2014. aasta saab kohe läbi. See oli mu jaoks raske aasta. Kaotasin nii mõndagi, ka iseenda. Kõikide nende suurte ja väikeste mõõnade ja kaotuste vahel oli siiski ka häid hetki.
- Burleskitarid. Ma ei tea, kas see oli juhus või saatus, et ma 2013. aastal burleskitrenni läksin, aga ma ei kahetse sugugi. Sain seal tuttavaks imetoredate naistega. Kohtume kaks korda nädalas trennis ja see on alati tore. Maikuus toimunud esinemine oli väga lahe! Nii trenn ise kui ka need naised aitavad mõneks ajaks kõik mured unustada.
- Swingtants. Septembris otsustasin katsetada järjekordset tantsustiili. Mulle hakkas see kohe meeldima ning nüüd oskan jälle midagi uut. Ka seal tantsukursusel on tore seltskond ning sõbralikud treenerid. Ja tantsida on hea!
- Jooksmine. Seni olin vaid mõelnud, kuid tänavu tegin ära. Hakkasin suvel jooksmas käima. Kui endale sobiva rütmi sisse sain, siis oli see üsna mõnus enda jaoks võetud aeg. Aega läks, aga asja sai.
- Sõbrad. Võib olla ma ei oska eriti hästi sõber olla või sõprust vastu võtta, kui mul endal raske, aga tegelikult on mul ikkagi head sõbrad olemas. Mõne inimese toetav sõna on päris oluliseks muutunud. Jajaa, ma mõtlen sind ka.
- Üks mereäärne aed. Aasta esimeses pooles oli mul aeg-ajalt võimalus põgeneda ühte mereäärsesse aeda. Sain seal rahulikult olla ja vastu kive loksuvaid laineid vaadata. Tõsi, nüüd on selles aias veedetud aega liiga hingekriipiv meenutada.
- Tööalaselt on ka mõned õnnestumised: rahvusvahelise projekti lõpetamine, mõned õnnestunud sündmused, toredate vabatahtlike seltskond, noore looduskaitsja märgi saanud endised õpilased (käisid mul jõulupühade ajal külas ka), et veel ikka töökoht olemas on.
Täna olen üksinda kodus nagu jõululaupäevalgi. Ainult et täna on mul kehv olla, endiselt köhin ja väike palavik on ka. Loodan, et uus aasta toob mulle rohkem tervist. Muus osas ma ei oska midagi arvata. Tuleb kuidagi hakkama saada.
Rahulikku aastavahetust!