Ma olen majanduslikult ja emotsionaalselt pankrotis.
Kui kolm kuud järjest tekib küsimus, kas maksta arveid või süüa kuu lõpuni, siis tuleb teha karm otsus. Antud juhul tähendaks see, et koliksin (ajutiselt) soodsamasse üürikorterisse, mida tuttav pakub. Edaspidi tuleks leida iga päev paar tundi ahju kütmiseks, aga no mis sa hädaga teed. Niimoodi jätkata ka ei saa. Selline olukord ei käi mitte ainult rahakoti, vaid ka enesetunde ja tervise pihta. Kuskilt otsast peab oma eluga uuesti ju järje peale saama.