Wishing I was there with you…

Mida teha, kui armsal inimesel on tuju nullis? Kui põhjus pole temast ega minust olenev ning ma ei tea, kas kõik saab korda. Tahaks Teda nii väga kallistada ja öelda, et kõik saab korda, kuigi ma seda ei tea ju. Tahaks nii väga Tema juures olla, Teda lohutada, Tema kõrval lihtsalt olla. Igatsen Teda väga. Ta saab mulle iga vestlusega järjest kallimaks, iga päevaga armsamaks. :-) Ta on minu Kallipai, kuigi ta seda ise ei tea. Veel..

Kas teate, et eile õhtul sadas laia lund? Natukene, aga ilus oli. Tahan veel… Igatsen suuri valgeid lumehangi, tähistaevast, sinavat kuuvarju… Ja kedagi, kes ütleks mulle, et oled mulle armas või et oled mu kõige-kõigem sõbranna. Vot, Liikat igatsen. Käisin täna tal töö juures, ajasime tunnikese juttu. Kui tal uuel aastal aega on, kutsub ta mu külla, ning me hakkame taas maitsvaid roogi vaaritama. :-D

Ma täna unelev-romantilises tujus, nii et asjalikku juttu mult ei kuule. Ehk homme, siis ka päev. Kallid ja paid :)

Muumid on vahvad!

Sattusin veidi segadusse, kui blogi uut kujundust nägin. Mõtlesin, kas olen ikka õiges kohas; kas see on ikka see, mis varem. Aga kõik on korras ja õige. :-)

Lugesin päeval Muumitoru lugusid. Küll sealt leiab palju tarkusi! Soovitan soojalt mõni muumide raamat kätte võtta ja lugeda. Eriti mõnus on seda teha praegu, kui õues on talv ja külm ja lumi. Eks on seda igal aastaajal ja iga ilmaga hea lugeda, aga minul tekib see tahtmine alati talvel.

Olen natsa elevil jälle, amor vist möllab jälle, ega suuda mõtteid eriti koondada. Ometi pole selles midagi paha, hea just. Ainult et seosetu jutt tuleb, midagi olulist ega asjalikku ei oskagi kirjutada. Just antud hetkel olen ma õnnelik, või siiski pigem rahulik ja rõõmus. Ja ma naeratan. Ja meenutan sügist, kui olin masenduses ja Andris soovitas mul naeratada. Ja ma naeratsin, kui tuju nulli langes, ning läkski paremaks. Mul on niii hea meel, et ma siia seltskonda olen sattunud. Loen teiste bloge ja tuju paraneb. :-D

Naeratage ja maailm naeratab koos teiega! Teie naeratav Eva-Liisa :D

Piisab ühest Su sõnast, et ma jälle naerataksin

 

Paha, kui pisiasjad närvi ajavad. Pole ju tegelikult põhjust, aga näed, lihtsalt ajavad. Ja siis ma jälle turtsun ja pahurdan. Eile juhtus ka natuke nii, aga siis rääkisn paar sõna Itimehega ja tuju oli jälle hea. :-D Kuidas ma saan mitte naeratada, kui ta mulle kallijapai saadab? Aga täna tuleb ise sellest üle saada. Eks ma lihtsalt meenutan eilseid häid sõnu.

Õhtul lähen Mari-Liisi juurde. Me harjutame oma kaitsekõnesid. Homme on see jube ja närveldav päev siis. Palun ärge kuulama tulge! Aga pöialt võite mulle hoida küll. Sauh! :-)