk teisiti? Areng? Evulutsioon? Midagi peab muutuma minus endas. Midagi peab muutuma…
Kass
Kaks päeva on meie aias ja hoovis tiirutanud üks kassivolask. Selline karvane ja triibulise kasukaga. Täna ta ronis mu aknast sisse, kui tuba tuulutasin. Kaelas oli tal kulin, mille sees paber omaniku nime, aadressi ja telefoninumbriga. Õhtul lubati järele tulla (küllap on juba ta ära viidud). Aga see kass ajas mu närvid kapi otsa, kuna tiirutas kogu aeg jalgade ümber ja tagatipuks jättis mu voodisse haisva "kingituse". No tere tore! Mul isegi olemine kapi otsas ja nüüd veel see. Mul pole praegu tore.
Kastanid
Eile jalutasime Kristeliga linnas. Ta korjas kaks ilusat kastanit ja kinkis need mulle. Hea õnne jaoks. Nüüd ma käingi ringi, kastanid tuuleka taskus ja mudin neid pidevalt. Et õnn tuleks.
Täiesti segane…
… nädalavahetus oli. Alates reedest kuni tänaseni. Oli inimesi, pohmelli, jutte, naeru, pisaraid, magamatust, pidusid, telefonikõnesid, juhuslikke kohtumisi, bussijaam, …. mida iganes.
Mul oli hea meel näha lõpuks Andrist ja Jimi. Te olete toredad! :) Daki ja Maia ja Maia naised ja Konn on kaa. Uskumatu, et sellised inimesed on kokku sattunud. Liiga hea, et olla tõsi, aga on. Rõõm.
Sõbrad on üle kõige.
—
Piparkoogijooki enam ei joo, mitte kunagi. Ega ühtegi teist minule tundmatut vedelikku. Väikesed pitsid on salakavalad. Täna on veepäev.
Ööline
Mõned öösel magatud tunnid, varane ärkamine, siis veel paar tundi poolunes. Päeval tegin ka nagu midagi, muu hulgas võtsin teie kõnesid vastu :) ja sõin kindlasti ka. Paari tunni pärast sünnale. Kas tantsida ka saab? Kas ma üldse suudan seltskondlik olla? Uni on. Hea meelega magaks oma elu maha. Vähemalt järgmised tunnid küll. Küll saab korda, lihtsalt keha on väsinud. Üks kõne on veel puudu, et päev kordaläinuks lugeda.
Saaga jätkub…
Eksamile ma sel nädala ikkagi ei jõua. Helistasin täna õppejõule, et homseks aeg kokku leppida, kuid temal on homme nii kiire-kiire ning palus asja järgmisele nädalale edasi lükata. Vot nii palju siis minu heast kavatsusest midagi tehtud saada. :P Uuel nädalal uuele katsele. Vahepeal tuleb mul end kokku koguda ja midagi selgeks saada, eriti ülesannete koha pealt.
Täna käisin instituudis seminari kuulamas. Taimeökoloogina Havail oli teema. Huvitav oli. Seminarid on meil siin igal neljapäeval, ehk hakkaks kuulamas käima, hoiaks end erialase teabega kursis. Jobutatud on juba küll ja küll. On aeg tegusid teha ja halli ajuollust liigutada. Kui see vaid nii lihtne oleks… (Aga äkki on ka, kuid ma ei tea seda veel?)
Ent siiski – polaarööd võiksid olla. Kohe ausalt. Tunnen, et päevavalguses olen koba. Isegi pisitoimetused ei tule välja. Ikka läheb midagi nihu. Õhtul, kui teised on magma läinud ja ma üksi saan toimetada, tunnen end palju rahulikumalt, kindlamana. Aeg iseenda jaoks. Ja kuigi ma pärast keskööd väsimust tunnen, ei jää ma enne kahte-kolme magama. Ma lihtsalt tõmban end teki all kerra ja meenutan, mõtlen, unistan. Praegu on öö minu aeg. Öhtusest linnast ma mitte ei räägigi. Lummav. Millal kondama läheme sinuga? ;)
I wish I was as invisible as I make me feel
Ma ei lähe homme eksamile. Pole jõudnud kõiki ülesandeid läbi lahendada ega teooriatki päris selgeks saada, valemitest rääkimata. Reede on uus tärmin.
Ma tahaksin öösiti elada. Et keegi mind ei segaks oma tegemiste, rääkimise ega kohalolekuga. Et saaksin omaette olla niisuguses vaikuses või müras, nagu soovin. Kõndida tühjadel tänavatel, olla nähtamatu pimeduses, mõelda ja unistada mida iganes. I`m not good in living. Not in daylight.