Category Archives: Ise

Iseendast nii ja naa

Uued tuuled

Posted on by

On august. On Eestimaa suvi. On puhkus. On tARTuFF. On jälle uued tuuled.

Kas sina näed mustrit? Mina näen. Iga kuu-paari tagant hakkavad uued tuuled puhuma. Iga kord teistmoodi, selgemalt, tugevamini. Nädalapäevade jagu on mu päevades (ja öödes) olnud inimene, tänu kellele tunnen end üle pika aja nagu Naine…

Praegu see kõik lihtsalt on, nagu on. Ma ei tea, mis ja kas ja millal ja kauaks. Aga ma tunnen end nii mõnusalt, nii hästi, nii erilisena. Võib olla ainult selleks teda vaja ongi. Või meil teineteist – et end minevikuvarjudest lahti raputada.

The Woman…

Kus on puhkus?

Posted on by

Ma olen üliväsinud. Kõigest ja igal moel. Puhkuse lükkamine juuli lõppu polnud hea mõte. Kui põhimõtteliselt terve elu on elatud õppeaasta järgi, siis on vajalik ja möödapääsmatu puhata alates jaanipäevast soovitatavalt kuni augusti keskpaigani. Kui õnnestub. Juulis pole mõtet tööd teha, tulemus on nigel.

Püüan end rajal hoida, aga see on raske. Tahaks nii väga lihtsalt olla, mittemidagi teha ja kõigest koormavast vabaks saada. Tahaks tunda elevust ja adrenaliini, mida ilmselt rallisõitjad trampliinil tunnevad. Ent isegi tunnete tundmiseks olen väsinud.

Pöörasest kevadest sai pöörane suvi. Kevadised hetked vahetusid suviste hetkede vastu. Lõpuks leidsin, et praegu on kõige parem ise ja omaette olla. Ei ole veel valmis jagama.

Posted on by

Viimasel ajal login siia sisse ainult halduskeskkonna uuenduste tegemiseks. Mõtted jäävad aga kirja panemata… Ei jaksa, ei oska.

Elu on jätkuvalt suur virrvarr, nii välis- kui seespidiselt. Ma pole endiselt terviklikuks (iseendaks) saanud. Pendeldan vana ja uue ja vahepealse elu vahet. Jätkuvalt igatsen kedagi, keda ma ei (veel) tunne.

Kuidas vaadata iseenda sisse?

Meeleolu

Posted on by

Praegu on selline tunne, et täna õhtul tõmbaks selga väikese musta kleidi (rõhk sõnal “väike”) ja lammutaks selle linna laiali. Reedel korraldaks apokalüpsise ning laupäeval pidutseks saatanlikult. Partners in crime wanted!

Võimalikud põhjused selliseks meeleoluks:
kevad on mu pööraseks ajanud,
joon liiga palju kohvi,
tööd on liiga palju,
(väljamõeldud) draamasid on liiga palju,
ma olengi lihtsalt saatanlik naine,
kuskil on täiskuu,
jooksen sarvi maha (vaata ka saatanlik naine),
kui on igav (ha-ha!), siis tuleb ise meelelahutust välja mõelda,
ma olengi imelik ning ainult mina ise saan oma veidratest tujudest ja naljadest aru.

–

P.S. Sepp, millalgi peaks pilti tegema. Üks tea party tüdrukutega ja üks sessioon vanal raudteel näiteks. Aga enne ma käin pesupoes ära ja soetan ehk mõne uue kleidi ka.

Neli lauset

Posted on by

Viimaste päevade lemmiklaul on Gotye “Hearts A Mess”.

Volbriööl tõmban jalga latekspüksid, haaran piitsa ja teen debüüdi domina rollis. Love is blindness…

Esmaspäevast algab lõputu töö-ööpäev. Ühe pika jutina mai lõpuni välja.

Millest mõtled?

Posted on by

Facebook küsib “Millest mõtled?”. Vahel on kiusatus ausalt vastata, millest mõtlen ja kuidas end tunnen. Nii et kõik saaks teada.

Tegelikult ei ole muidugi kõigil vaja teada, mida ma viimasel ajal läbi ja üle olen elanud. Seda on palju, liiga palju minu jaoks. See on mu ära kurnanud, väsitanud, läbi raputanud. Ma tunnen end üksildasena. Mu vaim on väsinud. Keha samuti. Mu hing on ribadeks kistud. Ma jätkuvalt ei ole end üles leidnud või suutnud end uuesti luua. Mu seljas on noa- ja kirvehaavad, mille paranemine võtab kaua aega.

Tahaks, et küsimused saaks vastused ja ma saaksin aru, miks niimoodi juhtus. Tahaksin jälle inimesi usaldada. Tahaksin, et keegi mind kallistaks ja ütleks, et kõik saab korda.

(Ma tean, et ühel päeval saab.)

Võõras naine

Posted on by

Ma olen nüüd võõras naine. Teistmoodi, uutmoodi. Oli vaja sellist kannapööret. Seda muutust sain ise otsustada.

Esmaspäeval tuleb üks suur ja tähtis elu muutev otsus teha. Seni püüan sellele teemale mitte mõelda. Tegu on tehtud, nüüd tuleb natukene oodata ja siis otsustada.

Viimase kuu aja jooksul on mu elu ja tulevik vaat’ et iga päeva ja tunniga muutunud. Muutustel pole veel lõppu.