Category Archives: :)

Mõnikord on kõik hästi.

Puhkus märksõnades

Posted on by

Roadtrip

Jaanilaupäev ja jaaniöö Põlva- ja Võrumaal (13 tundi õhtust läbi olematu öö päiksetõusuni välja)
Vabatahtlike mahepiknik Pajumäe mahetalus Abja-Paluojas
Rannailma otsimine Elvas ja Võrumaal (vihmapilved kõikjale järgnemas)
Tartu – Leigo talu – Valga – Tartu – Tallinn (vähem kui 12 tunni sees)
Tallinn – “Tunne oma pealinna” – Tartu

Muusika

Mingi kahemehebänd (ühel külajaanipeol)
Terminaator (Metsavenna talus, aia tagant)
Jäääär Leigo talu suvekohvikus (idülliline suveõhtu!)
Laulupeo I ja II kontsert (mu esimesed :)

Heateod

Tagastasin Käsmust leitud käekella omanikule.
Daki jõi minuga veini ja ajas juttu pärast nõmedat päeva, mil muuhulgas tobedalt alahuule kuuma kahvliga ära kõrvetasin.
Gjerninger sõidutas Tallinnasse, pakkus öömaja ja andis mulle vihmavarju, et ma märjaks ei saaks.
Pilleriin pakkus öömaja, isetehtud jäätist, pannkooke, seltskonda, vedas siia-sinna.
Bobik sõidutas ühes ja teises Eestimaa otsas.

Mõnulemine

Pikk saunaõhtu
Sääsevaba mahepiknik Pajumäel
Veiniõhtu jutud Dakiga
Öine, müstiliselt ja udune Eestimaa
Idüll Leigo talus
Kohtumised sõpradega
Meriton hotelli spa: saunad, basseinid ja soojendusega lamamistoolid
Rummiga tee pärast jahedat ja vihmast laulupidu
Hiline buffee-hommikueine
Pikk uni oma voodis
Värsked herned ja maasikad ja jäätis ja mahekohupiim
Õhtusöök emaga

Ja see jätkub…

Ilus inimene

Posted on by

Olen jah, sest tunnen, et olen. Tõsi, vahelduva eduga, kuid viimasel ajal üha kindlama veendumusega. Selle veendumuse kujunemisel on oma osa mitmel asjaolul ja isikul.

Kõige viimasem asjaolu oli reedeõhtune Jääboileri esinemine uue klubi Plink Plonk avamisel. Nimelt väitis InBoil, et Jääboileri kontserdil käivad ainult ilusad inimesed. Mina mõtlesin selle peale, et nad võiks ka vastava sertifikaadi või tunnistuse anda. Kui kontsert läbi, siis saad lahkudes kaasa paberi, mis tõendab ilusolemist.

Ega neljapäevane pidugi alla jäänud. Särtsakat ja elurõõmsat latiinomuusikat esitava bändi saatel tanstides märkasin ühtäkki, et ühed tumedad silmad puurivad mind. Tõmmu ja avala naeratusega muusik flirtis minuga esinemise lõpuni. Ütlemata meelitatud tunne oli olla kuum tüdruk tantsupõrandal :)

Ilus on ka seepärast olla, et käisin täna juuksuris soengut värskendamas. Juuksed on nüüd siledad ja siidised, erksad ja säravad. Hoopis teine tunne olla, kui soeng korras. Pidasin pikka aega juuste värvimist mõttetuks, kuid nüüd mulle väga meeldib enda peegelpilt. Hoopis konkreetsem ja enesekindlam tunne kohe. Lisaks näivad silmad tumedamad. Nii kaua, kuni end punakspruuni peaga hästi tunnen, ei kavatse loomulikku värvi taastada. (Kui seda kunagi teha, saab ka näiteks poisipea ära proovida.)

Mis veel ilusaks muudab? Ikka see, kuidas enesetunne on. Energiline, särav, naeratav, sõbralik ja enesekindel inimene on ju ilus. Oluline pole pikkus ega paksus, vaid kuidas sa ennast oma kehas tunned. Üldmulje on esmane, mis silma jääb, seejärel tulevad detailid. Ja veel kümme ja sada asja… võib olla… ma ei jaksa hetkel edasi mõelda.

P.S. Täna olin tubli: tegelesin oma loodetavasti kaitsmisele lubatava magistritööga. Olen üht iluund väärt :)

Veel üks superb nädalavahetus

Posted on by

Kartuses sisse magada ei maganud ma ööl vastu laupäeva peaaegu üldse. Poolunes suigutud kaks tundi ei saanud ka lisa bussisõidul Tartust Tallinnasse, sest kõrval istuv kolleeg suvatses aeg-ajalt jälle vestlust arendada. Mina enamjaolt mhmitasin ja ja-jahitasin ta jutu peale. Lapsed õnneks olid ka hommikuselt uimased ega lärmanud.

Continue reading →

Nädalases nihkes reede 13

Posted on by

So, we went to see Friday the 13th (read: Jared) today.

Sellest lausest piisab. See saab ilmselt klassikaliseks nagu “Kui Arno isaga koolimajja jõudis…” Arabella on suurepäraselt üles tähendanud tänased, reede ja 20nda, õhtused meelelahutused. Mul pole midagi lisada. Nagu oleks just 100-punktilist lõpukirjandit lugenud :D

Huvitaval kombel meil koos kultuuri tarbimine klapib nagu kaladele vees ujumine. (Mis lause! Irvitab.)

Vanemuise teatri mängukava uurides avastasime mais esietenduva rock-balleti “Queen”. Järgnes umbes selline dialoog:
E: Tony Vincent on peaosas. Oot, see oli ju see ilus mees?
A: Jaaa! Otsustatud, me lähme!

Vot nii see otsustamine käibki – ilusate meeste järgi.

—

Viimasel kahel päeval olen suutnud olla ületamatult jabur ja ebanormaalne. Täna aga öeldi selle tõdemuse peale, et hoopis vahva olen. Või umbes nii…

Ma suutsin eilses salsatrennis ja peol muudkui irvitada ja naerda, sest järjekordsed poosid ja trikid soodustasid väsimusnaljade tegemist. Lõpuks läks asi ka vägivaldseks. Järjekordse “lähenemiskatse” ja veel millegi peale ma lõin tantsupartnerit. Sest ta ajas mind meeletult naerma! (Vigastuste kohta kaebusi ei ole esitatud ja minuga suheldakse edasi. Loomulikult ma vabandasin ka.) Ma pole normaalne. Tänan väga, ma tean ja olen sellega rahul!

Täna näitasin oma veidrikust palet ka õpilastele. Kirjeldasin neile oma vaimustust ja poolehoidu Suva triibuliste põlvikute suhtes.  Õnneks nad ei pannud seda pahaks, et neil imelik õps on.

Aga nüüd küll asju kokku panema, sest homme on ees vara-varajane äratus ja Tallinnasse sõit. Enne töö ja siis lõbu!

Ikkagi – sõbrad

Posted on by

Ei saa mitte vaiki olla, kui armsad sõbrad mul on.

D. lohutas, kui olin pooleldi käega löömas ja meeleheiteauku viskumise mõtteid mõlgutamas.

M. kinkis sõbrapäevaks kalendri, mida suvel jäädvustatud foto meie kolmikust.

Õhtusöök koos M. ja K. ning M. ja M. möödus hubases ja mõnusas õhkkonnas. K. küll teravmeelitses natukene mu kallal, kuid oli siiski sõbralik. Ta isegi valis jäätisekokteili mulle välja.
Pärast õhtusööki mõtlesin, et kui kunagi vanad oleme ja mina endiselt selles seltskonnas üksik olen, siis võiks kas M. ja K. või M. ja M. mu kodustada. Nagu “Sõprades” lubasid Chandler ja Monica kunagi Joey enda juurde elama võtta. :D

L. tegi täna otseülekande James Blunti kontserdilt. Helistas mulle ja lasi live esinemist kuulata. Lugu oli “Beautiful Dawn”.

Ja neid pisikesi sõbrategusid ja žeste on viimaste päevade joksul veel olnud. Aitäh!

Nii väga hea on olla, sest mul on ületamatult head sõbrad kõrval!

Ajaarvamist alga!

Posted on by

Mul on nüüd kalender! Lõpuks ometi sain Top Gear’i kalendri kätte!!! :D

Milline iludus on märtsikuu piltidel… Oi! Ja aprillis ja novembris. Oi-oi!

Vasakule ära kalendrit üles panema, salsatrenni, salsapeole ja nädalalvahetuse sõiduks asju pakkima.

Kõigem

Posted on by

Taevas on suviselt sinine ja pilvitu. Nurga tagant särab päike, tolmusel aknal näpujälgi esile tuues. Seda, kui karge õues õhk on,  saab kindlaks teha mitmel viisil: akent avades ja värsket õhku tuppa lastes; ise õue minnes või hoopis internetist ilmajaama näite vaadates. Jõuab kõik kolm varianti läbi veel proovida.

Aasta on alanud meeldivalt ja heatujuliselt. Kui niimoodi jätkub, hakkab peagi heaolemine üle ääre ajama. Kui oleks võimalus seda heaolemist kuidagi salvestada, mingitesse imelistesse positiivsuspatareidesse, teeksin seda. Et negatiivsetel hetkedel oleks positiivsus tagataskust võtta. Niii hää ja mõnus ja naerusuine on olla! Rõõmroosa ja hellik. Kõige parem pühapäev sel aastal! (Kui neid rohkem ei peaks üldse tulema. Pühapäevi, ma mõtlen :)

Olen nüüd natukene aega abivalmis ja kullatükk, järjekordselt. Seejärel kaevun taas oma mahedasse heaolemise pilve :)

Sõnadetagi selge

Posted on by

Vaadates, kuidas aknalaual lumi järjest kohevamaks kasvab, ja maailm valgeks saab, ei kahetse absoluutselt, et ma homme päikselisse Türki ei lenda. :)
Põhjamaa hing minus on ärkamas.

Tagasitee Melliste kandist Tartusse kestis kauem kui muidu, see-eest oli autost väljaspool möllav lumetuisk maru. Valge sein ümberringi, vaevuaimatavad autod, puud, sõidujäljed…

Ehtne talv. Millal sa viimati nii ilusat lund nägid?

Liisa-päeva lumi

Posted on by

Mis tore päev!
Liisa-päev ja esimese lume päev.

Sain head kooki ja kohvi, silmitsedes suurepärast linnapilti konverentsikeskuse suurtest akendest. Loosiõnn naeratas vinge MS Expression Studio programmipaketi kujul. Inimesed olid sõbralikud ja head. Konverentsilt tõin kaasa uusi ja huvitavaid teadmisi, ideid ja avastamist ootavaid materjale.

Esimesele lumele jätsin traktorijälgi (varbad väljapoole) ja pardijälgi (varbad sissepoole). Keksisin rõõmust, hüüdsin “Lumi!”, “Wiii!”, “Jeee!”. Üritasin libedal tänaval liugu lasta. Rohelist foori tuld oodates harjutasin Suzy Q sammu, sest äärekivi oli piisavalt libe.

Kohe võtan tassi sooja glögi ja vaatan filmi “Snow Angels”.

Rõõmus ja roosa.

Säilitasin paanika viimaste minutiteni

Posted on by

Lootusetu. Otsustasin pärast 11-tunnist tööpäeva kodus arvutit mitte lahti teha. Vaid hoopis raamatut lugeda. Ja ei pidanud vastu. Nõrk :D Juba sain kurjustada selle eest.

Täna oli suur ja tähtis päev, mil ma sain valmis (niivõrd-kuivõrd) oma esimese suure projektitaotluse. Ka viimastel minutitel postkontoris säilitasin paanika.
Postkontori neiu: “Kas soovite saata liht- või tähtkirjana?”
Mina: “Võib lihtkirjana.”
Postkontori neiu: “Kui teil on siin dokumendid, siis on tähtkirjana kindlam.”
Mina: “Jah, on dokumendid, siis tähtkirjana palun. Või teate, oodake üks hetk… Ikka lihtkirjana võib ka.”
Umbes nii ma arutlesin ja muutsin oma otsust seal leti taga veel mitu korda. Lõpuks helistasin töökaaslasele ja lasin ikka lihtkirjana saata. Milline ilus paaniline lõpp projekti kirjutamise esimesele saagale!

(Kusjuures, mul tuli õhtul veel kaks projekti ideed… Järgmisteks kordadeks jäävad siiski.)

Pärast oli vaja muidugi ka tegemata päevatööd ära teha. Ei tahtnud ripakile midagi jätta, sest järgmised kaks päeva olen hoopistükkis konverentsil. Ja neljapäeval saan endale kolmeks tunniks töövarju ja kolmeks tunniks lähen lastega okaspuid õppima. Oeh, kui tegus nädal!

Ma ikkagi võtan nüüd raamatu kätte ja poen teki alla lugema.