Category Archives: :)

Mõnikord on kõik hästi.

Positiivse energiaga laetud

Posted on by

Mul oli ilus-ilus reede. Rõõmu oli palju! Ärkasin vara, kell 7 juba. Ja mõtlesin ja kahtlesin kaua, ning otsustasin Tallinnasse siiski mitte sõita. Natuke kurb, sest jäi kohtumata Taevalanguse kartjaga. Aga jõuab veel. Ega Tallinn jänes ole, kes eest jookseb.

Järgnevalt seadsin sammud BÖI-sse b-tööde kaitsmistele. Nägin korstnapühkijat. Seda, keda alati (sest just teda ma näengi, kui korstnapühkijat näen). Pikk päev tõi meie kursusele lausa viis suurepärast A-d! See oli 100% kõigist meie kursuse botaanikutest-ökoloogidest, kes asja sel kevadel valmis said. Latt on kõrgele seatud, ülejäänud peavad nüüd kõvasti pingutama, et mitte alla jääda. Oi, rõõmu oli palju-palju! Nii neil kui meil (lõpetajatel ja mittelõpetajatel).

Õhtul läksin Kristeliga niisama linna jalutama, kuid sellest sai meeleolukas ja mõnus-mõnus randomhang. Kurba meelt tegi GMP keskuse ees juhtunud õnnetus, kus rattur neiule otsa sõitis. Neiu ja rattaga sõitnud noormees kukkusid asfaltile. Noormehel polnud häda midagi, kuid neiu kukkus peaga (näoga) vastu maad, vigastas nägu ja sattus shokki. Neiu sõbrad tegid, mis suutsid. Kiirabi kutsusid nad kohe, kuid see saabus alles veerand tunni pärast. Loodetavasti paraneb tütarlaps kenasti.

Järgnesid kiikumine Atlantise ees. Tüngakõne Piirile. Kõne Temale. Väike shopping Konsumis ja piknik HM-i vastas pargis. Kõne Temale. Kesklinna tänavad. Kõne Temalt. Ootamine Emajõe pargis, liiga kaua. Kodutee. Kõne Tema vennalt. Raekoja plats. Tema ja Tema vend. Tõnissoni plats. Naer, hea tunne, Ta on ikka parim. Herne pood, soojad õlled ja külmad jäätised. Kiikumine Emajõe ääres. Tema, Tema käsi minu ümber, minu pea Tema õlal. Armasarmas, hea ja armas. Neiud lähevad noormeestega? Ei, neiud lähevad oma koju ja noormehed oma koju. Headaega-kallid. Kodutee läbi öö. Tunne, mis kestab ikka veel…

See on liiga … kaheksa

Posted on by

Tulen just Sadamateatrist tänaseid filme vaatamast. “Üksildased” (“Solas”) ja “Salamina sõdurid” (“Soldados de Salamina”). Filmitutvustused leiate Sadamateatri kodulehelt, vt ka üle-eelmist sissekannet.

“Üksildased” tõi palju äratundmist, nii isiklikult kui ka üldises plaanis. Nii ema Rosa, tütar Maria, Maria isa kui ka naaber olid üksildased. Läbi ja lõhki üksildased. Isegi ema ja tütar ei suutnud teineteise üksildust peletada, niivõrd kaugeks olid nad jäänud. Ema küll proovis oma tütrega lähedasemaks saada, kuid Maria ei lasnud teda oma südamesse. Salamisi küll, aga mitte avalikult. Kui ema suri, leidis Maria lõpuks endale kaks lähedast: pisitütre Rosa ja adopteeritud vanaisa, kelleks oli tema naabrimees. Armastus leidis ka nemad üles. Maria käis välja huvitava mõtte: inimesed võiksid sündida kaks korda – korra rikkana ja korra vaesena. Mida sina teeksid, kui selline võimalus oleks?

My eyes are red like hell but I want to see some more. It`s raining out there. Obwohl, I`m wet already. It`s too damn hot. Inside and outside. [Tekstis võib esineda vigu. Kirja pandud vahetult enne kella 21 filmi.]

Kuna väljas sadas meeletult, jäin ka teist filmi vaatama. “Salamina sõdurid” jäi mulle kohati arusaamatuks, sest mu english pole nii hea. Film rääkis nii sõjast kui ka üksildastest inimestest (mingil määral). Peategelane Lola on kirjanik, kes hakkab uurima tõestisündinud lugu Hispaania Kodusõja päevilt, nimelt ühe kirjaniku pääsemislugu. Ta ei tea isegi, mis ta kogutud andmetega ja asjaga seotud inimeste mälestustega peale hakkab. See, kuidas ta kõige selleni jõuab, on nagu õnnelike juhuste jada. Aga ta ei saa siiski kõike seda teada, mida ta tahtis. Miks see nooruke sõdur, kes laagris laulis imekena lugu, laseb kirjanikul Mazasel põgeneda?

Ja veel: mõlema filmi peategelannas oli natuke melanhoora. Võib olla isegi rohkem kui natukene. Täna on vist melanhoorne õhtu.

Kui Sadamateatrist väljusin, oli vihm lakanud. Õhk oli nagu ikka vihma järel: niiske, puhas, lõhnav. Kõndisin Pläskust mööda, hingasin sügavalt sisse ja välja, kandes endas just nähtud pilte, lauseid, tundeid. Tead, see oli liiga … kaheksa, et seda mitte tunda. Kas sa saad umbkaudugi aru, mida ma selle all mõtlen? Aasta tagasi olin vaid minamina, st Evu. Nüüd olen minamina ja kaheksamina, osa minust vanast minast ja osa uuest minast, kes elab kaheksas. Kummaline, aga tunnen, et see koht mõjub mulle. Ma mõtlen mõtteid, mida võib olla varem ei mõelnud. Ma mõtlen, arvan, näen asju natuke teisiti kui varem. Küllap oled sina või sina see, kes mu maailma niimoodi avardab. Aitäh sulle! :)

Töö-öö

Posted on by

Mu päev venib öösse. Mis tehtud? Mis tegemata? Mida veel teha? Palju-palju…. Aga aitab sellest.

Ma edastan veelkord tänusõnad Arnile. Su eilne soov läks täide: mu päev läks järjest paremaks, tipnedes naeratuse ja rõõmutundega. ja liblikatega kõhus. See kestab hetkeliselt siiani, kui tagasi mõtlen. Tema oli see rõõm. Ja tema lubadus oma õlga laenata, kui nutta tahan. Isegi kui ta seda ei täida, on hea mõelda nendele sõnadele. Lohutavad ja annavad jõudu. :-)

Ja seda olen juba ammu tahtnud mainida, et mulle ilgelt meeldib font Arial. Kas ma palun võiks seda Times Romani asmele ka oma töös kasutada? :-D (Seda pean uurima ;-) 

Liblikalend

Posted on by

Mmm… paljud näevad juba liblikaid lendamas. Ma pole veel ühtegi näinud. Sel kevadel muidugi. Praksis olen neid võrguga taga ajanud ja siis ilusti nõela otsa pannud, tiivad kenasti sirgu. Ja päris naljakas oli rabas mätaste vahel, kummikud jalas, ringi joosta ja liblikaid taga ajada. Hasart tekkis ruttu. Aga nii võib kergesti ära eksida. Koomiline vaatepilt :-P  Liblikad on ilusad. Muide, Lutsu raamatukogus neljandal korrusel on Fred Jüssi liblikapiltide näitus. Hääästi kenad fotod liblikatest. Ilu ja rõõm suvemälestustest.

Ma lendan nüüd koju puhkama, silmad väsinud ja valutavad nagu igal õhtul pärast pikka arvuti taga istumist. Homme uuesti. Ehk näen homme mina ka oma selle kevade esimest liblikat. Und! 

Olemasolu

Posted on by

Ma olen olemas! Ma ei ütle, kus või mis moodi, aga ma olen. Tead sa, mis see mulle tähendab? Et ma pole mitte ilmaasjata siin, et keegi arvab minust midagi (eeldan, et midagi positiivset). Ma tänan sind selle eest! :-) Hea tunne, kui sinu olemasolu kellelegi korda läheb. Sinu ja teiste siin olek tähendab ka mulle palju. Üks osa on se`s harjumust, üks osa vajadust, palju osa rõõmu. Ja me ei kao kuhugi, eks ju?!

Intellektuaalne rõõm

Posted on by

Jippijee! Eile õhtul sõitsin viimase bussiga linnast minema, Liika juurde. Ajasime mõnusasti kella 1ni juttu, ärkasime kell 8 ja tulime Tartusse tagasi, tema tööle ja mina Intellektikale. Enne seda aga kohtusin Itimehega. Sain temalt lõpuks ometi kaua otsitud Windows XP Professionali. Installisin selle oma arvutisse ja …. rõõmustasin nagu väike laps, kui kuulsin esimest korda kõlaritest heli. Keksisin natuke toas ringi, naeratus kõrvuni. Me happy! :-D  Saan lõpuks oma arvutist muusikat kuulata ja filme vaadata. Laenasin Liika käest juba posu plaate, peagi kavatsen ka teiste tuttavate plaadikogusid puistama hakata. Rõõm missugune!

Täna käisin Intellektikal. Vaatasin füüsikasõud (täitsa õpetlik ja huvitav oli), tuiasin ikka väga kaua aega bokside vahet ja uurisin, kus midagi asjalikku on. Saagiks sain hulganisti voldikuid, lipikuid ja muid materjale (huvipakkuvad võtsin ise, teised lihtsalt topiti pihku), TÜ kleepsu ja pastaka, kolme krooni eest 50g Hea lapse shokolaadi. Tegin ka kutsesobivuse testi, mille tulemust vaadates võiksin arstiks, medõeks, psühholoogiks, nõustajaks jms õppida. Mind kustsus enda kooli õppima mitu kutsekat, paar kõrgkooli ja isegi Elva gümnaasium (hm, kas näen tõesti nii noor välja? tegelikult võib ju seda lausa komplimendina võtta ;-). Kodus vaatan kogu kraami läbi, siis selgub, kas see käik ka asja ette läks.

P.S. Ostsin neljapäeval endale mütsi. Roosa mütsi valge E tähega. Nüüd on mul Evu müts. ;-)

Väikesed rõõmud

Posted on by

Eilse päeva suurim ja üllatuslikum üllatus oli mu sõpsilt Jannolt: ta saatis mulle kimbu roose. Tegelikult küll sain lilled Kristelilt kätte, sest Janno palus tal vahendaja olla (Janno ei ela ise Tartus). Mul ei meenu, et keegi oleks mind sõbrapäeval niimoodi üllatanud. See oli päris armas temast. Tuba nüüd roosilõhna täis, ilus vaadata kah. :-)

Ma söön praegu Jänksi küpsisekohukest. Oi, kui hea! Minu arust võiks paljuräägitud ja otsitud Eesti Nokiaks olla kohuke. Kohuke on maitsev, tervislik, armas (toidu kohta seda veider öelda, aga nii see on) ja igaüks leiab suurest valikust kindlasti oma lemmiku. Nämm!

Rõõmu teevad ka tänane päikseline ilm, sillerdav lumi, täitsa hea tuju, Everyday horoskoop :-P, kaduma hakkav nohu ja ees ootav päev (kõik on veel võimalik). Smile! :-)

Sõbrapäeva! :-)

Posted on by

Ma soovin kõige paremat sõbrapäeva oma toredatele virtuaalsõpradele andrisele, barbile, bobsile, dakile, kekule ja maiale! Mul on ääretult hea meel teie olemasolu üle siin.  Kallid! Ja tervitused teistelegi, kes seda loevad! :-D

Kuna täna on mu päev möödunud asjalikult ning kõndides (arsti juurde, tiir Lõunakeskuses, siis botaanikaaeda samblaid määrama), pole mul mahti e-kaarte ega sõnumeid saata olnud. Sellest hoolimata on kallimad sõbrad oma tervitused kätte saanud. Kusjuures, avastasin, et mu kõige-kõigem Liika on mu sõber juba 11 aastat olnud. Pool minu elust! Päris vinge ju. Ja neid aastaid tiksub veel palju-palju juurde. Kristel on mu kõrval olnud ligi 6 aastat. Nemad ongi mu parimad sõbrad, tänu neile olen see, kes olen. Aitäh ja kalli neile! :-)

Ja aitäh ka kõigile sõbrapäeva soovijatele!

Armaskarm Evu, triibulised põlvikud ja lumi

Posted on by

Täna, eile ja üleeile olen usin olnud ja mingi hulga samblaid ära määranud. Homme ja ülehomme jälle. Et see juba ükskord läbi saaks. Edasine töö on vist raskem, aga mitte nii tüütu. Tubli mina!

Saatsin dakile täna oma essee “Mina ja 21”. Mõtlesin, kas panna see ka siia üles või mitte, ei tulnud nagu kõige paremini välja. Võib olla mõne aja pärast saate lugeda. Kui hoog peale tuleb, kirjutan uue või midagi juurde sinna. Sest teema on huvitav ja pani mõtisklema. Ja jään uut kirjanditeemat ootama! (Kooliajal meeldis mulle kirjandeid kirjutada, eks hinded olid ka head või väga head tavaliselt. Aastatega on aga see oskus rooste läinud, oleks hea meelde tuletada.) dakile head lugemist igal juhul, ja et neid teemasid ja kirjandeid veel ja veel tuleks.

Panin täna triibulised põlvikud jalga. (Mulle meeldivad need Suva triibulised põlvikud, varvassokid ka, tahaks hunnikute viisi neid omale osta.) Istun jalad tooli ja laua vahel ning klõbistan klahve. Mõnus on, keegi ei sega. Poole tunni pärast jalutan Emajõe äärde ja vaatan ilutulestikku (kui tahad, siis sinu eest ka, daki :-). Lumi on endiselt maas, see rõõmustab mind. Kelgutama pole veel jõudnud, selleks seltskonda ja sõiduvahendit vaja. Peaks vaatama, kas mõni kelk lapsepõlvest on piisavalt terev, et liugu lasta. Snow – 12 points!

Eurolaule ei ole kuulnud, ei huvita ka, kuna kõik seal naishääled. Ja selle uudisega tänaseks lõpetangi.

1980ndate hitid, lumi ja Tema

Posted on by

Ma olen hetkega igati rahul: kuulan 1980ndate rokk- ja popmuusika surematuid hitte, räägin MSNis Temaga ja maa on valget lund täis. :-D  Kas saaks paremat hetke olla? Ja Kristeli juures käisin ka, temaga lobisemine tegi ka tuju paremaks. Hea, kui on kas või üks ainus sõber, kes su jaoks alati olemas. Lõpetangi rõõmsa noodiga täna. :-)