Näpud tahaksid usinasti klahve klõbistada ja midagi kirja panna, midagi ütlevat, aga aju ja käed ei tee koostööd. Aju pigem ei tee tööd.
Reedel arvasin pärast loengut, et järgmisel päeval tuleb ka kooli minna ja puha. Ei saanud mu mõistus aru, et nädalavahetus on puhkus on aeg iseendale. Ja nüüd on laupäev peaaegu möödas ja ma pole midagi mõnusat teinud. Kas peakski? Käisin linnas, kondasin kaubamajas, kaubahallis, kesklinnas (mis oli üllatavalt inimtühi), Zepekas. Ostsin näokreemi ja pastaka.
Kui eile kutsus Chanti mind välja ja ma ei viitsinud, siis täna ehk viitsiks tantsima minna. Või siis ikka mitte. Aga muidu on soov kluubi minna olemas. Sest kui keha liikuda ei saa, jääb ta kangeks. Kõndimisest trajektooril kodu-kool-(töö)-kodu jääb väheks. Nii kilometraažilt kui ajaliselt.
Kuulan Chill Out raadiojaama. Nii ongi.
Ahjaa, olin eile loominguline ja viitsisin endale süüa teha (!). Keetsin portsu riisi (unustades muidugi soola panna), lajatasin väikese tuunikalakonservi pannile (kui sildil on kirjas tükid, ei tähenda see, et konservis ongi tükid), riis kah pannile, segasin, tsipake maitseainet, serveerisin koos ananassitükkidega. Täitsa hea maitses. Minu puhul ei ole tühi kõht parim kokk, kuid seekord juhtus olema erand (mis kinnitab reeglit).
Tegelikult ma pole miski söögitegija, sest suudan ka omleti nässu keerata või unustan soola-maitseaineid lisada ja nii edasi. Ja mõnikord ei maitse enda tehtud toit üldse. Viimasel ajal on asi paremuse poole läinud, aga Potsatajal oli õigus, kui ta ütles “Need on need ülikooli naised – anna ainult raamat kätte ja mees olgu näljas.” Antud juhul olen mina ise mehe asemel. :P
Suur unistus on, et kui oleks korralik oma köök, küll siis kokkaks. Küpsetaks kooke ja pirukaid, teeks iga päev sooja lõunat, katsetaks retseptide järgi vaaritada… Praegu on ainult kaks võimalust: kas keedan või praen. Või soojendan mikros. Hommikuti joon tassi teed, vahel harva kohvi, söön mõned võileivad ja -saiad. Kui aega rohkem, teen omletti, putru või praemuna. Lõuna ajal olen nüüd koolis ja täidan kõhtu kohvikus nigela praega või jogurti-saiakestega. Õhtul söön sooja sööki. Pisikesi näksimisi on ka söögikordade vahel. Mitte just kõige õigem toitumisviis, aga… nii see on.
Mmm, täna teen ananassikonservile otsa peale.
