Category Archives: Meelelahutus

Kerge meelelahutus

Kodune suvepuhkus

Posted on by

Kasvav koorem sundis  mind lõpuks ilusat suveilma ja puhkust eirama ning taas magistritöö kallale asuma. Raamatutes ja internetis tuhnimine ning sõnade ritta seadmine andis lehekülje, võib olla rohkemgi pikendust. See ei saa just perfektne töö, aga ära tuleb teha. Kaua ma ikka kannatan.

Reedel alanud hansapäevadelt ei suutnud siiski eemale jääda. See on aastaid olnud üks suve suursündmustest. Tõsi, aastaid tagasi toimunud rahvusvaheliste hansapäevade melu vastu pole hilisemad saanud. Avatseremoonia, rongkäik, väike narrus narriga, tulega mängivad mehed (ja naised ka), tantsuõhtu (ma tantsisin valssi!). Huvitav, et niisuguses rahvamassis pole üksindus alati nii üksildane tunne.

Laupäeval ja pühapäeval lämmatas Tartut kuumus. See oli piduriks mõttetööle, kuid mitte hansatamisele. Kui palju kauplejaid! Ja kui palju kaupa! Võrratuid asju, mida vaja pole, ja mida saaks prakiliselt kasutada. Lõpuks ostsin ära aastaid ihaldatu lapiteki ning linasest korseti, pluss muudki tarvilikku pudi-padi. Ja kaelamassaaži lasin ka teha. See leevendas mitu päeva kimbutanud kaelavalu väga hästi. Õhtul käisin taas Raekoja platsil tantsu keerutamas. Selliseid tantsuõhtuid võiks märksa sagedamini kesklinnas olla.

Pühapäeval läksime noorema õega Edgarit külastama. Edgar on 18-aastane ja 40-kilone tiigerpüüton. Mu õde on aastaid tema suur fänn: ta käib igal aastal Edgariga pilti tegemas. Seekord lasin ka endale sooja ja pehme mao kaelapanna ning pilti teha. Edgar, nagu meesterahvas ikka, keeras kohe saba ümber mu sääre. Inimeste reaktsioonid on seinast seina, kui nad järsku näevad, et mees võtab kohvrist välja mitmemeetrise suure mao, paneb ta nääpsukesele neiule kaela, kes temaga poseerib ja teda ninnu-nännutab :D

Õhtu lõpetasid Jan Uuspõld ja Ühendatud Ürgemehed ehk Uuspõllu monoetendus “Ürgmees” ning Tanel Padar & The Sun unplugged kontsert. Veider, et pärast seda tükki ma ei arva, et kõik mehed on s*tapead. Vähemalt mitte kogu aeg. Naised on ka ühed parajad tegelased. Äratundmist oli üksjagu, mingil määral said ka mu silmad avatud ehk sain märksa paremini aru, kuidas mehed naisi näevad.  See etendus oli peaaegu “puust ette ja puanseks” õppetund meestest ja naistest. Peaagu sellepärast, et alati on ju erandeid. Sain nii palju uut teada, et ma ei taha olla päris selline naine, nagu seal kujutati. Ja sain teada, et ma olen kohati tüüpiline naisolevus, just selle mõtlemise ja rääkimise koha pealt… Huh! Tahaks kohe midagi ette võtta, et mitte olla :P

Lõpuks nägin siis rokkari Padari ka oma silmaga (kuigi kaugelt) ära. Kahju, et rahvas kontserdi ajal lahkus või seda istudes kuulas. Rokkida oleks võinud. Suurem osa lugusid olid rahulikud, nii et ehtsat rokkimist polekski saanud just harrastada. Õnneks ajas alanud sadu rahva püsti ja lava ette hüppama, muidugi enne eelviimast lugu. Kummaline, eks? On vaja vihma, et rahvas kaasa elama panna. Igal juhul ma kavatsen nüüd järgmisele Padari & The Suni kontserdile minna.

Nii oligi. Nüüd uuesti magistama.

Turistina kodulinnas

Posted on by

Miks turistina kodulinnas? Sellepärast, et ma ei satu just tihti kohtadesse, kus täna koos tüdrukutega käisin. Nii et “tunne oma kodulinna” ja “turisti” mängimine on täitsa vahva ettevõtmine.

Käisime Jaani kiriku vaateplatvormil. Ronisime 30 meetri kõrgusele torni mööda 134 trepiastet. Väga hea trenn, naised ;)

Iga kord, kui mõnes vanas kirikus, kindluses, lossis või tornis käin, mõtlen, et kuidas nad ometigi selle kõik ehitanud on ning kuidas seal elatud-toimetatud. Palju suursugusemad ja ahhetamapanevad kui praegused klaas-teras-betoon kõrghooned. Sajanditetagustel ehitistel on mingisugune oma aura, mis mõjub.

Vaateplatvormil uudistasime vaateid igas ilmakaares, otsisime tuttavaid hooneid ja tõdesime, et Tartu on vägagi roheline linn ning et ülevalt alla vaadates näib teistsugusem. Minu jaoks kuidagi huvitavam, uudsem, lausa võõramaine. Seda põnevam on pärast all tänavail jalutada.

Jalutasime edasi Mänguasjamuuseumisse. Esiteks polnud me keegi seal (ammu) käinud. Teiseks on seal augusti alguseni avatud Barbie-näitus. See nimi paneb vist iga tüdruku kasvõi natukenegi kõrvu kikitama :D

Mänguasjamuuseumi maja näeb juba iseenesest nii armas ja kena ja kutsuv välja, et patt oleks seda mitte külastada. Sisse astudes avaneb täiesti omaette, imepärane ja hämmastav maailm. Kes soovib seda ise kaeda, siis – oma silm on kuningas. Lisaks imekenale majale, sisekujundusele ja mõnusale õhkkonnale pakub muuseum rohkesti äratundmisrõõmu. Soovitan külastada!

Kusjuures, samal ajal oli muuseumis üks seltskond, kes oli samas majas kunagi elanud. Nii nad kõndisid koos ühe muuseumitöötajaga mööda maja ning meenutasid, kus mingi tuba oli olnud. Muuseumitöötaja arvas, et võiks lausa seal elanud inimeste kokkutlueku teha, sest neid on külas käinud rohkesti. Mõelda – kellegi kunagine kodu on nüüd tuhandete nukkude ja mänguasjade kodu.

Korralike turistidena käisime ka kohvikus söömas. Ses osas erilist elamust ei olnud. Kõhu sai täis ja tuju oli hea edasi :)

Pärast käisin linakaubamajast läbi. Kahjuks tikanditega linast kleite seal polnud. Kunagi tahtsin hansalaadalt osta, kuid kallis oli. No näis, ehk seekord ikka ostan laadalt ära, saaks hansapäevade vääriliselt riides olla.

Ostsin hoopis ingveri-apelsini lõhnaküünla ja kimbu rukkililli. Iseendale. Kui keegi lilli ei kingi, siis tuleb ise seda teha.

Ongi üks puhkusepäev toredalt õhtusse veeretatud.

P.S. Küünal lõhnab isegi põletamata väga tuntavalt.

Mees, muusika ja mull

Posted on by

Kui keegi lähiajal kavatseb “Queeni” vaatama minna, siis edasi lugemine omal vastutusel.

Arabella on enam-vähem minu omaga kattuva arvamuse rockballetti “Queen” kohta kirja pannud. Vähemalt esialgu reklaamiti seda rockballetina, millelt eeldasin ka mingit sisu, lugu. Ilmnes, et tegu siiski kontsertetendusega, kus rõhk kontserdil ehk siis muusikal ja lavashow’l.

Taibates, et sisu ei tulegi, üritasin toimuvasse suhtuda kui kontserdi, ent midagi jäi puudu. Oli see lava ees muusika rütmis kaasa elamine või lihvitud tantsunumbrid, ei teagi. Ühesõnaga, kogu aeg jäi midagi puudu või tekitas küsimusi. Mis on natukene paha, sest tegelikult oli ju muusikaline osa tugev: väga head lood heas esituses. Tõsi, hitte oleks võinud rohkem olla, ent omamoodi vaheldus oli seegi, et kuulis mitte nii tuntud laule. Jah, lõpuks utsitas Tony Vincent kogu rahva püsti kaasa plaksutama ja laulma, kuid ma ei teinud seda. Puhtfüüsiliselt tuntava palavikukese pärast.

Ja noh, nuriseda ei tasu, sest oma sõbrannat Tanja Mihhailovat (kes tõesti laulis üllatavalt võimsalt) vaatama tulnud Mikk Saar pakkus lõbusat elevust ja jaburasisulist vestlust meie kolmikule parasjagu :)

P.S. Kunagi külmal ajal Tallinnas trammide-trollidega seigeldes ütlesin Arabellale, et tahan toda mulli omale. Nüüd laval seda mulli nähes ei tulnud tahtmine meelde. Aga sain tead, kes on mees mulli sees. Või peaaegu.

Kõik on hästi

Posted on by

Kell pool kuus äratus.
Kell kuus viiskümmend rongile, mis suundus Tallinnasse. Nii kui piletid lunastatud, panime nii mina kui A. muusika kõrva mängima ja jäime tukkuma.
Asjaajamine ja trammiliinidega tutvumine.
Hommikueine Pierre’s. Kui maitsvad saiakesed!
Plaadipood, kust E. lahkus kahe CD ja ühe DVD-ga (PSB) ning A. ühe singliga.
Meremuuseum Paks Margareetas. Mõnus tõrvaste köite lõhn! Kes mõtles välja laevade pudelisse panemise? – Keegi, kel oli väga palju vaba aega.
Kohtumine.
Mõned asjalikud ostud, nt etnosokid.
3D-film “My Bloody Valentine” ilusa Jensen Acklesiga peaosas. Ei olnud just hirmsam ega jubedam kui “Reede 13”. Tegelikult üsna sarnased lood olid. J&J teema :D
Ülemiste keskus, veel mõned ostud. Väike eine pingil.
Kell kakskümmend kakskümmend rong Tartu suunas. Vaatasime A. iPodist Take Thati vaimustavat kontsertetendust.

Kõik läkski just nii, nagu läks. Ja väga hästi läks :)

—

Eriti tore oleks, kui ikka saaks enne kella üht magama ka jääda. Ansambel Elumees võiks mitte nii usinalt all keldris tümpsutada.

Nädalases nihkes reede 13

Posted on by

So, we went to see Friday the 13th (read: Jared) today.

Sellest lausest piisab. See saab ilmselt klassikaliseks nagu “Kui Arno isaga koolimajja jõudis…” Arabella on suurepäraselt üles tähendanud tänased, reede ja 20nda, õhtused meelelahutused. Mul pole midagi lisada. Nagu oleks just 100-punktilist lõpukirjandit lugenud :D

Huvitaval kombel meil koos kultuuri tarbimine klapib nagu kaladele vees ujumine. (Mis lause! Irvitab.)

Vanemuise teatri mängukava uurides avastasime mais esietenduva rock-balleti “Queen”. Järgnes umbes selline dialoog:
E: Tony Vincent on peaosas. Oot, see oli ju see ilus mees?
A: Jaaa! Otsustatud, me lähme!

Vot nii see otsustamine käibki – ilusate meeste järgi.

—

Viimasel kahel päeval olen suutnud olla ületamatult jabur ja ebanormaalne. Täna aga öeldi selle tõdemuse peale, et hoopis vahva olen. Või umbes nii…

Ma suutsin eilses salsatrennis ja peol muudkui irvitada ja naerda, sest järjekordsed poosid ja trikid soodustasid väsimusnaljade tegemist. Lõpuks läks asi ka vägivaldseks. Järjekordse “lähenemiskatse” ja veel millegi peale ma lõin tantsupartnerit. Sest ta ajas mind meeletult naerma! (Vigastuste kohta kaebusi ei ole esitatud ja minuga suheldakse edasi. Loomulikult ma vabandasin ka.) Ma pole normaalne. Tänan väga, ma tean ja olen sellega rahul!

Täna näitasin oma veidrikust palet ka õpilastele. Kirjeldasin neile oma vaimustust ja poolehoidu Suva triibuliste põlvikute suhtes.  Õnneks nad ei pannud seda pahaks, et neil imelik õps on.

Aga nüüd küll asju kokku panema, sest homme on ees vara-varajane äratus ja Tallinnasse sõit. Enne töö ja siis lõbu!

Kultuurne 2008

Posted on by

Üritasin kirja panna eelmise aasta kinos-, teatris- ja kontserdilkäigud, lisaks muud kultuurisündmused. Kõike eraldi kirja ei pannudki, sest mõni üritus hõlmas näiteks nii kontserte kui ka kino. Kokkuvõtlikult öeldes – 2008 oli rikkalikult kultuuri täis :)

Kinos vaadatud filmid
“Mehe töö”
“Cloverfield”
“Hüppaja”
“Minu mustikakarva ööd”
“Seks ja linn”
“Pimeduse Rüütel”
“Elu olulised asjad”
“Jumaldamine”
“Lämbumine”
“Eufooria”
“Asendusõpetaja”
4D-filmid “Vana kaevanduse saladused” ja “Kosmoseralli”
“Detsembrikuumus”

Teatris nähtud etendused
“Beautiful Bodies”
Rokkooper “Ruja”
“Savoy ball”

Käidud kontserdid
Siiri Sisaski kontsert emadepäeval
Seal “System World Tour”
Dagö “Väljamõeldud lood”
Dagö (viimane kontsert)
Jäääär, uue plaadi “Jää-hääl” esitluskontsert

Muud kultuurisündmused
Hansapäevad
tARTuFF
Emajõe festival
näitus “Ahhaa, kaitsemüsteerium!”
Tartu Kevad- ja Sügispäevad
Prügikoristuskampaania “Teeme ära!”
Teadlaste öö
Novellikogu “Tule, ma jutustan sulle loo” esitluspidu

Lisaks kõikvõimalikud laadad, näitused, muuseumid, salsapeod, loengud, lodjasõidud, matkad, retked, tööga seoses läbiviidud üritused, peoõhtud bändide saatel, kodused filmiõhtud, sõpradega kohtumised…

Väga rahul, et nii sisukas aasta oli mullu.

Komaga raamat

Posted on by

Lõpuks ometi. On üks oranžide kaantega ja ilusa sisuga uus raamat olemas. Kõikidest teistest samasugustest eristab minu omanduses olevat raamatut mitu omanäolist pastapliiatsitindilist autogrammi mitmelt autorilt. Sest eile oli võimalus paluda lisajälgi raamatusse jätta.

Eile toimunud novellikogu “Tule, ma jutustan sulle loo” esitlus rokiklubis oli küll pigem privaatpeo moodi, sest niisama uudishimulikke oli kahjuks vähe kohal. See-eest olid kohal omad: avaldatud Daki, Silja, Natasha, Jri ja Jim, lisaks Birx ja teised. Peast käis läbi mõte, et iga raamatuesitlus* võiks selline olla, kus on just see oma seltskond koos. Armas oli.

* Iga raamatuesitlus seepärast, et äkki see pole viimane omataoline. Sala(l)ootus.

Kohapeal sai kogumikku osta soodushinnaga, lisaks sai kaasa meenemündi ehk kroonise suurest uhkest purgist. Birxi müügitöö kandis lõpuks vilja ja alla kahe eksemplari korraga viimased ostjad ei saanudki omandada. Oleks olnud maagiline sajakrooniseid tootev rahakott, oleks kohe mitu raamatut veel ostnud.

Väike vestlus näitas, et noored autorid on andekad pigem kirjalikus sõnaosavuses kui avalikus suulises kõnes. Mis oli omamoodi armas ja vahva, sest seda pärlimad ütlused neil huulilt pudenesid :)

Muusika, vestlus, lehekülgede vahele kadumine… Kuni uni võitu sai ja koju kutsus.

Lugemiseni!

Jõul kaks ja kolm

Posted on by

Jõul kaks oli Daki juures. Ta on nüüd lõpuks (jälle) kodus. Tagasi kõige punasemas köögis, mida tean. Rõõm. Rõõm oli ka sõpru näha. Lõpuks oli ikkagi nii naljakas, et oleksin korduvalt mandariini süües lämbunud :D

Jõul kolm oli õpilastega. Jälle ohtralt mandariine, nämm. Ja (väsimus)nalju.

Muidu oleks vist kasulikum täitsa tasa olla.

Jõul üks

Posted on by

Esimene jõuluoleng peetud. Koos Arabellaga korraldasime vaat’ et juba traditsiooniliseks saanud filmi- ja veiniõhtu.

Tänases menüüs olid verivorstid (peaagu nagu päris) koos pohlamoosiga (ka peaaegu nagu päris), valge vein, kartulikrõpsud ja porgandid dipikastmega, glögi ja piparkoogid. Lots of food :D

Filmikavas olid “Christmas Cottage” ja muidugi “Supernatural”, sekka erinevaid videosid YouTube’ist.

“Supernaturali” osas “Route 666” olnud monster truck’i nähes meenus päevane seik. Läksin kaubamajja Arabellaga kokku saama. Kaubamaja parklast sõitis just välja üks ilus Ameerika truck – must, esiots kollaste leekidega üle maalitud. Ja roolis – jõuluvana riietes mees. Kes mulle lehvitas ja mina talle vastu.
Kolm korda võid arvata, kas ma nüüd kardan ilusat musta, kollaste leekidega truck’i, mille roolis on jõuluvana!?