Sajab. Vihm rabistab vaikselt vastu akent.
Pime. Märkamatult kaovad päevad käest.
Köh! Jälle on tervis kehv ja tõbi kallal.
Suvi saab läbi ja päikeseline aeg ka.
Hetked on need, mis vajuvad uttu…
Sajab. Vihm rabistab vaikselt vastu akent.
Pime. Märkamatult kaovad päevad käest.
Köh! Jälle on tervis kehv ja tõbi kallal.
Suvi saab läbi ja päikeseline aeg ka.
Sügis on talve lähenemine.
Eelmisel teisipäeval rongiga Tallinnasse sõites tundus loodus märksa värskem. Tõsi, maapind, põõsad ja puud olid varahommikul härmas, ent õhk tundus värskem, värvid tundusid ilusamad ja vaated fotograafilised. Täna olid põõsad-puud peaaegu paljaks kistud, taevas plass ning meeleolu tühjavõitu. Tallinnas oli tuul, mis mantlist läbi puhus ja sääred kiirest kõnnist hoolimata külmetama pani.
Sel sügisel kaissu pole saanud ega vist saagi. Õnneks on toad soojad…