I might need you to kill

Posted on by

Natukene liiga palju saladusi on jagatud. Natukene liiga palju saladusi sain ma teada. Natukene liiga palju saladusi tunnetasin olevat peidus iseendaski või soovisin, et need oleksid minu saladused.

Minul on ka saladusi. Suuremaid ja väiksemaid. Saladusi, millest mõnedki aru ei saaks, vaid neid totruseks peaks. Saladusi, mida ma ei oska saladuseks pidada. Saladusi, mille olemasolust ma teadlik pole. Ma ei taha neist juttu teha. Kui oledki mõnda kuulnud, olen sind usaldanud ja las nii jääbki.

Teiste saladusi ma arvan, et oskan hästi hoida. Kui on ikka saladus, siis on saladus. Viimasel ajal on juhtunud, et ma ei tahagi teatud inimeste salajastest tegudest, käikudest, eluseikadest teada, sest need hakkavad tasapisi painama. Seepärast, et need ei ole minu silmis õiged. Keegi teeb, keegi ei tea, keegi peab suu kinni hoidma. Vabandust.

Kas pühapäevased saladused teevadki pühapäeva õhtud pisut nukraks, pisut melanhoorseks, pisut talumatuks?

Kui palju rohkem ma jala pean käima?

Posted on by

Hea on see, et ma eile Kristeliga kokku sain. Hea on see, et me koos raeplatsil pingi peal istusime ja tuttavaid nägime, R.-i ja M.-i. Hea on see, et me nendega juttu ajasime. Hea on see, et soe ilm oli. Hea on see, et me Hilpharakas käisime, ma avastasin karmnunnusid T-särke ja Kristel sai uued kõrvarõngad. Hea on see, et me nalja viskasime* ja ma taas naerda kõkutasin. Hea on see, et ta viitsis minuga üle jõe ja tagasi kõmpida. Hea on see, et me toredat kutsut nägime. Hea on see, et “ööbik öögib köögis” on naljakas fraas. Hea on see, et mul heam sai.

——

* Tibi heleroosas võrktopis, nibud täitsa paistavad. Tibi räägib tuttavatega, nii nais- kui meessoost on neid tema ümber. Tibi tuleb kohvitopsi ära viskama, prügikast on meie lähedal. R. vaatab tibi nibusid. Tibi saab sellest raudselt aru, et kõik jõllavad neid, aga ei tee väljagi. Me kolmekesi lõõbime, aga ma ei ütle, mis me ütlesime.

* Kaks dressides väljamaallaste moodi meest kantseldavad pisipõnni. Üks neist lükkab käru, teine hopatab pisikest. “Vaata, need on raudselt geivanemad!” Meestega liitub neiu, aga mehed ikka tegelevad lapsega edasi. “Need on ikkagi geivanemad ja see naine on surrogaatema.”

Varsti on õpik olemas

Posted on by

3 tundi loengut ja 10 lehekülge konspekti (A4 formaadis muidugi). Meeletu kribamine käib üldbios. Terve gümnaasiumi bioloogia saab siuhti läbi võetud. Nii läbi, et teadmised mu peas lähevad sassi.

See on kõik, mis hetkel öelda.

Imelised ämblikud

Posted on by

Täna avati Tartu Zooloogiamuuseumis näitus “Imelised elusad ämblikud”. Mul oli kutse ja muidugi kasutasin võimalust midagi huvitavat kaeda.

Ämmelgad on võrratud! Neid on seal mitukümmend, lisaks mõned skorpionid ja tuhatjalgsed. Ämblikke oli karvasemaid ja siledamaid, suuremaid ja väiksemaid, kirjusid ja ühevärvilisi, ohtlikke ja rahulikke… Nad püsisid kenasti oma terraariumites paigal, et neid imetleda saaks. Mõned olid end klaaskasti nurka peitnud, kuid nägemata ei jäänud ükski. Sain üht suurt hallikat karvast tegelast ka korraks käes hoida – pehme ja soe oli.

Panin tähele, et need eksootilised tegelased koovad pisut teistsugust võrku kui kohalikud ämblikud. Nende võrk oli kuidagi tihedam, nagu laialikistud vatitups. Või nagu tihe piimjas udu.

Lemmikuks valisin ühe musta värvi ämbliku, nime kahjuks ei mäleta. Ta oli üleni tume, nagu sametist tehtud, kuninglik ja elegantne. Kutsus lausa pai tegema (mida muidugi ei saanud teha).

Tasaseid ämblikke vaadates hing puhkas, rahu jõudis minusse tagasi. Eilne kõhklustepuhang vaibus. Ma pidasin pika päeva vastu, tunnet alla anda ei tekkinudki. Sain vist tagasi rööbastele.

kulunud mutrike

Posted on by

ma tahan olla selline, milline ma ei ole. vaimusilmas on pilt energilisest, lõpmata aktiivsest ja targist isikust, kes muudkui käib ja korraldab ja osaleb. ma ei suuda. miks ma tahan olla keegi, kes ma olla ei suuda?

Ära sa tagasi tule

Posted on by

Tere! Mina olen sinu esmaspäevane peavaluhakatis. Ma esinen ka teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti, aga vot reeded jätan vahele. Välja arvatud siis, kui sa neljapäeval kavatsed välja minna ning tarvitada kombintasiooni müra+alks. Tegelikult on mind isegi pika-pika kooli/tööpäeva korral lihtne vältida. Sa ei pea tegema muud, kui veresuhkrutaseme pidevalt normaalse hoidma. Selleks tuleb korralikult süüa, iga 3-4 tunni tagant. Lihtne, eks? Ja kõnni loengute vahel ringi, muidu jääb keha kangeks. Head nädalat!

Ajee, kuidas võtab.

Hetk #19

Posted on by

Ma tahaksin, et mul oleks pärast pikka päeva kellegi juurde minna. Et keegi teeks mulle pai, kui uksest tülpinud näoga sisse astun. Et keegi teeks mulle süüa, kui ma olen väsinud. Et keegi võtaks mind kaissu, kui ma teleka ees lösutan või voodis enne uinumist raamatut loen. Et keegi viitsiks minuga jalutama tulla ja vaikida. Et siis jah…

Tahtmine ja saamine ja need isemoodi loomad.

Oksüümoron

Posted on by

Daki on sellest sõnast ja seda sõna kirjutanud.

Oksüümoroni näiteid in english. Ja kui neist väheks jäi, siis siin on veel.

Ja pilt, mille ma juhuslikult leidsin ja miks vastandlike mõistete ühendus mind taas külastas.

———

Dak, neid sinu postitusi lugedes ja samal ajal juhuslikult The Cure’i kuulates tuli mul pisar silma… Tahan tagasi neid kordi, mil istusime punases köögis. Sina, mina ja Maia ka. Nuuks!